2-19-17104
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.12.2019. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-17104
Tsiviilasi
Eesti Inkasso OÜ hagi Rxxxx Rxxxxxx vastu võla nõudes
Hagihind
4853,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood: 12438291; asukoht: Tartu mnt 25-21, Tallinn, 10117 Harju maakond); Hageja esindaja: [email protected]);
Julia
Vaganova
(e-post:
Kostja: Rxxxx Rxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx e-post: Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
1 (5)
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakiKohus võttis 29.07.2019. a määrusega rjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
2 (5)
Laenusumma kanti kostja arveldusarvele 25.03.2019. a ning kosjale edastati e-posti teel ka laenuleping kooslaenu tagastamise ning intresside tasumis graafikuga. Kostja jättis täielikult tasumata laenulepingu osamaksed ning ei ole reageerinud ka Best Credit OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele. Kostjaga sõlmitud laenuleping öeldi 10.07.2019. a üles ning sellest teavitati ka kostjat. 10.07.2019. a loovutas BestCredit OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Kostja ei ole reageerinud ka hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele.
3 (5)
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 379,50 eurot ja edaspidi kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud sissenõutavaks viivist alates 25.04.2019. a ehk esimese tasumata jäetud osamakse tasumise kuupäeva järgmisest päevast alates kuni hagi esitamise kuupäevani, s.o 01.11.2019. a. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja lepingu rikkumisel tasuma viivist 0,1100% päevas. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Laenulepingu kohaselt on viivise määraks 0,1100% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. VÕS § 42 lg.1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud väikelaenu laenulepingus sisalduv viivitusintressi määr on 0,1100% päevass ehk 40,15% aastas. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 2. lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg
järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Arvestades lepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas (s.o 0,0022 % päevas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,1100% päevas ületab seadusjärgset viivisemäära viiekordselt. Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) tulenevaid
4 (5)
suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavaldusest nähtuvalt on viivisearvestus järgmine: perioodil 25.04-09.07.2019. a viivitatud päevi 76 ning viivis kokku 1,38 eurot; perioodil 25.05-09.07.2019. a viivitatud päevi 46 ja viivis kokku 0,86 eurot; perioodil 24.06-09.07.2019. a viivitatud päevi 16 ja viivis kokku 0,31 eurot ning perioodil 10.07-01.11.2019. a viivitatud päevi 115 ja viivis kokku summas 379,50 eurot. Viivis põhivõlgnevuse (3000 eurot) tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras 12.12.2019. a seisuga kujuneb kokku summas 103,08 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.