Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 09.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-103922/21
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.12.2019
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 7032

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

MIRSTART OÜ11234391(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2019, Narva

Tsiviilasja number

2-19-103922

Tsiviilasi

MIRSTART OÜ hagi A M vastu võlgnevuse nõudes. Tsiviilasja hind 4 607.00 eurot.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MIRSTART OÜ (registrikood 11234391, asukoht Linda 1-3, 20309 Narva) Hageja lepinguline esindaja: Juri Tolmatšov (e-post XXX) Kostja: A M (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu MIRSTART OÜ lisatööde summas 2 805.25 eurot nõudest loobumine ning lõpetada menetlus lisatööde summas 2 805.25 eurot nõudes.

2.Rahuldada MIRSTART OÜ hagi A M vastu töövõtulepingust nr 27-06 tuleneva võlgnevuse 4 607.00 euro nõudes.

3.Välja mõista A M poolte vahel 27.06.2018 sõlmitud töövõtulepingust nr 27-06 tulenev võlgnevus summas 4 607.00 eurot, MIRSTART OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus

4.Menetluskulud jätta täies ulatuses A M kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 04.04.2019 esitatud hagiavaldusest nähtub, et 27.06.2018 sõlmisid MIRSTART OÜ (edaspidi hageja, töövõtja) ja A M (edaspidi kostja, tellija) töövõtulepingu nr 27-06 (edaspidi töövõtuleping, leping) korteri asukohaga XXX remonditööde teostamiseks. Hageja töövõtjana teostas lepingus ja lepingu eelarves märgitud töid. Tööde kogumaksumus lepingu järgi on 7 607.00 eurot. Kostja tasus töövõtjale vastavalt lepingule ettemaksu 3 000.00 eurot. Korteri remondi käigus teostati ka täiendavaid töid. Töökulu seoses täiendavate töödega on summas 2 580.00 eurot. Täiendavate tööde materjalide maksumus on 225.25 eurot. Töö sai valmis 18.12.2018. Kuna kostja ei võtnud põhjendamatult tehtud töid vastu ning hoidis kõrvale oma kohustusest hageja poolt tehtud töö vastu võtta, loetakse, et töö on vastu võetud 18.12.2018. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale tehtud töö eest, mida kinnitavad poolte vahelised telefonikõnede väljavõtted 24.12.2018 ja 26.12.2018. Kuna käesoleva ajani ei ole kostja töövõtulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud, palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas kokku 7 412.25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu, et poolte vahel oli 27.06.2018 sõlmitud vannitoa remondi leping nr 27-06, mille alusel leppisid pooled kokku kostja korteriomandi asukohaga XXX remonditööde teostamises. Sõlmitud lepingu kohaselt oli hageja kohustatud teostama lepinguperioodil kõik nimetatud korteri remondiga seotud töid, kostja aga kohustus tasuma hagejale 7 607.00 eurot, millest 3 000.00 eurot tuli tasuda ettemaksuna. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt on tööde alustamise ajaks 02.07.2018, tööde lõpetamise aeg 31.09.2018. Juhul, kui tegemist on tähtajalise lepinguga, siis eeldatakse, et sõlmitud leping lõpeb lõppkuupäeva saabudes. Hageja poolt tööde valmimise kuupäev on 18.12.2018. Kuivõrd VÕS 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel, on ülaltoodud lepingu ja selle tingimuste muutmine käsitletav töövõtulepingu ja võlasuhte olulise rikkumisega hageja poolt, millest tulenevalt on kostjal õigus lepingust taganeda. Lepingu maksumuseks on 7 607.00 eurot, millest 3 000.00 eurot tasus kostja ettemaksuna. Seega on kostja kohustatud tööde vastuvõtmisel tasuma hagejale 4 607.00 eurot. Töövõtulepingus kindlaks määratud lepingumaksumus tähendab, et tegemist on siduva eelarvega, mille ületamisel ei saa töövõtja nõuda tellijalt eelarvet ületava tasu maksmist. Kostja leiab ka, et lisatööde alla kuuluvad mitte lisatööd VÕS mõttes, vaid parandustööd, mille kohta on kostja teinud ülevaate. Hageja on korduvalt rikkunud töövõtulepingut ning seadust, hageja poolt teostatud tööd ei vasta lepingutingimustele. Kostja on korduvalt suuliselt pöördunud hageja poole, kuna tööd ei vasta kokkulepitule ning teavitas hagejat mittenõuetekohase töö tagajärgedest. Lepinguperioodi jooksul ei ole hageja kõike töid nõuetekohaselt teostanud ning pooled leppisid kokku parandustööde teostamises, mis ei olnud samuti hageja poolt nõuetekohaselt tehtud. 07.12.2018 ja 10.12.2018 on kostja esitanud hagejale kirjalikult vormistatud ja e-posti teel edastatud pretensioonid seoses hageja poolt teostatud töödes ja ka parandustöödes esinenud puudustega, milles viitas nii hageja korduvate lepingu tingimuste ja seaduse rikkumistele ning nõudis alandada seoses puudustega lepingu alusel olevate tööde maksumust. Parandustöid tõendab ka 19.11.2018 parandustööde nimekiri.

Vastuseks 07.12.2018 ja 10.12.2018 pretensioonidele sai kostja hageja esindajalt 19.12.2018 vastuse, milles viimane palus võtta ühendust hageja juhatuse liikmega ning leppida kokku korteri ülevaatamise aeg. Hageja esindaja teatas ka, et hageja on jätkuvalt valmis tema poolt teostatud töid parandama ja et hageja poolt pakutud korteri ülevaatamisest keeldumisel, kaotab kostja võimaluse nõuda hinna alandamist jmt. Kostja jättis hagejale tasumata lepingust tulenevat tasu summas 4 607.00 eurot. Kostja tegutses kooskõlas VÕS 646 lg 1, mille kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Hetkel näeb kostja korter välja väga halvasti ning selle kasutamine on võitmatu vastavalt hageja poolt teostatud töödes esinenud puudustele ja kahjule, mis on hageja poolt kostja korterile tekitatud. Tekitatud kahju olemasolu tõendavad ka kostja pretensioonidesse lisatud pildid ning L OÜ poolt 16.02.2019 esitatud ettekirjutus. 19.04.2019 pöördus kostja OÜ S poole, kes omakorda esitas kostjale hinnapakkumise seoses vaidlusaluse korteri renoveerimisega. Hinnapakkumise kohaselt peab kostja vaidlusaluse korteri renoveerimiseks maksma kokku 5 564.80 eurot. Kostja leiab, et OÜ S poolt koostatud hinnapakkumine tõendab hageja poolt teostatud tööde halba kvaliteeti ja kostjale tekitatud kahju. Kuna hageja poolt tehtud tööd ei ole siiani nõuetekohaselt teostatud, on kostjal õigus hagejale tasu maksmisest keelduda. Kostja nõuab hagejalt töövõtulepingust tuleneva tööga tekitatud kahju summas 5 564.80 eurot hüvitamist. Kostja saab VÕS § 197 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõude hageja vastu tasaarvestada hageja tasunõudega tema vastu. Tööd ei saa ka seisuga 18.12.2018 vastuvõetuks lugeda, kuna toodud tähtaeg on vastuolus töövõtulepinguga, mille kohaselt on tööde lõpetamise tähtaeg 31.09.2018. Kostjal puudus võimalus tööde vastuvõtmiseks töövõtulepingus kindlaks määratud tööde lõppkuupäeval (31.09.2018), kuna tööd ei olnud veel hageja poolt lõpule viidud ja töödes esinesid puudused. Töövõtulepingust tulenevaid töid saab lugeda vastuvõetuks üksnes siis, kui tööd on lõplikult valmis ja/ või mida saab vastavaks tunnistada kvaliteedinõuetele vastavalt. Kuna tööd ei olnud kokkulepitud mahus ja kvaliteedis valmis, ei pidanud kostja hageja poolt teostatud töid vastu võtma. Isegi kui lugeda, et tööd oleksid valmis, rikkus hageja oluliselt tööde kvaliteedinõudeid. Tasu maksmise kohustus ei muutunud sissenõutavaks, kuna tööd olid lõpetamata ega vastanud kvaliteedinõuetele. Hageja esitas hagiavalduse lisana audiofaile, telefonikõnede salvestusi ja nende väljavõtteid, kuid tegemist on tsiviilkohtumenetlusega ja selle raames esitatavate tõenditega, mitte kriminaalkohtumenetlusega. Mobiiltelefoni kõnede salvestamine on osa jälitustegevusest, mille suhtes kehtivad erinevad eeldused ja piirangud. Salvestist, millega hageja oli salaja salvestanud telefonikõne vestlust kostjaga, ei saa käsitada asitõendina, sest selle tegemiseks ei ole hageja kostjalt nõusolekut saanud. Kui on kavatsus vestlust hiljem avalikustada, tuleb teisele osapoolele sellest eelnevalt teada anda ning jätta talle võimalus soovi korral kõne lõpetada. Nõusoleku andmine peab olema inimese vaba ja informeeritud tahteavaldus. Hageja poolt lisatud tõendites puudub viide kostja nõusolekule. Käesoleva kõne salvestuse lisamisega rikub hageja põhiseadusest tulenevaid õigusi ning ka isikuandmete kaitse seadust. Kostjale ei ole teada, et hagejale on jälitustegevuseks kohtu poolt antud luba. Kostja on seisukohal, et hageja poolt

