lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-477/2

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 20.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-477/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
904
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-477

Haldusasi

X. X kaebus kinnistule registreerimisnumbriga 2477506 kinnistusraamatus tehingupiirangute seadmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X kaebus.

Jätta X. X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (HKMS § 28 lg 2). Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamist), pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida. Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja ja muude füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

ASJAOLUD

1.Harju Maakohus edastas Tallinna Halduskohtule 19.02.2026 X. X (kaebaja) kaebuse notari kohustamiseks seadma kinnistule reg. nr 2477506 e-kinnisturaamatus tehingupiirangud. Kaebaja oli adresseerinud kaebuse Tallinna Halduskohtule, kuid saatnud Harju Maakohtu

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-26-477

elektronposti aadressile, mistõttu maakohus leidis, et kaebus tuleb edastada halduskohtule. Kaebuse põhjendused:

1.1.Kaebaja selgitab, et kinnisasi koos hoonetega on tema valduses selle endise omaniku Y. Y sõlmitud kokkuleppe alusel. Y. Y suri xxxx. a lõpus. Kaebaja pöördus notari poole, et kinnistusraamatusse tehtaks vastav kanne. Notar keeldus tegemast kinnisturaamatusse märget kaebaja kasuks alates 1995 a-st seatud pandi (hüpoteegi ja piirangu) kohta, põhjendades seda sellega, et kaebaja ja Y. Y vahelised pandi- jm lepingud ei olnud notariaalsed. Notar märkis, et pandi üle käib pärijatega vaidlus ja soovitas pöörduda kohtusse.
1.2.Kaebaja hinnangul pole kinnisasja ja sellel asuvate hoonete kaebaja valdusesse saamise ja pandina pidamise (haldamise) üle vaidlust. Pärandaja pole kinnistut tagasi taotlenud ja kohalik omavalitsus on olukorda aktsepteerinud. Kaebaja tegi ühele pärijale H. H ettepaneku asja arutada, kuid too keeldus leina tõttu. Kaebaja edastas kirja notarile. Notari sekretär pidas kirja piisavaks.
1.3.Registrikanne jätab vale ettekujutuse kinnistu omandisuhetest. Seetõttu võib toimuda juba täies ulatuses panditud kinnisasjale hüpoteegi seadmine kolmandate isikute kasuks.
1.4.Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras, sh juhul kui kohus peab vajalikuks avada uuesti pärandimenetluse ja saata materjalid tagasi notarile, lisada kohtumäärusega kinnistusraamatusse tehingupiirangu kõikidele tehingutele jm, et juba kord kaebajale panditud kinnistut ei realiseeritaks ega panditaks (ei seataks täiendavaid hüpoteeke).
1.5.Kaebuse kaaskirjas märgib kaebaja, et kahjuks pole tal Y. Y pärijate kontakte, kuna ta pole neid enam kui 30 aastat kohanud. Kaebajal on ainult H. H e-posti aadress. Kaebajal ole pärijate kinnitust, et pärandusena saadud kokkulepped kehtivad edasi. Kinnisasja hooldamislepingud lõppevad jm vajalik on tegemata. Kaebajal oleks vaja kokkulepet kinnisasja uute omanikega, enne kui täiendavalt oma raha ja aega kulutada. Vastasel juhul läheb ühise arenduse väärtus alla.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Notariaadiseaduse § 41 lg 5 järgi võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Avaldus notari kohustamiseks tuleb esitada maakohtule, mitte halduskohtule (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 152 ).
3.Seega on kaebaja ja notari vahelise vaidluse lahendamiseks nähtud ette teistsugune menetluskord. Halduskohtul pole pädevust sellist vaidlust lahendada või seada ise kinnistule kaebaja soovitud tehingupiirangid. Kaebus tuleb seetõttu tagastada.
4.Kui kaebaja soovib lisaks vaielda selgeks eraõiguslikud suhted Y. Y pärijatega seoses kõnealuse kinnisasjaga, tuleb tal pöörduda maakohtusse eraldi nõudega nende vastu. Notari peale esitatud avalduse läbivaatamisel hagita menetluses ei lahenda maakohus tsiviilõiguslikku vaidlust, mis on tekkinud või võib tekkida notarilt ametitoimingut taotlenud isiku ja mõne teise isiku vahel, kelle õigusi või kohustusi ametitoiming võib mõjutada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. detsembri 2019. a otsus asjas nr 2-17-11283, p 12).
5.Kaebaja on mh taotlenud, et kohus teeks määruse kinnistusraamatusse tehingupiirangu kandmiseks esialgse õiguskaitse korras. Kuna halduskohtul eelöeldust tulenevalt sellise kande tegemise pädevus puudub, siis ei ole halduskohtul pädevust ka esialgset õiguskaitset kohaldada. Seetõttu jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 2(3)

3-26-477

6.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 20 eurot. Halduskohtusse pöördumisel tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 alusel tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuna kaebaja on tasunud halduskohtusse pöördumisel riigilõivu 20 eurot, loeb kohus, et kaebaja on selle tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest (RLS § 60 lg 6). Kohus märgib, et tagastas eelnevalt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Seetõttu tuleb kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot talle tagastada.
7.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus märgib, et kaebaja on samasisulise kaebusega halduskohtu poole pöördunud juba mitmel korral (haldusasjad nr 3-26-343 ja nr 3-26-416) ning tema kaebus on halduskohtu poolt korduvalt tagastatud. Kohus rõhutab kaebajale veelkord, et tema kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kaebajal tuleb oma õiguste kaitsmiseks pöörduda Harju Maakohtu poole, sh märkida kaebuse tekstis selgelt oma soov esitada kaebus maakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja