Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Kai Kullerkupp
Kohtuasi
T.V. avaldus kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotlust uuesti läbi vaatama
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna notari Triin Silla määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja T.V., lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Puudutatud isik Tallinna notar Triin Sild, lepingulised esindajad vandeadvokaat Heili Püümann ja vandeadvokaat Urmas Volens Puudutatud isik N.K. (surnud 18. augustil 2019), seaduslik esindaja eestkostja Tallinna linn
Asja läbivaatamise kuupäev
11. november 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11283 ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.T.V. (avaldaja) esitas 25. juulil 2017 Harju Maakohtule avalduse, et Tallinna notarit Triin Silda (notar, puudutatud isik I) kohustataks uuesti läbi vaatama ametitoimingu tegemise taotlus – tõestada kinkeleping avaldaja ja K.N. vahel.
2-17-11283 Avalduse kohaselt soovis avaldaja kinkida tütrele K.N-le korteriomandi asukohaga Tallinnas, mille omanik ta on 18. mail 2007 tõestatud kinkelepingu alusel (kinkija N.K., puudutatud isik II, surnud
18.augustil 2019). Tehing pidi toimuma 10. juulil 2017. 18. juulil 2017 väljastas notar õiendi, millega keeldus kinkelepingu tõestamisest, kuna tegemist olevat heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. Notar viitas, et puudutatud isik II tegi 18. mail 2007 sõlmitud kinkelepingu tühistamise avalduse, mille sama notar tõestas 10. detsembril 2009. Avaldaja arvates keeldus notar alusetult 10. juulil 2017 kinkelepingu tõestamisest. Puudutatud isik II ei olnud selle tehingu osaline, tema ei ole korteri omanik. Avaldaja vastas tühistamisavaldusele
14.jaanuaril 2010 ja keeldus korteriomandi üleandmisest. Kui isegi eeldada, et puudutatud isik II on 18. mai 2007. a tehingu tühistanud, siis on tal õigus esitada alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid, mis on aga aegunud, kuna isik sai alusetu rikastumise nõude alusest teada vähemalt 10. detsembril 2009. Seega oleks nõude pidanud esitama hiljemalt 10. detsembril 2012. Isegi kui eeldada, et puudutatud isiku II ühepoolse avaldusega on tühistatud võlaõigusleping, siis on asjaõigusleping ikka kehtiv. Tuvastatud ei ole puudutatud isiku II teovõime puudumine.
2.Notar oli seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kingitava korteriomandi eelmine omanik puudutatud isik II tühistas tehingu 2009. a pettuse tõttu. K.N. avaldas notarile tehingu ettevalmistamisel, et puudutatud isik II ei ole võimeline enam oma vaimse tervise seisundi tõttu notariaalseid tahteavaldusi tegema. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 5 kohaselt on kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Arvestades lepinguosalise avaldatud teavet, et puudutatud isik II ei pruugi olla võimeline enam oma vaimse seisundi tõttu notariaalseid tahteavaldusi tegema, võib TsÜS §-st 165 tulenevalt olla tehingu tühistamise avaldusega kaasnevate nõuete aegumine peatunud. Eeltoodud asjaolude koosmõjus oleks taotletud kinkelepingu tõestamisega olnud tegemist heade kommetega vastuolus oleva tehinguga, mis võib kahjustada puudutatud isiku II õigusi.
3.Puudutatud isik II (Tallinna linna kui 31. oktoobri 2018 määrusega määratud eestkostja kaudu) leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Eestkostja puutus puudutatud isikuga II kokku esimest korda oktoobris 2012, kui tuli teade psühhiaatriakliinikust, et puudutatud isik II viibib nende juures tahtest olenematul ravil. Eestkostja sai teada, et puudutatud isik II on dementne ja tal on enesehooldusdefitsiit, misjärel pöörduti linnavalitsuse poole ettepanekuga paigutada puudutatud isik II hooldekodusse sotsiaalhoolekande osakonda. Ettepanekuga nõustuti Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 23. novembri 2012. a otsusega. Sellest ajast viibib puudutatud isik II Mõisaküla hooldekodus. Eeltoodust tulenevalt on väär avaldaja väide, et puudutatud isik II oli
10.detsembril 2012 õigus- ja teovõimeline.
4.Harju Maakohus jättis 19. veebruari 2019. a määrusega avalduse rahuldamata. Maakohtu hinnangul oli notaril alus keelduda ametitoimingu tegemisest põhjendusel, et puudutatud isik II võib olla õigus- ja teovõimetu ning tema 10. detsembril 2009 tehtud tühistamisavalduse alusel esitatavate nõuete esitamine võib olla peatunud aegumise tõttu. Maakohus toetas avaldaja seisukohta, et võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest ei tulene asjaõiguslepingu kui käsutustehingu tühisust. Isegi kui puudutatud isik II tühistas kinkelepingu, siis on asjaõigusleping ikkagi kehtiv. Kinkelepingust taganemise puhul võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 alusel tuleb tagastada lepingu järgi üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS §-des 1028-1036 sätestatut. Seega on puudutatud isikul II, juhul kui kinkelepingust taganemine
2(7)
2-17-11283 kehtib, võlaõiguslik nõue avaldaja vastu, et see kannaks puudutatud isikule II tagasi kinnisasja omandi. Sellist nõuet ei ole puudutatud isik II esitanud. Maakohus nõustus avaldajaga, et puudutatud isiku II nõudele kohaldub TsÜS § 151 lg 1 järgi kolmeaastane aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Puudutatud isik II sai nõudest teada hiljemalt 10. detsembril 2009 ehk nõude esitamise tähtaeg oli hiljemalt 10. detsembril 2012. Maakohus ei nõustunud avaldajaga selles, et notar asus põhjendamatult seisukohale, et puudutatud isikul II puudub õigus- ja teovõime. Asjas esitatud tõendite kohaselt oli puudutatud isik II õigus- ja teovõimetu vähemalt juba novembris 2012 ehk ajal, mil nõue ei olnud veel aegunud, ja nõude esitamise tähtaeg võib olla peatunud TsÜS § 165 lg 1 alusel. Notaril oli talle teatavaks saanud asjaoludel põhjendatud õigus keelduda ametitoimingu tegemisest tõestamisseaduse (TõS) § 4 alusel, kuna tehing võib olla heade kommetega vastuolus, sest lahendamata on kõnealuse korteriomandi kuuluvus ning tehinguga oleks kahjustatud puudutatud isiku II huve.
5.Määruskaebuses palus avaldaja tühistada maakohtu määruse ja avaldus rahuldada. Maakohus jättis avaldaja esitatud tõendi tähelepanuta. Aegumine ei ole peatunud. Teised menetlusosalised määruskaebuse kohta seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. mai 2019. a määrusega maakohtu määruse ja rahuldas avaldaja taotluse. Kaasuse asjaoludel ei olnud notaril põhjust kinkelepingu tõestamisest keelduda. See, et kinkeleping on 10. detsembril 2009 tühistatud, ei tähenda, et avaldaja ei võiks korteriomandit käsutada. Võlaõigusliku kinkelepingu tühisusest ei tulene asjaõiguslepingu tühisust. Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja on korteriomandi omanik, kes on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatu kannete õigsust. Puudutatud isik II ei ole praeguseni esitanud hagi omandi talle tagastamiseks. Sellises olukorras ei ole avaldaja soovitud kinkelepingu tõestamine vastuolus heade kommetega. Korteriomandi võõrandamine ei lõpeta puudutatud isiku II TsÜS § 90 lg-st 2 tulenevat alusetu rikastumise nõuet avaldaja vastu. Maakohus on valesti leidnud, et kinkelepingu tühistamisel TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tuleb tehinguga saadu tagastada VÕS § 268 lg 1 järgi. Kohaldada tuleb TsÜS § 90 lg-t 2, mille kohaselt tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 268 lg 1 sätestab tagajärjed kinkelepingust taganemisel, kuid praegusel juhul on puudutatud isik II tehingu tühistanud. Asjaolu, kas puudutatud isiku II teovõime on piiratud, ei ole avaldaja soovitud kinkelepingu tõestamisel oluline, kuna puudutatud isik II ei ole kinkelepingu pool. Põhimõtteliselt ei ole puudutatud isiku II nõusolek avaldaja soovitud kinkelepingu sõlmimisel vajalik. Isegi kui puudutatud isik II sellest keelduks, ei annaks see alust keelduda avaldaja soovitud tehingu tõestamisest. Ringkonnakohus selgitas, et TõS § 18 lg 1 kohaselt on notaril kohustus selgitada välja osalejate tahe ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. TõS § 18 lg 2 kohaselt, kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuses, arutab ta selle osalejatega läbi. TõS § 18 lg-st 2 tulenevalt peab notar, isegi kui ta kahtleb tehingu kehtivuses, kuid osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, tõestama tehingu, märkides notariaalakti enda selgitused ja selle kohta esitatud
3(7)
2-17-11283 osalejate põhjendused. Notariaalakti selgituste lisamisega sõlmida soovitava tehingu asjaolude kohta saab takistada kingisaaja võimalikku korteriomandi heauskset omandamist (AÕS § 561 lg 1).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Notar palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Notar palub kassatsiooniastme menetluskuluna kindlaks määrata ja avaldajalt välja mõista 5060 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt kuni lahendi täitmiseni. Tehing oli heade kommete vastane, kuna selle eesmärk oli kahjustada oluliselt nõrgemat kolmandat isikut. Eesmärk oli puudutatud isikult II „välja skeemitatud“ korteriomandi üleandmine oma lähikondsele, et muuta võimatuks või oluliselt keerulisemaks korteriomandi tagasinõudmine. Notar peab keelduma tehingust, mis on heade kommete vastane. Kuna notar ei ületanud diskretsiooniõiguse piire, ei tohtinuks ringkonnakohus üldse sekkuda notari tehtud väärtusotsustusse. Kavandatav tehing ei ole TõS § 4 mõistes heade kommetega vastuolus mitte ainult juhul, kui kavandatav tehing oleks tühine, vaid ka juhul, kui kavandatava tehingu eesmärk ja/või tagajärg oleks vastuolus heade kommetega. Ekslik on ka järeldus, et TõS § 4 kaitsealas on vaid tehingu pooled ning kolmandate isikute huve ei tuleks üldse arvesse võtta. Tulenevalt notari sõltumatust avalik-õiguslikust positsioonist on notari kohustuseks kaitsta õiguskäibes ka avalikku huvi ja kolmandaid isikuid. Ringkonnakohus jättis uurimispõhimõtet rikkudes välja selgitamata asjas olulise tähtsusega asjaolud (kui tal oli õigus sekkuda diskretsiooni). Hindamata jäeti, kas 18. mai 2007. a kinkeleping on kehtivalt tühistatud ning kas tagasinõue on veel aegumata.
8.Avaldaja leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Notari väited skeemitamise kohta on paljasõnalised ning pole praeguse vaidluse esemeks. Eestkostja määrati 31. oktoobril 2018. Alusetu rikastumise nõue on seega aegunud ka TsÜS § 165 lg 2 alusel ning on perspektiivitu. Avaldaja leidis, et õigusabikulud on põhjendamatult suured ega kuulu ka TsMS § 175 lg 31 kohaselt hüvitamisele.
9.Tallinna linn teatas Riigikohtule, et puudutatud isik II on surnud 18. augustil 2019 ja seega on eestkoste lõppenud. Tallinna linn lisas, et nõustub määruskaebuse väidetega, avaldaja on viinud puudutatud isiku II kas eksitusse või on teda petnud. Linna seisukohalt on puudutatud isiku II tagasinõue avaldaja vastu praeguseks aegunud. Puudutatud isiku II tütar on elanud kestvalt Eestis. Eestkosteasutuse käsutuses ei ole usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et esitada tagasinõue avaldaja vastu ning tõendada aegumise peatumist ajavahemikus 1. oktoobrist 2012 kuni 31. oktoobrini 2018.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja ringkonnakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Menetlusosalised vaidlevad ka kassatsiooniastmes selle üle, kas notaril oli õigus keelduda avaldaja taotletud ametitoimingu (kinkelepingu tõestamine) tegemisest. Avaldaja on kohtusse pöördunud notariaadiseaduse (NotS) § 41 lg 5 alusel, mis annab isikule, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, õiguse nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses.
4(7)
2-17-11283 Materiaalõiguslikult tuleb lahendada küsimus sellest, kas notar pidanuks kohaldama TõS § 18 lg 2 teist lauset, märkima oma tekkinud kahtlused notariaalakti ning taotletud tehingu tõestama või keeldus ta toimingust õigesti TõS § 4 alusel. TõS § 4 kohaselt keeldub notar tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus. TõS § 18 lg 2 teise lause kohaselt, kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti.
