OÜ Aktiva Finance Group hagi L.V vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
991 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja L.V (isikukood XXX)
Menetlustoiming
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista L.Vlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks side- ja muude teenuste eest põhivõlgnevus 104,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 83,44 eurot ja viivis alates 21.03.2025 põhivõla jäägilt (104,44 eurot) kuni kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24% aastas.
3.Välja mõista L.Vlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks järelmaksu müügilepingust tulenev põhivõlgnevus 361,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 114,27 eurot ja viivis alates 21.03.2025 põhivõla jäägilt (361,24 eurot) kuni kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi L.Vi vastu põhivõla 27,92 euro, intressinõude 24,43 euro, sissenõudmiskulu 25,00 euro ja viivisenõude 131,80 euro osas.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Aktiva Finance Group OÜ esitas 03.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 932,98 euro saamiseks. Kohus tegi 05.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 17.09.2024 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Hageja esitas 01.10.2024 Harju Maakohtule hagi L.Vi vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 493,60 euro, intressivõlgnevuse 24,34 euro, sissenõudmiskulu 25 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 329,51 euro tasumist. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista viivis alates 02.10.2024 kuni põhinõude summas 493,60 eurot täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o. 24% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda, sh riigilõiv summas 245 eurot ja hageja õigusabikulud 527 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hagi aluseks on Telia Eesti AS ja kostja vahel 09.02.2015 sõlmitud mobiilsideteenuse liitumisleping nr 9286401; 14.12.2018 sõlmitud kliendileping nr 27771483 ja seadmekindlustuse leping nr XXX; 16.04.2021 sõlmitud mobiilsideteenuste liitumisleping lisa nr 9286401; seadmekindlustuse leping nr 14-13-45 ning järelmaksu müügileping nr 1824982.
Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 22.09.2021. Telia Eesti AS loovutas 07.03.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group-ile koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
Telia Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist, järelmaksu osamakseid): arve nr 20210606488224 põhiosa 64,18 eurot ja intress 7,10 eurot (maksetähtaeg 20.07.2021); arve nr 20210707065340 põhiosa 69,19 eurot ja intress 6,45 eurot (maksetähtaeg 20.08.2021); arve nr 20210807667215 põhiosa 56, 12 eurot ja intress 5,78 eurot (maksetähtaeg 20.09.2021); arve nr 20210908323545 põhiosa 51, 48 eurot ja intress 5,10 eurot (maksetähtaeg 20.10.2021); arve nr 20211008987602 põhiosa 10,76 eurot (maksetähtaeg 20.11.2021); arve nr 10202105618332 põhiosa 241.87 (maksetähtaeg 20.11.2021), seega kostja põhivõlgnevus on 493,60 eurot ja intress 24,43 eurot.
Hageja sissenõude kulu summas 25 eurot moodustab alljärgnevalt: 1 tasulise kirja saatmine 02.05.2024 15 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 13.05.2024 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.
Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.11.2021 põhisummalt 493.60 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 01.10.2024 2 (2)
valemi abil: põhivõlgnevus L.V viivitatud päevade arv L.V kokkulepitud viivisemäär, s.o kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär, mis kehtis arvete tasumise tähtajal 24% aastas.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot.
Hageja vastas kohtunõudele 20.01.2025 ning esitas ümberarvestuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet seoses 16.04.2021 sõlmitud Telia Eesti ja kostja vahel järelmaksu müügilepingu nr 1824982 puhul. Kostja sai järelmaksulepingu alusel soetada kauba summas 458,90 eurot ning kostja pidi tagastama igakuiselt 20. kuupäevaks 42,93 eurot kuus ajavahemikus 20.05.2021 – 20.04.2022. Kostja on tasunud makseid esialgse võlausaldajale summas 590,98 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik tasumised 590,98 eurot arvestada põhiosa katteks ning kostja ei ole ümberarvestuse järgselt võlas.
10.Hageja esitas 21.03.2025 seisukoha milles palub jätta 20.01.2025 esitatud seisukoha punkti
3.2.1.tähelepanuta, kuna hageja lepinguline esindaja on kahetsusväärselt esitanud tagasimaksete osa vääralt. Kostja ei ole nimetatud summas tagasimakseid teinud ning hageja nõuded koosnesid nii sideteenuste ja muude teenustest kui ka järelmaksu müügilepingu osamaksetest. Kostja pidi tagastama igakuiselt 20. kuupäeval, 42,93 eurot kuus ajavahemikus 20.05.202021 – 20.04.2022. Seega on lepingu lõpptähtaeg saabunud.
