Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-17-11283
Kohtuasi
XX avaldus kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotlust uuesti läbi vaatama
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX 6. märtsi 2019. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Puudutatud isik Tallinna notar Triin Sild, lepinguline esindaja vandeadvokaat Heili Püümann Puudutatud isik CC (QQ üldõigusjärglane) (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Kõiv ja Alik Karajev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-17-11283 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (avaldaja, kinkija) esitas 25. juulil 2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus Tallinna notar Triin Sillal vaadata uuesti läbi avaldaja ja WW kinkelepingu notariaalse tõestamise taotluse. Avalduse kohaselt pöördus avaldaja 10. juulil 2017 Tallinna notar Triin Silla (notar) büroosse sooviga kinkida Tallinnas XXX asuv korteriomand (korteriomand) oma tütrele, WW-le (kingisaaja), kuid notar keeldus 18. juulil 2017 alusetult kinkelepingut (2017. a kinkeleping) tõestamast, viidates sellele, et tehing oleks heade kommetega vastuolus, kuna tehingus osalejal ei ole vajalikku teo- ja õigusvõimet. Avaldaja on korteriomandi omanik. Ta sai omanikuks QQ (algselt puudutatud isik, endine omanik) ja avaldaja vahel 18. mail 2007 sõlmitud kinkelepingu (2007. a kinkeleping) alusel. Kuigi endine omanik tegi pärast kinkelepingu sõlmimist 10. detsembril 2009 notariaalselt tõestatud kinkelepingu tühistamise avalduse, ei ole ta kinkelepingut kehtivalt tühistanud, sest tühistamiseks ei olnud alust. Avaldaja ja kingisaaja on teo- ja otsusevõimelised ning endisel omanikul ei ole mingit seost
10.juulil 2017 tõestatava lepinguga, sest ta ei ole tehingu osaline ega korteriomandi omanik. Isegi kui endine omanik tühistas kehtivalt kinkelepingu, on tema nõue korteriomandi tagastamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 lg 1 järgi aegunud. Endine omanik pidi oma nõudest teada saama hiljemalt tühistamisavalduse tegemise ajal, s.o 10. detsembril 2009. Seega tuli tal nõue esitada hiljemalt 10. detsembril 2012. Avaldaja andmetel ei esine asjaolusid, mis oleksid nõude aegumise peatanud. Endine omanik oli 10. detsembril 2012 täieliku teovõimega ning tema piiratud teovõime kohta ei ole tõendeid. Puudutatud isikute seisukohad
2.Notar palus jätta avalduse rahuldamata. Notari vastuse kohaselt oli tal õigus keelduda kinkelepingu tõestamisest, sest see oleks olnud heade kommetega vastuolus. Endine omanik tegi 10. detsembril 2009 notariaalselt tõestatud avalduse, millega tühistas
18.mail 2007 sõlmitud kinkelepingu, nõudis avaldajalt korteriomandi tagastamist ning palus edastada tühistamise avalduse ärakirja kinnistusosakonda ja kanda vastuväite kinnistusraamatusse. Endine omanik tegi avaldajale ettepaneku ilmuda 28. detsembril 2009 korteriomandi tagastamiseks notari büroosse, kuid avaldaja ei tulnud. Notarile teadaolevalt ei ole avaldaja ja endine omanik sõlminud kokkulepet korteriomandi tagastamiseks. Samuti ei ole endine omanik teinud tahteavaldust tühistamisavalduse tagasivõtmiseks või kinkelepingu kehtivuse tunnistamiseks. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
2-17-11283 Kuna enne korteriomandi kolmandale isikule edasi võõrandamist peaksid eelnevad omandivaidlused olema lahendatud, küsis notar kingisaajalt, kas endine omanik oleks nõus tulema notaribüroosse tahteavaldust tegema (tühistamise avaldust tagasi võtma vms), et lahendada 2007. a kinkelepingu kehtivuse küsimus ning tagada õiguskindlus. Kingisaaja väitis, et endine omanik ei ole oma vaimse tervisliku seisundi tõttu ilmselt enam võimeline notariaalseid tahteavaldusi tegema. Sellest asjaolust tulenevalt võib TsÜS § 165 järgi olla tema tühistamisavaldusega kaasnevate nõuete aegumine peatunud. Tema tervislik seisund võib olla ka põhjuseks, miks ta ei ole teinud toiminguid pärast tühistamisavalduse esitamist. Eelnevate asjaolude koosmõjus oleks 2017. a kinkelepingu tõestamine olnud heade kommetega vastuolus. Korteriomandi edasikinkimine olukorras, kus endine omanik on kinkelepingu tühistanud ja tema nõue korteriomandi tagastamiseks ei pruugi olla aegunud, oleks heade kommetega vastuolus, sest see kahjustaks endise omaniku õigusi. Sõltuvalt tegelikest asjaoludest võib see tehing olla ka lubamatu või ebaaus. Kui notar oleks kinkelepingu tõestanud, oleks suurenenud ebaselgus korteriomandi kuuluvuse osas.