hagiavaldusele lisatud nimetatud tõendid tuleb jätta seega tähelepanuta. Kostja palub menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja täiendavad seisukohad Kostja väide, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping lõpetati 31.09.2018, ei vasta tegelikkusele, kuna 19.11.2018 esitas kostja puuduste loetelu, mis on hageja poolt kõrvaldatud. Seisuga 19.11.2018 olid seega poolte vahel endiselt lepingulised suhted. Kostja takistas pika aja jooksul põhjendamatult hageja poolt puuduste kõrvaldamist. Juba sel ajal kujunes hagejal arvamus, et kostja soovib tulevikus hoiduda oma kohustuse (teostatud tööde eest tasumine) täitmisest, kuid hageja ei lõpetanud lepingulisi suhteid, lootes kostja korralikkusele. Pärast puuduste kõrvaldamist ei võtnud kostja põhjendamatult töid vastu ning hoidis kõrvale oma kohustusest töö vastu võtta. 19.12.2018 saatis hageja esindaja e-postile XXX kostja jaoks teate töövõtja poolt teostatud tööde vastuvõtmise kuupäeva määramise kohta. Samuti saadeti 20.12.2018 tellija e-postile XXX samasisuline korduv teade. Kostja nimetatud teadetele ei vastanud. Peale selle saatis hageja esindaja 25.12.2018 kostja e-postile XXX kirja, milles tehti kostjale ettepanek määrata tehtud tööde vastuvõtmise päev. Samas kirjas tehti ka kostjale ettepanek, et võimalike puudujääkide ilmnemisel töödes, on töövõtja valmis töö töövõtulepingu tingimustega vastavusse viima. Mingeid toiminguid kostja poolt ei järgnenud. Seega on töö hageja arvates kostja poolt vastu võetud. 09.09.2019 teatas hageja, et muudab oma haginõuet ning palub kostjalt välja mõista vaid võlgnevuse summas 4 607.00 eurot (s.o lepingujärgne maksumus), kuna hagejal puuduvad kirjaliku tõendid, mis kinnitavad täiendavate tööde tegemist summas 2 805.25 eurot. Hageja selgitas 30.10.2019, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu raames ei olnud kokkulepet tööde vastuvõtmise osas. Oli suuline kokkulepe, et pärast tööde lõppu võtab tellija töö vastu, kuna lepingu pooled leidsid, et tööde vastuvõtmine pärast nende lõppu on tavaline vastavalt tööde iseloomule. Kostjale anti võimalus vaadata tehtud töö üle, kuid kostja ei võtnud alusetult töid vastu ning hoidis kõrvale oma kohustusest tehtud töö vastu võtta. Ka puudused töös, millele kostja tähelepanu pööras, on hageja poolt kõrvaldatud, seda kinnitavad asja materjalidele tõenditena lisatud fotod. Hageja palub seega kostjalt välja mõista lepingust tulenev võlgnevus summas 4 607.00 eurot ning menetluskulud. Kostja täiendavad seisukohad 02.09.2019 pöördus hageja lepinguline esindaja kostja poole e-posti teel kirjaga, milles soovis saada teavet kompromissi ja selle tingimuste kohta. 03.09.2019 esitas hageja lepinguline esindaja kostjale kompromissi, mille alusel pakkus tunnistada tingimusteta hageja nõuet summas 4 607.00 eurot ning võimaldas seda tasuda alates 2019 septembrist kuni 2019 detsembrini osamaksetena summas 1 151.75 eurot kuus. 06.09.2019 keeldus kostja hageja lepingulise esindaja poolt 03.09.2019 edastatud kompromissi sõlmimisest. Kuivõrd töövõtuleping oli sõlmitud kostja kui juriidilise isikuga, kelle põhitegevusalaks on muuhulgas ehitustööd, võib eeldada ja/ või oodata, et kostja töötajad on teadlikud ehitustööde ning nende tulemuste ja/ või valmidusest ning ka nende lõplikust kujust. Lepingu sõlmimisel tugineski kostja hageja ja tema tööliste oskustele ning teadmisele. 19.12.2018 esitas kostja hagejale teate lepingu rikkumise kohta, mille kohaselt soovis ta vaidlusalusest lepingust taganeda ning palus hagejal lõpetada töövõtulepingus sätestatud tasu

alusetu nõudmine. Vastuseks 19.12.2018 teatele, leidis hageja 25.12.2018, et kostja tegevused on alusetud ning tugineda puudustele ning ka kõrvaldamata puudustele ei ole põhjendatud, VÕS § 638 alusel kvalifitseeritakse kostja tegevusi alusetuks. Ainsaks probleemi lahenduseks oli hageja hinnangul puuduste üle vaatamine ning kostja poolt tööde vastuvõtmine. Seega ei ole hageja poolt tehtud tööd kostja poolt siiani vastu võetud. Kostja poolt esitatud pretensioonid ning teated viitavad kostja poolt põhjendatult hageja tööde vastuvõtmisest keeldumisele. 31.10.2019 teatas kostja, et pooltel puudusid igasugused suulised kokkulepped tööde vastuvõtmise osas, millele viitab hageja. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid eluruume kasutatakse kostja poolt oma püsiva elukohana, siis on ilmne, et kostja on viidatud lepingu sõlmimisel lähtunud eelkõige kvaliteetselt teostatud remonditöödest, mitte aga tööst keskmise kvaliteediga. Lisaks ei ole poolte vahel sõlmitud tööde vastuvõtmise-üleandmise akti, mille sõlmimisel oleks tõenäoline, et töö on kostja poolt vastu võetud. Kostja selgitab, et siiamaani on ta sunnitud elama lagunevas korteris. Hageja poolt kohtule fotodena esitatud tõenditest nähtub, et fotodel toodud nn „parandatud“ puudused ei kattu OÜ S hinnapakkumises toodud puudustega. Kostja leiab ka, et tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda. Kahju (VÕS § 115 lg l) või kulutuste hüvitamise (VÕS § 646 lg 5) nõude tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 29; 28. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; 27. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11; 5. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10). Ka tellija poolt tsiviilkohtumenetluse raames esitatud vastuväited/ seisukohad ja hagejale enne tsiviilkohtumenetluse esitatud pretensioonid tuleb kohtul lisaks ülaltoodule vajadusel lugeda konkludentse hinna alandamise avaldusena (Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-145-14, p 23). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg

4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel on 27.06.2018 sõlmitud vannitoa remondileping nr 27-06 (dtl 26-27). Nimetatud lepingust nähtub ning pooled ei vaidle, et hagejal tuli teostada remont kostja korteris asukohaga XXX, tööde loetelu oli märgitud eelarves (dtl 2832). Lepingujärgseks maksumuseks on 7 607.00 eurot, millest 3 000.00 eurot oli kostja poolt hagejale tasutud ettemaksuna. Pooled ei vaidle ka, et hageja on lepingus märgitud töid lõpetanud 18.12.2018. Kostja on jätnud töö vastu võtmata ning hagejale lepingust tulenevalt ülejäänud tasu, s.o 4 607.00 eurot, maksmata. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista kokku 7 412.25 eurot (s.o lepingust tulenevalt 4 607.00 eurot + 2 580.00 eurot täiendavate tööde teostamise eest + 225.25 eurot täiendavate materjalide eest). 09.09.2019 ja 30.10.2019 hageja seisukohtadest nähtub, et kostjalt tuleb välja mõista vaid lepingust tulenev võlgnevus summas 4 607.00 eurot, kuna hagejal puuduvad kirjalikud tõendid, mis kinnitavad täiendavate tööde tegemist summas kokku 2 805.25 eurot (dtl 151). Kohus käsitleb nimetatud hageja avaldust kui taotlust hagist osaliseks loobumiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse lisatööde nõudes summas kokku 2 805.25 eurot. Kohus jätab seega kõik lisatöödega seoses esitatud hageja tõendid ning poolte väited tähelepanuta. Kohus menetleb seega vaid hageja nõuet summas 4 607.00 eurot, mis on poolte vahel sõlmitud lepingujärgne maksumus. Poolte vahel on põhiliseks vaidluseks see, kas töö vastas lepingu tingimustele, kas kostja peab hagejale tasu maksma, kas kostja saab lepingust taganeda või nõuda hinna alandamist. Hageja leiab, et kostja on põhjendamatult jätnud töö vastu võtmata, kostjal on kohustus tasuda tehtud töö eest. Kostja on ka hageja hinnangul tööde tasumise kohustust tunnistanud. Kostja on seisukohal, et töö ei vastanud lepingu tingimustele ja kvaliteedinõuetele ning oli teostatud tähtaega rikkudes. Kostja on seisukohal ka, et hageja poolt teostatud töid ei saa vastuvõetuks lugeda. Esiteks võtab kohus seisukoha hageja poolt kohtule esitatud pooltevaheliste 24.12.2018 ja 26.12.2018 telefonikõnede väljavõtete tõenditena lubatavuse küsimuses (dtl 45-49). Kohus peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ning mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. Riigikohus on tsiviilasjas 3-1-1-5-09 tehtud 26.03.2009 otsuse p 10 leidnud, et: „Põhiseaduse §-s 43 sätestatud põhiõigust edastatavate sõnumite saladusele kaitseb ka KarS § 156. Nimelt võib karistusseadustiku selles paragrahvis sätestatud süüteo subjektiks olla vaid isik, kes ei olnud sõnumi adressaat või adressant. See tähendab, et seadusandja ei ole seni soovinud kehtestada isiku vastutust talle enesele suunatud sõnumite mis tahes viisil talletamise ja avalikustamise eest.“ Arvestades, et kostja oli vaidlusaluste telefonikõnede üks pool, siis ei ole ka kohtu hinnangul nimetatud tõendid saadud kuriteoga ning puudub alus tõendite vastuvõtmisest keelduda või neid tähelepanuta jätta.

Toimiku materjalidest nähtub, et poolte vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist töövõtulepinguga. Pooltel selles osas vaidlus puudub. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 alusel on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Kohus selgitab seega, et seda, kas tellijal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Töövõtuleping on tasuline leping, mille kohaselt on omavahelises vastastikuses seoses töövõtja kohustus tööd teha ning tellija kohustus selle eest tasu maksta (RK TKo 3-2-1-80-08, p 16). Kui tellija keeldub alusetult töö vastuvõtmisest, peab töövõtja tõendama, et ta on töö valmis teinud ja andnud tellijale mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks (RK TKo 3-2-1-145-14, p 18). Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas tellija keeldumine töö vastuvõtmisest üksnes ebaoluliste puuduste tõttu või tellija keeldumine töö vastuvõtmisest tervikuna, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-14514, p 21). Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel (RK TKo 3-2-1-145-14, p 22, 3-2-1-80-08, p 32). Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud lepingu tasus, milline oli märgitud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus (dtl 26-27). Töövõtulepinguga ühes on koostatud eelarve, milles on muu hulgas lahti kirjutatud töövõtulepingus kokku lepitud tööde maht (dtl 28-32). Töövõtulepingust tulenev ettemaks summas 3 000.00 eurot on kostja poolt hagejale tasutud, selles osas pooltel vaidlus puudub. Lepingujärgne maksumus on 4 607.00 eurot, mis on kostja poolt hagejale tasumata. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et tööde lõpetamise tähtaeg oli 31.09.2018 (dtl 2627). Pooled ei vaidle, et hageja on lepingust tulenevaid töid valmis teinud 18.12.2018. Kostja on seisukohal, et hageja on töö tegemisega viivitanud ning seega lepingut rikkunud. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et juhul, kui tegemist on tähtajalise lepinguga, siis eeldatakse, et sõlmitud leping lõpeb lõppkuupäeva saabudes.

VÕS 13 lg 1 ja 2 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on hagejale puudustest töös teatanud 06.12.2018 ja 10.12.2018 (dtl 71, 144-145). Parandustöid tõendab ka kostja poolt käsitsi koostatud 19.11.2018 parandustööde nimekiri (dtl 69, 143). Kostja on kohtule teatanud ka, et kuivõrd hageja poolt ei olnud lepinguperioodi jooksul kõik vajalikud tööd nõuetekohaselt teostatud, leppisid pooled kokku parandustööde tegemises (dtl 57). Kuivõrd pooled on leppinud kokku parandustöödes, on kostja vähemalt kaudselt nõustunud, et lepingust tulenevate tööde valmimise tähtaeg lükkub edasi, mistõttu on tema etteheited, et töö ei olnud teostatud töövõtulepingus kokku lepitud ajal, kohtu hinnangul alusetud. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu ka, et lepingut sai muuta vaid teatud vormis. Eelnevast tulenevalt võib kohtu hinnangul järeldada, et pooled on lepingu tähtaega pikendanud ning tuleb lugeda, et pooltevaheline leping kehtis ka pärast töövõtulepingus märgitud tööde lõpetamise tähtaega 31.09.2018. Hageja leiab, et tasu tehtud töö eest muutus sissenõutavaks 18.12.2018, s.o siis, kui töö sai valmis. Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei võtnud põhjendamatult tehtud tööd vastu ning hoiab kõrvale oma kohustusest tehtud töö vastu võtta, loetakse, et töö on kostja poolt vastu võetud 18.12.2018. Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (RK TKo 2-16-5851, p 16). Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus ei ole hageja ja kostja töö vastuvõtmises kokku leppinud. Hageja on kohtule teatanud, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, et pärast tööde lõppu võtab tellija töö vastu, kuna tööde vastuvõtmine pärast nende lõppu on tavaline tulenevalt tööde iseloomust. Kostjale anti võimalus vaadata tehtud tööd üle, kuid kostja ei võtnud alusetult töid vastu ning hoidis kõrvale oma kohustusest tehtud tööd vastu võtta. Kostja leidis, et mistahes kokkulepet poolte vahel ei ole olnud. Vaatamata sellele, et poolte lepingus ei olnud sätestatud kokkulepet tööde vastuvõtmise kohta, on kohus seisukohal, et olukorras, kus hageja teostas kostja korteris remonditöid, on sellise töö omadustest tulenevalt tavaline, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise jaotamiseks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda

vastuvõetuks VÕS § 638 alusel (töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul). Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638. Selle sätte järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Poolte vahel puudub vaidlus, et töö sai valmis 18.12.2018. Toimiku materjalidest nähtub, et 19.12.2018 esitas kostja hagejale teate lepingu rikkumise kohta, mille kohaselt soovis ta vaidlusalusest lepingust taganeda ning palus hagejal lõpetada töövõtulepingus sätestatud tasu alusetu nõudmine (dtl 129). Toimiku materjalidest nähtub ka, et hageja on pärast tööde valmimist edastanud 19.12.2018 e-postile XXX kostja jaoks teate töövõtja poolt teostatud tööde vastuvõtmise kuupäeva määramise kohta. Samuti saadeti 20.12.2018 kostja e-postile XXX samasisuline korduv teade (dtl 131, 154, 156). Peale selle saatis hageja esindaja 25.12.2018 kostja e-postile XXX kirja, milles tehti kostjale ettepanek määrata tehtud tööde vastuvõtmise päev (dtl 132-133, 157-158). Samas kirjas tehti ka kostjale ettepanek, et võimalike puudujääkide ilmnemisel töödes, on töövõtja valmis töö töövõtulepingu tingimustega vastavusse viima. Hageja on seega eelnevast tulenevalt korduvad proovinud kostjaga töö ülevaatamises ning selle vastuvõtmises kokku leppinda, kuid tulutult. Hageja oli nõus ka pärast kostja poolt tööde ülevaatamist ning võimalike puuduste ilmnemist, neid ka vajadusel parandama. Kostja hageja nimetatud teadetele ei vastanud. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Kostja on teatanud, et hageja on oluliselt rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatut ja VÕS § 647 lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja keeldub õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja leidis, et seisuga 18.12.2018 on hageja korduvalt alusetult nõudnud kostjalt teostatud tööde eest tasu maksmist. Kostja on teatanud ka, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele ka pärast puuduste kõrvaldamist. Asjaolu, et hageja töödes esinesid varasemalt, s.o lepingu kehtivuse ajal puudused, on kohtu hinnangul tõendatud kostja 06.12.2018 ja 10.12.2018 teadetega (dtl 71, 144-145), kostja poolt koostatud 19.11.2018 parandustööde nimekirjaga (dtl 69, 143) ning kostja poolt tõenditena esitatud fotodega (dtl 73-103). Ka pooltel selles osas vaidlus puudub. Hageja on aga pärast kostjapoolset puuduste teatamist asunud puudusi parandama, ka selles osas pooltel vaidlus puudub. Ajal, kui töö sai lõplikult valmis, kostja hageja teadetele töö ülevaatamise ja vastuvõtmise kohta aga enam ei reageerinud. Vaatamata sellele, et 19.12.2018 on kostja hagejale teatanud, et viimane on töövõtulepingut korduvalt rikkunud ning et ka seisuga 18.12.2018 ei ole hageja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistahes tõendeid selle kohta kostja hagejale ega kohtule esitanud ei ole. Kostja selline käitumine on olnud kohtu hinnangul põhjendamatu. Samas aga hageja poolt tõenditena esitatud 24.12.2018 ja 26.12.2018 poolte telefonikõnede väljavõtetest nähtub, et kostja on ise hagejale helistanud ning otsinud võimalusi ja pidanud läbirääkimisi tasu maksmise osas (dtl 45-49). Kostja ei eitanud, et peab hagejale tasu maksma ning

otsis võimalusi raha saamiseks. Hageja on võimaldanud kostjal tasuda võlgnevus osade kaupa. Kostja on ka hagejaga nõustunud, et töö sai valmis. Samas ei ole ka kostja mistahes puudustest töös enam hagejale rääkinud. Kostja käitumine on seega kohtu hinnangul olnud vasturääkiv ning põhjendamatu. Ka 19.12.2018 kostja tõendist ei nähtu kuidas täpselt ei ole hageja seisuga 18.12.2018 oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning kuidas töö seisuga 18.12.2018 ei vasta töö lepingu tingimustele ning miks selle parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik. Hageja ei ole ka kordagi keeldunud ei vajadusel tööd parandamast või uut tööd tegemast pärast kostjapoolset töö ülevaatamist ja võimalikku lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus selgitab, et selleks, et tellijat saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Riigikohus on oma 28.06.1998 lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Hageja on kohtu hinnangul tõendanud ning pooled ei vaidle, et töö sai valmis 18.12.2018. Hageja on korduvalt andnud kostjale võimaluse tehtud töö üle vaadata ning see vastu võtta. Hageja on ka kohtu hinnangul tõendanud, et kostja poolt märgitud puudused olid hageja poolt kõrvaldatud (dtl 193-198). Hageja on seega oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja etteheited töös esinevate puuduste osas pärast tööde lõppu (s.o 18.12.2018) on olnud aga kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Ka kostja väited, et töö oli lõpetamata ega vastanud kvaliteedinõuetele, on samuti kohtu hinnangul tõendamata. Kohtu hinnangul on kostja käitunud pahauskselt, keeldudes töö ülevaatamisest ja selle vastu võtmisest, millega on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks hiljemalt 24.12.2018, kui ta on esimest korda hagejale helistanud ning hageja poolt töö valmimise ja tasu maksmisega nõustunud (dtl 45-46). Nimetatud telefonikõnede väljavõtetest ei nähtu, et kostjal oleks olnud mistahes pretensioone hageja poolt teostatud tööde osas. Nimetatud tõenditest nähtub pigem, et kostjal on olnud rahalised raskused, et tehtud töö eest hagejale tasuda. Ka 06.12.2018 ja 10.12.2018 kostja poolt esitatud kirjalikes pretensioonides ning 19.11.2018 parandustööde nimekirjas märgitud puudused ei olnud kohtu hinnangul sedavõrd olulised, mille tõttu oleks põhjendatud töö vastuvõtmisest keeldumine. Kohus selgitab, et kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks. Kohus on seisukohal, et hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele. Kostja on seega kohtu hinnangul jätnud alusetult tehtud tööd vastu võtmata, töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Telefoni teel

kostja nõustumisega hagejale tasu maksta on ta ka kohtu hinnangul kaudselt nõustunud, et hageja poolt tehtud töö on saanud detsembris 2018 valmis ja on olnud nõuetekohane. Kohus selgitab, et kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (VÕS § 644 lg 3) VÕS § 642 lg 1 alusel töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 642 lg 3 alusel töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Seega kui kostja tugineb töö lepingu tingimustele mittevastavusele, peab ta tõendama esiteks, et töö ei vastanud tingimustele ning teiseks, et mittevastavus esines töö üleandmise hetkel või et mittevastavus tekkis hageja poolt kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 646 lg-te 1, 4 ja 5 alusel kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja on kohtule teatanud, et hetkel näeb tema korter välja väga halvasti ning selle kasutamine on võitmatu vastavalt hageja poolt teostatud töödes esinenud puudustele ja kahjule, mis on hageja poolt kostja korterile tekitatud. Tekitatud kahju olemasolu tõendavad kostja hinnangul tema poolt pretensioonidesse lisatud fotod ning L OÜ poolt 16.02.2019 esitatud ettekirjutus (dtl 104-105, 161162). 19.04.2019 pöördus kostja ka OÜ S poole, kes omakorda esitas hinnapakkumise seoses vaidlusaluse korteri renoveerimisega (dtl 107). Esitatud hinnapakkumise kohaselt peab kostja korteri renoveerimiseks maksma kokku 5 564.80 eurot. Kostja leiab, et OÜ S poolt koostatud hinnapakkumine tõendab hageja poolt teostatud tööde halba kvaliteeti ning kostjale tekitatud kahju. Kostja nõuab seega hagejalt töövõtulepingust tulenevalt tööga tekitatud kahju summas 5 564.80 eurot. Kostja on seisukohal, et VÕS § 197 lg 1 järgi saab kahju hüvitamise nõude hageja vastu tasaarvestada hageja tasunõudega tema vastu. Kohus selgitab, et VÕS § 197 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

Kohus selgitab, et juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi. See tähendab, et tellija võib juhul, kui ta on järginud VÕS § 115 lg 2 ja 3 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on VÕS § 118 lg 1 järgi kaotanud õiguse lepingust taganeda. Kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleks viidatud sätte alusel tellijale hüvitada eelkõige puuduse kõrvaldamise kulud ja töö puudustest tingitud asja väärtuse vähenemine (puudusteta ja puudustega lepingueseme väärtuste vahe). Seejuures ei tohi kahju hüvitamine olla kannatanu rikastumise aluseks. Seega on kahju hüvitamisel lähtekohaks töövõtulepinguga kokkulepitud tulemus. Samas tuleb arvestada, et kahju tekitajat ei vabasta hüvitamiskohustusest see, et sama tulemust ei ole võimalik samal viisil enam saavutada. Selleks et kahjuhüvitist saada, peab seega töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Kostja on esitanud hageja väidetavate kohustuse rikkumise kohta OÜ S 19.04.2019 koostatud hinnapakkumise (dtl 107) ja L OÜ 16.02.2019 esitatud ettekirjutuse (dtl 104-105, 161-162). Ka vaatamata sellele, et OÜ S 19.04.2019 hinnapakkumises on märgitud korteri aadressil XXX renoveerimine/ parandamine, leiab kohus, et nimetatud dokument ei tõenda, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ning et kostja teavitas hagejat puudustest pärast töö valmimist. Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et hageja oleks keeldunud puudusi parandamast või et hageja ei

oleks seda teinud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole hagejale pärast tööde valmimist (18.12.2018) mistahes põhjalikke pretensioone ega puuduste nimekirja esitanud, kostja keeldus ka hagejaga töö üle vaatamisest ning puudustest teatamisest. Kohus märgib ka, et kostja poolt hagejale lepingu kehtivuse ajal esitatud puuduste nimekiri (dtl 68-70, 143-144) on ka oluliselt erinev OÜ S poolt esitatud hinnapakkumises märgitud tööde loeteluga. Kostja on kohtule teatanud ka, et hageja poolt kohtule esitatud tõenditest, s.o fotodest, nähtub, et fotodel toodud nn „parandatud“ puudused ei kattu OÜ S hinnapakkumises määratud puudustega. Kohus nõustub siinjuures nimetatud kostja väitega, kuid peab vajalikuks märkida, et hageja poolt tõenditena esitatud fotod (dtl 193-199), mis tõendavad puuduste kõrvaldamist, kattuvad samas kostja poolt puuduste nimekirjas märgituga. Kohus leiab seega, et OÜ S 19.04.2019 hinnapakkumine ei tõenda puuduste kõrvaldamises kokkuleppimist ega tähtaja andmist. Pigem viitab 19.04.2019 hinnapakkumine sellele, et OÜ-lt S sooviti tellida täiendavaid töid. Selleks, et kahjuhüvitist saada, peab töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Oluline on ka kohtu hinnangul, et OÜ S 19.04.2019 hinnapakkumine on tehtud pärast käesoleva menetluse algatamist, s.o kostja on asunud puudusi töös otsima pärast hageja poolt kohtusse hagi esitamist. Kohtu hinnangul on kostja selline tegevus olnud pigem otsitud ja pahatahtlik. Esitatud ei ole ka mistahes hagejast tulenevaid või kostjast sõltumatuid asjaolusid, millega võiks taolise väidetavatest puudustest teatamise tähtaja mõistlikkust põhjendada. Kostja poolt tõendina esitatud L OÜ ettekirjutusest (104, 161-162) nähtub, et kostjale tehti ettekirjutus seoses gaasivarustusega ning paluti turvalisuse tagamiseks nimetatud rikkumised kõrvaldada. Nimetatud ettekirjutusest nähtub, et see on kostjale tehtud 16.02.2019 (dtl 162). Toimiku materjalidest ei nähtu aga, et kostja on pärast nimetatud ettekirjutuse saamist hagejaga ühendust võtnud või palunud puuduste kõrvaldamist vms. Ka OÜ S 19.04.2019 hinnapakkumisest ei nähtu, et L OÜ ettekirjutusest tulenevad puudused peaksid saama OÜ S poolt kõrvaldatud. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et kostja nõue hüvitada hageja puudustega töö parandamisest tekkinud kahju või kulutused tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei tõendanud puuduste olemasolu tema poolt väidetud ajal, puudustest töövõtja teavitamist ega tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Toimiku materjalidest nähtub ka, et hageja ei ole ka kunagi lepingu ajal puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Kostjal ei ole seega kohtu hinnangul tasaarvestatavat nõuet hageja vastu. Toimiku materjalidest nähtub ka, et 19.12.2018 esitas kostja hagejale teate lepingu rikkumise kohta, mille kohaselt soovis ta vaidlusalusest lepingust taganeda ning palus hagejal lõpetada töövõtulepingus sätestatud tasu alusetu nõudmine. Kohus selgitab, et tellija võib VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingust taganeda, kui töövõtja on oluliselt lepingut rikkunud. Olulise lepingurikkumise sätestab VÕS § 116 lg 2. Lisaks VÕS §-s 116 sätestatule tuleb arvestada ka VÕS §-ga 647 kui erisättega. VÕS § 647 lg 3 sõnastus annab võimaluse lugeda rikkumine oluliseks ka juhul, kui töövõtja ei tee parandamist mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Eeldusel, et töövõtulepinguga ei ole töövõtja vastutust või tellija õiguskaitsevahendite kasutamist kokkuleppeliselt piiratud, on tellija taganemisõiguse hindamisel keskseks küsimuseks, kas ja millal on tellija töövõtjat taganemise aluseks olevatest puudustest teavitanud ning kas töövõtja parandas vastavad puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Viidatud sätte järgi on olulise lepingurikkumisega, mis õigustab lepingust taganemist täiendavat tähtaega