11.Kauba maksumus on tegelikkuses vastavalt hagi lisale 6 aga 439,00 eurot. Tagasimaksete tabelis toodud 16.04.2021 nö read, ei ole kostja poolne tagasimakse, vaid 16.04.2021 on lepingu sõlmimise aeg, millal loodi nõue lepingu alusel, mida kostja pidi tagastama osade kaupa. Kostja pidi järelmaksu lepingu alusel esimese tagasimakse tegema alles 20.05.2021.
12.Kostja poolt on varasemalt seotud arvete (mis ei ole hagis esitatud, kuna need on tasutud ja nende tasumist hageja ei nõua so 30.04.2021 ja 30.05.2021 arved) katteks maksnud tagasimaksete makse 10.05.2021 summas 62,09 eur ja 10.06.2021 summas 69,73 eur. Kostja on seega järelmaksu müügilepingust tulenevalt tasunud 2 esimest osamakset 20.05.2021 osamakse 34,83 eurot ja 20.06.2021 osamakse 42,93 eurot. Ülejäänud tagasimakse summad eeltoodud tagasimaksetest (62,09 ja 69,73) on maksed osutatud sideteenuste jne eest, mida kostja samuti hagejalt lepingu alusel sai mida kostja tasus varasemate arvete alusel. Seega ümberarvestuse kohaselt järelmaksumüügilepingust tuleneva lepingu osas, sai kostja krediiti 439,00 eurot ja tasunud 2 esimest osamakset kokku summas 77,76 eurot ja arvestades need maksed kõik põhiosa katteks on järelmaksu müügilepingust tulenevalt põhiosa jäägiks 361,24 eurot.
13.Hageja palub vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise korral välja mõista kostjalt järgmised summad: 1) side- ja muude teenuste eest põhisumma 104,44 eurot, sissenõudmiskulu 25,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 83,44 eurot ning viivis alates 21.03.2025 põhivõla jäägilt 104,44 eurot kuni kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24% aastas; 2) järelmaksu müügilepingust tulenev põhivõlg 361,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 114,27 eurot ja viivis alates 21.03.2025 põhivõla jäägilt 361,24 eurolt kuni kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt. Hageja menetluskulud on riigilõiv 245,00 eurot ja hageja poolt esindajale makstud tasu 1034,00 eurot (ilma käibemaksuta). 3 (2)
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 06.11.2024. Lisaks on kohus dokumendid kostjale kätte toimetanud Ametlike Teadaannete kaudu 24.11.2024 ning ka 20.02.2025.
16.Harju Maakohtu 05.03.2025 korraldav kohtumäärus (lahendi teatavaks tegemise ja lõplike seisukohtades esitamise ajad) on kostjale kätte toimetatud 05.03.2025, kui ka loetud kätte toimetatuks TsMS § 3141 lg 2 alusel 11.03.2025.
17.Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt, so 21.03.2025 esitatud alternatiivnõuete osas.
19.Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
20.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
21.Kohus tuvastab, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid järgmised lepingud: 09.02.2015 mobiilsideteenuse liitumislepingu nr 9286401; 14.12.2018 kliendilepingu nr 27771483 ja seadmekindlustuse lepingu nr XXX; 16.04.2021 mobiilsideteenuste liitumislepingu lisa nr 9286401; seadmekindlustuse leping nr 14-13-45 ning järelmaksu müügilepingu nr 1824982 (dtl 4275).
22.Telia Eesti AS (võlausaldaja) edastas 07.09.2021 kostjale kirja milles märgitu kohaselt tuli kostjal tasuda võlgnevus hiljemalt 21.09.2021. Võlausaldaja hoiatas kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmisel loetakse lepingud üles öelduks. Kostja ei tasunud võlga täiendava tähtaja jooksul ning võlausaldaja luges lepingu lõppenuks 22.09.2021. Seega on kostjaga sõlmitud lepingud üles öeldud 22.09.2021. Kostjal olid tasumata arved tervikuna, sh tasumata ka sideteenuste ja muude teenuste eest.
23.Telia Eesti AS loovutas 07.03.2024 lepingust nr 17880858 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group-ile koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 91). Hageja selgitas 07.04.2025, et 4 (2)
kostja on hageja andmebaasis hõlmatud kindla numbriga (so on 17880858), mis hõlmab kõiki kostjaga sõlmitud lepinguid. Seega on hageja nõudeõigus tõendatud.
24.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud järelmaksu müügilepingu nr 1824982 puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
25.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
26.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
27.Hageja ei ole esialgses hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtet üldse käsitlenud. Kohtunõudele vastuseks selgitas hageja 20.01.2025, et esialgne võlausaldaja hindas krediidivõimekust järgmiselt: maksevõime hindamisel arvestusliku sissetuleku ja kohustuste summade määramisel on tulenevalt kliendi aktsepteeritavast riskiastmest lähtutud konservatiivsuse põhimõttest ning arvestatud kliendi enda poolt deklareeritud sissetulekust väiksema arvestusliku sissetuleku summaga jättes kliendi poolt deklareeritud arvestusliku sissetuleku – ja kohustuste vahesummast veel vähemalt 25% vaba raha sisse ehk arvestatud võetavate kohustuste mõjuga muudele kliendi väljaminekutele. Lõplik krediidisumma ja maksimaalne lubatav kuumakse järelmaksu teenindamiseks arvutatakse kliendi sissetulekute ning kohustuste andmete põhjal ning sealjuures arvestatakse väga mitmesuguste erinevate teguritega (nt kliendi tegevusala, sisstuleku(te) liik, sissetuleku ja kohustuste suurus, eelnev maksekäitumine, soovitud omafinantseeringu suurus esmase sissemakse näol, jms) ja muid seotud tegureid.
28.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
29.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
30.Kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole elementaarselt tuvastanud, kas kostja oli krediidivõimeline või mitte (ei ole kostja pangakonto väljavõtet, päringuid ei ole tehtud 5 (2)
rahvastikuregistrisse (ülalpeetavate kohta), samuti ei nähtu päringut maksehäireregistrisse jne. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid (hageja kontrolli kostja krediidivõimekuse kohta), ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. 31. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
32.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
33.Kostja sai järelmaksulepingu alusel soetada kauba summas 458,90 eurot. Kostja sai krediiti 439 eurot ning pidi tagastama igakuiselt 20. kuupäeval, 42,93 eurot kuus ajavahemikus 20.05.2021 – 20.04.2022. Seega on lepingu lõpptähtaeg saabunud ja nõue on muutunud täielikult sissenõutavaks. Kostja on tasunud järelmaksu müügilepingust tulenevalt 2 esimest osamakse kokku summas 77,76 eurot: 1) 20.05.2021 summas 34,83 eurot ja 20.06.2021 summas 42,93 eurot. Seega on järelmaksu müügilepingust tulenevalt põhiosa jäägiks 361,24 eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
34.Intressinõue 24,43 eurot jääb tervikuna rahuldamata.
35.Hagejal säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral õigus nõuda viivist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest tulenevalt ei saa hageja kohtu nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras, tingimusel, et seadusjärgne viivisemäär ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära. Lepingujärgne viivise määr oli 21,90% aastas. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel välja põhivõlalt (361,24 eurolt) sissenõutavaks muutunud viivise 114,27 eurot (periood 21.04.2022 kuni 20.03.2025) ja viivise alates 21.04.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
36.Pärast lepingu lõppemist võib majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (VÕS 1132 lg 2). Hageja on sissenõudekulude summa 25,00 eurot kujunemist selgitanud järgmiselt: 2.05.2024 - 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot ja 13.05.2024 - 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot
37.VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kuivõrd hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et kirja saatmisega tekkis kulu just sellises ulatuses, ei ole võla sissenõudmiskulu 6 (2)
hüvitamise nõude eeldused täidetud ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue 25 eurot jääb rahuldamata.
38.Hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele side- ja muude teenuste eest põhisummas 104,44 eurot. Side- ja muude teenuste eest tasumata võlgnevus on kokku 104,44 eurot: arve nr 20210606488224 (30.06.2021) summas 28,35 eurot; arve nr 20210707065340 (31.07.2021) summas 32,71 eurot; arve nr 20210807667215 (31.08.2021) summas 18,97 eurot; arve nr 20210908323545 (30.09.2021) summas 13,65 eurot ja arve nr 20211008987602 (31.10.2021) summas 10,76 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ja Telia Eesti AS vahel oli kehtiv leping ja kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kostja rikkus lepingut jättis talle osutatud teenuste eest tasumata ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Samuti kuulub hageja nõue rahuldamisele sissenõutavaks muutunud viivise 83,44 euro osas. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis alates 21.03.2025 põhivõla jäägilt 104,44 eurot kuni kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24% aastas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
40.Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane. Kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet järelmaksu müügilepingu puhul. Hageja jättis esialgses hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtte käsitlemata. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte käsitluse ja alternatiivnõude alles kohtu nõudmisel ning ei loobunud ka siis osaliselt nõudest vaatamata sellele, et hagejale on teada kohtute praktika vastutustundliku laenamise põhimõtte osas.
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik
7 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.