3.Tallinna Linn kui endise omaniku eestkostja palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja väide, et endine omanik oli 10. detsembril 2012 teovõimeline, ei ole õige. Eestkostja puutus endise omanikuga kokku esimest korda 2012. a oktoobris, kui tuli teade psühhiaatriakliinikust, et isik viibib nende juures tahtest olenematul ravil. Eestkostja sai teada, et isik on dementne ja tal on enesehooldusdefitsiit, misjärel pöörduti linnavalitsuse poole ettepanekuga paigutada ta hooldekodusse sotsiaalhoolekande osakonda. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjon nõustus sellega 23. novembril 2012. Sellest ajast viibib isik Mõisaküla hooldekodus. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 19. veebruari 2019. a määrusega avalduse rahuldamata.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
avaldaja ja endine omanik sõlmisid 18. mail 2007 kinke- ja asjaõiguslepingu, millega endine omanik kinkis avaldajale Tallinnas XXX asuva korteriomandi ja andis omandi avaldajale üle;
-
endine omanik tühistas 10. detsembri 2009. a avaldusega 2007. a kinkelepingu ja nõudis avaldajalt kinkelepingu alusel saadu tagastamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele, tehes avaldajale ettepaneku ilmuda 28. detsembril 2009 kell 10 notari juurde, et anda korteriomand tagasi ja esitada kinnistamisavaldus endise omaniku kinnistusraamatusse kandmiseks;
-
avaldaja ei ilmunud 28. detsembril 2009 kell 10 notari juurde;
-
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet pöördus 29. novembril 2012 Põhja-Tallinna Valitsuse poole endise omaniku paigutamiseks hooldekodusse ning Põhja-Tallinna Valitsuse 23.11.2012 protokolliga nr 6-16/21 otsustati ta hooldekodusse paigutada, sest ta vajas pidevat kõrvalabi ja järelevalvet, on dementne ning ohtlik enesele ja teistele;
-
avaldaja broneeris 10. juulil 2017 notari juures aja kinkelepingu tõestamiseks, et kinkida korteriomand oma tütrele;
2-17-11283 -
kingi saaja avaldas notarile, et endine omanik viibib hooldekodus ja tema vanus ei võimalda tal enam notaribüroos tahteavaldusi andma tulla;
-
notar jättis kinkelepingu tõestamata ja väljastas 18. juulil 2017 õiendi kinkelepingu tõestamisest keeldumise kohta põhjusel, et endine omanik on tühistanud 2007. a kinkelepingu ning tal võib puuduta õigus- ja teovõime, mistõttu ei ole isik võimeline ilmuma tahteavalduse andmiseks notaribüroosse.
4.2.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab kohus Notariaadiseaduse (NotS) § 41 lg 5 järgi kohustada notarit, et notar vaataks ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbi, kuid ei saa ise otsustada, kas ja kuidas ametitoiming läbi viia ega kohustada notarit ametitoimingut tegema.
4.3.Praegusel juhul ei ole alust kohustada notarit ametitoimingu tegemise taotlust uuesti läbi vaatama, sest notar keeldus tõestamisseaduse (TõS) § 4 alusel põhjendatult talle teatavaks saanud asjaoludel 2017. a kinkelepingut tõestamast põhjusel, et tehing võib olla heade kommetega vastuolus, kuna lahendamata on korteriomandi kuuluvus, ning tehinguga oleks kahjustatud endise omaniku huve. Kui kinkelepingu on täidetud, võib kinkija võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 järgi kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda. Praegusel juhu tühistas endine omanik 2007. a kinkelepingu ja nõudis saadu tagastamist alusetu rikastumise sätete järgi. Avaldaja ei ole endisele omanikule korteriomandit tagastanud. Võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest ei tulene iseenesest asjaõiguslepingu kui käsutustehingu tühisust. Isegi kui endine omanik tühistas kinkelepingu kui võlaõigusliku kohustustehingu, on asjaõigusleping kui käsutustehing kehtiv. Kui kinkelepingust taganemine kehtib, on endisel omanikul õigus nõuda avaldajalt korteriomandi tagastamist. Endine omanik ei ole sellist nõuet esitanud. Sellise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 järgi kolm aastat alates nõudest teada saamisest. Endine omanik sai nõudest teada 10. detsembril 2009, mistõttu tuli nõue avaldaja vastu esitada hiljemalt 10. detsembril 2012. Kuna endine omanik oli õigus- ja teovõimetu juba vähemalt 2012. aasta novembris, kui ta paigutati hooldekodusse, s.o ajal, mil tema nõue ei olnud veel aegunud, võib nõude aegumistähtaeg olla TsÜS § 165 lg 1 alusel peatunud.
4.4.Menetluskulud jäävad avalduse rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kohustada notarit notari ametitoimingu tegemise taotlust uuesti läbi vaatama.
5.1.Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult arvestamata, et endisel omanikul ei olnud alust 2007. a kinkelepingut tühistada, ning tähelepanuta avaldaja vastuse tühistamisavaldusele.
5.2.Maakohus asus õigesti seisukohale, et endise omaniku nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 järgi kolm aastat, kuid asus tõendeid vääralt hinnates seisukohale, et aegumine võis olla TsÜS § 165 alusel peatunud. Kuigi kingi saaja andis notarile 10. juulil 2017 teada, et endisel omanikul ei ole tõenäoliselt teovõimet, ei kinnita see seda, et tal ei olnud teovõimet ka
2-17-11283 enne 10. detsembrit 2012. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et endine omanik ei olnud piiratud teovõimega ning ta oli 10. detsembril 2012 teovõimeline. Juhul, kui nõude aegumine oli TsÜS § 165 lg 1 alusel peatunud, on praeguseks nõue igal juhul TsÜS § 165 lg 2 alusel aegunud. Harju Maakohus määras endisele omanikule
31.oktoobril 2018 tsiviilasjas nr 2-18-9874 eestkostja, kuid nõuet ei ole esitatud. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. mai 2019. a määrusega määruskaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a määruse, rahuldas avalduse, kohustas notarit ametitoimingu tegemise taotlust, milleks on 10. juuli 2017. a kinkelepingu tõestamine, uuesti läbi vaatama.
8.Notar esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata.
9.Riigikohus rahuldas 10. detsembri 2019. a määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistas ringkonnakohtu määruse ning saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Ringkonnakohus lubas 6. juuli 2020. a määrusega CC-l (puudutatud isik) astuda endise omaniku surma tõttu tema asemel üldõigusjärglasena menetlusse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
12.Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et notar keeldus TõS § 4 alusel põhjendatult avaldaja ja tema tütre kinkelepingut 10. juulil 2017 tõestamast, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus saab selle eksimuse parandada ja põhjendab kohtumäärust alljärgnevalt.
12.1.Kolleegium selgitab, et notar keeldub ametitoimingu tegemisest NotS § 41 lg 1 järgi ainult seaduses sätestatud alustel. TõS § 4 järgi keeldub notar tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus. Riigikohus selgitas viidatud sätte kontekstis, et notaril on avalik-õigusliku ameti kandjana kohustus selgitada välja tehingu tegemiseks olulised asjaolud ja tehingu eesmärgid ning kohustus kontrollida tehingu kehtivust, et tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada õigusvaidlusi. Notar peab püüdma tagada tõestatavate toimingute seaduslikkuse, luues nii õiguskindlust ja õigusselgust. Seda arvestades peab notar TõS § 4 alusel keelduma tõestamistoimingu tegemisest, kui on kõrge tõenäosus, et taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on lubamatud ja ebaausad. Seejuures ei peaks TõS § 4 kohaldamine piirduma nt ainult nende juhtudega, mil tehinguosaline
2-17-11283 ise notarile kas kirjalikult või suuliselt kinnitab, et tehingu eesmärk on ebaaus vms. TõS § 4 eeldab siiski notari teatavat otsustusõigust talle teatavaks saanud asjaolude alusel, kaitsmaks nii tehinguosaliste kui ka kolmandate isikute huve. Kui notaril on pelgalt kahtlus, tuleb tal lähtuda TõS § 18 lg-st 2, mille kohaselt, kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab notar selle osalejatega läbi, ning kui osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti (vt Riigikohtu 10. detsembri 2019. a otsus praeguses tsiviilasjas, p 13 ja 18).
12.2.Praegusel juhul olid ringkonnakohtu hinnangul notarile 2017. a kinkelepingu tõestamise ajaks teada sellised asjaolud, mille puhul oli kõrge tõenäosus, et tõestatava kinkelepingu sõlmimine oleks korteriomandi endise omaniku huve arvestades vastuolus heade kommetega. Pooled ei vaidle selle üle, et endine omanik kinkis 18. mai 2007. a kinkelepingu alusel korteriomandi avaldajale ja avaldaja on kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Nimetatud tehingu tõestas notar Triin Sild. Endine omanik pöördus 10. detsembril 2009 sama notari poole ja tegi avaldajale 2007. a kinkelepingu notariaalselt tõestatud tühistamise avalduse. Tühistamise avalduse kohaselt pettis avaldaja koos oma sõbrannaga (GG) temalt pettuse teel korteri välja ning ta sai sellest teada, kui tema tütar nägi kinkelepingut ja selgitas talle olukorda. Hoolimata sellest, et avalduses tegi endine omanik avaldajale ettepaneku ilmuda 28. detsembril 2009 kell 10 notari juurde korteriomandi tagasikandmiseks vajalike tehingute tegemiseks, ei ilmunud avaldaja notari juurde. 10. juuliks 2017 oli sama notari juures broneeritud aeg, et tõestada kinkeleping, millega avaldaja kingib korteriomandi oma tütrele. Tütar esindas tehingu tegemisel ühtlasi ka avaldajat. Notar selgitas avaldaja tütrele, et endine omanik tegi 2007. a kinkelepingu tühistamiseks avalduse ja soovis korteriomandit tagasi saada, kuid notarile teadaolevalt ei ole avaldaja ja endine omanik sõlminud kokkulepet omandi tagasiandmiseks, samuti ei ole endine omanik võtnud tühistamisavaldust tagasi ega tunnistanud 2007. a kinkelepingut kehtivaks. Seda arvestades soovis notar kaasata tehingu tegemisse endise omaniku, kuid avaldaja tütre kinnitusel ei olnud endine omanik oma vaimse terviseseisundi tõttu enam võimeline notariaalseid tahteavaldusi tegema.
12.3.Neil asjaoludel järeldas notar õigesti, et endise omaniku huve arvestades oli kõrge tõenäosus, et tõestatav kinkeleping oleks olnud vastuolus heade kommetega. Riigikohus on selgitanud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (vt Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01; 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õigustunde ja väärtushinnangute vastu see, kui kingisaaja soovib kingitud asja edasi kinkida, olles samal ajal teadlik sellest, et kinkija on kinkelepingu tühistanud ning nõudnud asja temalt tagasi, kuid ta ei ole piiratud teovõime tõttu enam võimeline asja tagasi nõudma. Seda arvestades keeldus notar põhjendatult 2017. a kinkelepingut tõestamast, sest ta pidi seda TõS § 4 alusel õiguskindluse, õigusselguse ja kolmanda isiku huvide kaitseks oma ametiülesandeid arvestades tegema.
2-17-11283
13.Eeltoodust erinevale seisukohale ei saa asuda ka avaldaja määruskaebuse väiteid arvestades. Avaldaja tugines eelkõige sellele, et endine omanik ei ole 2007. a kinkelepingut kehtivalt tühistanud, ja isegi, kui leping on kehtivalt tühistatud, on endise omaniku nõue korteriomandi tagasisaamiseks aegunud. Kolleegium selgitab, et isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib NotS § 41 lg 5 järgi nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Sellist taotlust menetledes ei saa kohus lahendada tsiviilõiguslikku vaidlust, mis on tekkinud või võib tekkida notarilt ametitoimingut taotlenud isiku ja mõne teise isiku vahel, kelle õigusi või kohustusi võib ametitoiming otseselt või kaudselt mõjutada (vt Riigikohtu kolleegiumi
10.detsembri 2019. a otsus praeguses tsiviilasjas, p-d 12). Seega ei saa kohus praeguse kohtuasja raames lahendada avaldaja ja endise omaniku võimalikku vaidlust selle üle, kas endisel omanikul või tema üldõigusjärglasel on õigus nõuda avaldajalt korteriomandi tagastamist. Sellist vaidlust lahendab Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-17358 ning avaldaja märgitud asjaolud saab kohus tuvastada selles vaidluses. Praeguse kohtuasja raames peab kohus välja selgitama üksnes selle, kas notaril oli TõS § 4 alusel õigus keelduda 2017. a kinkelepingu tõestamisest, st kas notarile teadaolevaid asjaolusid arvestades oli kõrge tõenäosus, et taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on lubamatud ja ebaausad.
14.Kuigi Riigikohus märkis, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel mh arvestama seda, et mitmed asjaolud võivad olla võrreldes tõestamisest keeldumise ajaga 2017. a juulis muutunud, ei anna see ringkonnakohtu hinnangul alust asuda maakohtust erinevale lõppjäreldusele. Kuigi endine omanik on surnud, lubas ringkonnakohus endise omaniku üldõigusjärglasel astuda puudutatud isikuna menetlusse. Samuti on endise omaniku üldõigusjärglane asunud endise omaniku õigusi tsiviilasja nr 2-20-17358 raames maksma panema, paludes kohtul kohustada avaldajat andma nõusolek korteriomandi omanikukande kustutamiseks ja asendada kostja tahteavalduse kohtulahendiga (Harju Maakohtu 23. detsembri 2020. a hagi menetlusse võtmise määruses tsiviilasjas nr 2-20-17358 märgitud kui hagi kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise nõue). Seega ei ole endiselt omanikult tema üldõigusjärglasele üle läinud õiguste kaitse muutunud võimatuks, mistõttu ei saa ka sel põhjusel kohustada notarit 2017. a kinkelepingu tõestamise taotlust uuesti läbi vaatama. Juhul, kui tsiviilasja nr 2-20-17358 raames selgub, et kinnistusraamatu kande parandamise nõue ei ole põhjendatud, saab avaldaja pöörduda kinkelepingu tõestamiseks uuesti notari poole.
15.Neil põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
16.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.