andmata, tegemist ka juhul, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kostja ei ole pärast töö valmimist (18.12.2019) hagejale mistahes puudustest teatanud ega määranud täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kostja on küll esitanud 19.12.2018 hagejale teate lepingu rikkumise kohta, milles on märgitud, et hageja on töövõtulepingut korduvalt rikkunud ning seisuga 18.12.2018 ei ole hageja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kuid mistahes puuduste loetelu või tõendeid, et ka tegelikkuses oli valmis töö selline, mis ei vastanud lepingu tingimustele, et ole kostja hagejale ega kohtule esitatud. Kohus on seisukohal, et kostja etteheited hagejale on seega olnud paljasõnalised ja tõendamata ning kostjal ei olnud õigust lepingust taganeda. Lisaks on kostja kohtule teatanud, et ta võib keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel. Kohus selgitab, et tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu (VÕS § 112). Töövõtulepingu puhul sätestab hinna alandamise piirangud VÕS § 648. VÕS § 648 p 1 kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale makstavat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö. Paragrahvi teise punkti kohaselt ei või tasu alandada siis, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kohus selgitab ka, et VÕS § 648 on olemuselt erinorm, mis piirab VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamise võimalikkust töövõtulepingute puhul. Tellijal on seega õigus vähendada tasu VÕS § 648 eelduste esinemise korral, kuid seda reeglina siis, kui töövõtja on kas keeldunud tööd heastamast või heastamine on ebaõnnestunud. Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud poolte kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ega soovi lepingust taganeda. Ainuüksi keeldumine töö vastuvõtmisest ja tasu maksmisest töö puudustele viidates ei ole konkludentseks tahteavalduseks hinda alandada. Samas võib konkludentse hinna alandamise avaldusena käsitada töövõtjale esitatud tööde ja materjalide nimekirju, mille puhul tellija selgelt viitas soovile nende eest töövõtjale mitte tasuda. Kuivõrd kohtu hinnangul keeldus kostja õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut pärast töö valmimist ning võimalikke puuduste avastamist, töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks, ei saa ka kostja nõuda hinna alandamist. Kohtu hinnangul tuleb seega tööd lugeda siiski vastuvõetuks ja nõuetekohaselt tehtuks, kostja on asunud ka teostatud töid kasutama (korteris elama) ning väidetavatest puudustest töös pärast nende lõpetamist (18.12.2018) on kostja hagejale teatanud alles käesoleva kohtumenetluse ajal. Eeltoodut kokku võttes oleks kostja saanud välistada hageja kui töövõtja tasunõude tasumise puudustele tuginedes siis, kui ta oleks puudustest õigeaegselt teatanud, puudused oleksid välistanud töö vastuvõtmise tervikuna, hageja oleks puuduste eest vastutanud ning jätnud puudused kostja soovitud tähtaja jooksul parandamata ning kostjal oleks tekkinud hageja suhtes rahaline vastunõue puuduste kõrvaldamise kulu näol. Kohtu hinnangul on aga kostja minetanud õiguse tugineda puudustele töös ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul puudub seega kostjal eelnevast tulenevalt õigus lepingust taganeda ning keelduda tasu maksmisest. Tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise töövõtulepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 4 607.00 eurot.