12.Kolleegium märgib kõigepealt menetlusõiguslikult seda, et hagita menetluses kehtib TsMS § 5 lg 3 esimese lause ning § 477 lg-te 5 ja 7 kohaselt uurimispõhimõte, ja seda, et notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamisel ei ole tegemist sisulise vaidlusmenetlusega (vt ka Riigikohtu 6. aprilli 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-16, p 11). NotS § 41 lg-s 5 sätestatud taotlust menetledes ei saa kohus lahendada tsiviilõiguslikku vaidlust, mis on tekkinud või võib tekkida notarilt ametitoimingut taotlenud isiku ja mõne teise isiku vahel, kelle õigusi või kohustusi võib ametitoiming otseselt või kaudselt mõjutada. Siiski ei pruugi olla kohtule esitatud taotluse lahendamine võimalik taotlusega seotud tsiviilõiguslikke suhteid ja muid asjaolusid mingis ulatuses kontrollimata, seda eelkõige TõS §-de 4 ja 18 sisustamise kontekstis. Kolleegium kordab ka seisukohta, et NotS § 41 lg 5 alusel toimuvas kohtumenetluses ei saa kohus notari asemel otsustada toimingu tegemist, kuid saab kohustada notarit uuesti läbi vaatama toimingu tegemise taotlust (vt võrdlevalt eespool viidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-16, p 15).
13.Eesti õiguskorras notarile pandud ülesannete ja talle antud sisulise otsustusõiguse lahtimõtestamisel on mh oluline NotS § 2 lg 1, mille kohaselt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notar peab oma ametit pidama erapooletult, usaldusväärselt ja ausalt (NotS § 2 lg 4, § 9 lg 1). TõS § 18 lg 2 järgi on notaril kohustus kontrollida tehingu kehtivust ning üks notariaalse tõestamise funktsioon on välja selgitada kehtiva tehingu tegemiseks oluliste asjaolude paikapidavus (vt Riigikohtu 28. jaanuari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p-d 31 ja 32). Notar peab mitte ainult kontrollima tehingu kehtivust (nt kas tehing vastab seadusele, headele kommetele, kas ei ole rikutud tüüptingimuste regulatsiooni), vaid tal on TõS § 4 kohaselt laiem kontrollikohustus ka tehingu eesmärkide väljaselgitamiseks. Seega peab notar püüdma tagada tõestatavate toimingute seaduslikkuse, luues nii õiguskindlust ja õigusselgust. Samas ei ole notaril õigust ega kohustust lahendada tehinguosaliste vahel tekkinud tsiviilõiguslikke vaidlusi. NotS § 41 lg 1 kohaselt võib notar ametitoimingu tegemisest keelduda vaid seaduses sätestatud alustel, mis tähendab teisisõnu, et notar ei tohi ilma seaduses sätestatud põhjuseta õiguskäivet takistada. Neist põhimõtteist lähtub ka kolleegium järgnevas käsitluses.
14.Praeguses asjas on kohtud tuvastanud järgmised olulised asjaolud: 18. mail 2007 sõlmisid avaldaja ja puudutatud isik II notariaalse lepingu, millega puudutatud isik II kinkis avaldajale korteriomandi Tallinnas ja andis omandi üle; 10. detsembri 2009. a notariaalse kinkelepingu tühistamise avaldusega tühistas puudutatud isik II TsÜS § 90 lg-le 1, § 92 lg-le 2, § 94 lg-le 1 ja § 98 lg-le 1 tuginedes 18. mail 2007 sõlmitud notariaalse lepingu ja nõudis avaldajalt kinkelepingu alusel saadu tagastamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele;
5(7)
2-17-11283 10. juuliks 2017 broneeris avaldaja (kes oli jätkuvalt kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud) kinkelepingu tõestamiseks aja Tallinna notari Triin Silla notaribüroosse, et kinkida kõnealune korteriomand oma tütrele K.N-le; notar jättis kinkelepingu tõestamata ja väljastas 18. juulil 2017 õiendi kinkelepingu tõestamisest keeldumise kohta.
15.Maakohus on määruses mh leidnud, et notaril oli talle teatavaks saanud asjaoludel põhjendatud õigus keelduda ametitoimingu tegemisest TõS § 4 alusel, kuna tehinguga oleks mh kahjustatud puudutatud isiku II huve. Puudutatud isiku II eestkostja on samuti leidnud, et avaldaja on viinud puudutatud isiku II kas eksitusse või on teda petnud. Puudutatud isik II on kinkelepingu tühistamisavalduses (tl 5–6) mh märkinud, et avaldaja ja tema sõbranna O. Trotsenko on teda petnud, korraldades mh tema korterile hüpoteegi seadmise sellise laenu tagatiseks, mida puudutatud isik II ei ole tegelikult saanud. Hüpoteek kustutati 2007. a kinkelepingu alusel.
16.Ringkonnakohus on leidnud, et avaldaja on kantud omanikuna kinnistusraamatusse ja et kinnistusraamatu kannete õigsust eeldatakse. Samuti ei olevat puudutatud isik II esitanud hagi omandi talle tagastamiseks. Seega puudus notaril õigus tehingu tõestamisest keelduda.
17.Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus lahendit TsMS § 654 lg 4 nõuete kohaselt põhjendanud. Nimelt ei nähtu ringkonnakohtu määrusest TõS § 4 analüüsi. Kuigi ringkonnakohus on viidanud TõS §-le 18 (mille lg 2 sisu tähistab praeguse määruse p-s 13 viidatud põhimõtet, et üldjuhul notar õiguskäivet ei takista), tulnuks ringkonnakohtul analüüsida notari väiteid ka TõS § 4 kontekstis. Kui TõS § 18 lg 2 nimetab üksnes üldiselt kahtlust tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes notariaalakti märke tegemise alusena, siis TõS § 4 toob välja mitmed näited lisaks seadusega vastuolule, mil notar peab tõestamisest keelduma. Notar on menetlusdokumentides kirjeldanud, miks ta TõS §-st 4 lähtus, kuid ringkonnakohus ei ole neile põhjendustele maakohtu määrust tühistades ka TsMS § 654 lg 5 teist lauset rikkudes vastanud. Nimetatud rikkumised on ringkonnakohtu lahendi tühistamise alus.
18.TõS § 4 ja § 18 lg 2 täpne piiritlemine notaripraktikas ning ka kohtumenetluses kõikide vaidluste jaoks ühetaolisena ei ole võimalik, nendest ühe kohaldamine sõltub konkreetse asja asjaoludest, ja on seega hinnangu küsimus. Nii on nt küsimus tehingu heade kommete vastasusest küsimus moraalist ja õiglusest (vt nt Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710/105, p 47) ning sellisena hinnanguline. Samuti on hinnanguline nt tehingu võimaliku ebaaususe küsimus. Kolleegiumi arvates tuleb TõS § 4 esimest poolt, sh sõna „ilmselt“ tõlgendada määruse p-s 13 kirjeldatud notari ülesandeid ja pädevust arvestades nii, et notar peab keelduma tõestamistoimingu tegemisest siis, kui on kõrge tõenäosus, et taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on lubamatud ja ebaausad. TõS § 4 kohaldamine ei peaks piirduma nt ainult nende juhtudega, mil tehinguosaline ise notarile kas kirjalikult või suuliselt kinnitab, et tehingu eesmärk on ebaaus vms. TõS § 4 eeldab siiski notari teatavat otsustusõigust talle teatavaks saanud asjaolude alusel, kaitsmaks nii tehinguosaliste kui ka kolmandate isikute huve. Kui notaril on pelgalt kahtlus, tuleb tal lähtuda TõS § 18 lg-st 2.
19.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus mh arvestama, et mitmed asjaolud võivad olla võrreldes tõestamisest keeldumise ajaga 2017. a juulis muutunud. Puudutatud isik II on surnud 2019. a augustis. Toimikust nähtuvalt olid tal lapsed, kes võivad olla tema pärijad. Kui pärijad neile eelduslikult üle läinud puudutatud isiku II võimalikke õigusi ei kaitse või nende õiguste kaitse on muutunud võimatuks, siis võib notaril olla kohustus oma otsustus uuesti läbi vaadata. Seega ei ole 6(7)
2-17-11283 välistatud ka lahendus, et 2017. a oli notaril õigus tehingu tõestamisest keelduda, kuid sellist õigust ei ole muutunud asjaolude tõttu mitu aastat hiljem.
20.Kui ringkonnakohus peaks jõudma järeldusele, et notaril on alust tehingu tõestamisest keelduda, on avaldajal õigus esitada puudutatud isiku II pärijate vastu nõue, tuvastamaks, et pärijatel ei ole tema vastu 2009. a tühistamisavaldusest tulenevat nõudeõigust.
21.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 järgi ringkonnakohtu otsustada.
22.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.