Võlaõigus › Töövõtulepingud

Pooltel oli suuline kokkulepe, et pärast tööde lõppu võtab kostja töö vastu. Puudused, millele kostja viitab, on kõrvaldatud. Kostja ei võtnud põhjendamatult töid vastu, seega tuleb lugeda, et töö on vastu võetud 18. detsembril 2020. Hageja saatis kostjale 19. detsembril 2018 teate tööde vastuvõtmise kuupäeva määramise kohta ning 20. detsembril 2018 korduva teate. Lisaks saatis hageja 25. detsembril 2018 kostjale ettepaneku kõrvaldada tehtud tööde võimalikud puudused. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale tehtud töö eest, mida tõendavad 24. detsembri 2018 ja 26. detsembri 2018 telefonikõnede väljavõtted. Kuna kostja ei ole töövõtulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud, palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 4607 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

Arvestades, et kostja oli 24. detsembri 2018 ja 26. detsembri 2018 telefonikõnede üks pool, siis ei ole kohtu hinnangul nimetatud tõendid saadud kuriteoga ning puudub alus tõendite vastuvõtmisest keelduda või neid tähelepanuta jätta. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). Pooled olid kokku leppinud lepingujärgses tasus 7607 eurot (dtl 26-27). Töövõtulepinguga koos on koostatud eelarve, milles on muu hulgas lahti kirjutatud töövõtulepingus kokku lepitud tööde maht (dtl 28-32). Töövõtulepingust tulenev ettemaks summas 3000 eurot on kostja poolt hagejale tasutud. Lepingujärgne maksumus 4607 eurot on kostjal hagejale tasumata. Töövõtulepingust nähtub, et tööde lõpetamise tähtaeg oli 31. september 2018. Pooled ei vaidle, et hageja on lepingust tulenevad tööd valmis teinud 18. detsembril 2018. Juhul, kui tegemist on tähtajalise lepinguga, siis eeldatakse, et sõlmitud leping lõpeb lõppkuupäeva saabudes. Kostja teatas hagejale puudustest töös 6. detsembril 2018 ja 10. detsembril 2018 (dtl 71, 144-145). Parandustöid tõendab ka kostja käsitsi koostatud 19. novembri 2018 parandustööde nimekiri (dtl 69, 143). Kostja avaldas, et kuivõrd hageja poolt ei olnud lepinguperioodi jooksul kõik vajalikud tööd nõuetekohaselt teostatud, leppisid pooled kokku parandustööde tegemises (dtl 57). Selliselt on kostja vähemalt kaudselt nõustunud, et lepingust tulenevate tööde valmimise tähtaeg lükkub edasi (VÕS § 13 lg-d 1 ja 2). Seega on alusetud kostja etteheited, et töö ei olnud teostatud töövõtulepingus kokku lepitud ajal. Pooled on lepingu tähtaega pikendanud ning leping kehtis ka pärast töövõtulepingus märgitud tööde lõpetamise tähtaega. Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest (VÕS § 637 lg-d 3 ja 4). Töövõtulepingus ei ole kokku lepitud töö vastuvõtmises. Hageja väidab, et pooltel oli suuline kokkulepe, et pärast tööde lõppu (18. detsembril 2018) võtab kostja tööd vastu. Kostja sõnul kokkulepet polnud. Kohus leidis, et olukorras, kus hageja teostas kostja korteris remonditöid, on sellise töö omadustest tulenevalt tavaline, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Hageja peab töövõtjana VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et kostja keeldus alusetult tööd vastu võtmast. Samuti peab hageja tõendama, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Toimiku materjalidest nähtub, et 19. detsembril 2018 esitas kostja hagejale teate lepingu rikkumise kohta, mille kohaselt soovis ta vaidlusalusest lepingust taganeda ning palus hagejal lõpetada töövõtulepingus sätestatud tasu alusetu nõudmine (dtl 129). Hageja on pärast tööde valmimist edastanud 19. detsembril 2018 e-posti aadressile XXXXXXXX kostja jaoks teate töövõtja poolt teostatud tööde vastuvõtmise kuupäeva määramise kohta. Samuti saadeti 20. detsembril 2018 kostja e-posti aadressile samasisuline korduv teade (dtl 131, 154, 156). Lisaks saatis hageja esindaja 25. detsembril 2018 kostja e-postile ettepaneku määrata tehtud tööde vastuvõtmise päev (dtl 132-133, 157-158). Sama kirjaga tehti kostjale ettepanek võimalike puudujääkide ilmnemisel töödes viia töö töövõtulepingu tingimustega vastavusse. Hageja on seega korduvalt proovinud kostjaga töö ülevaatamises ning selle vastuvõtmises kokku leppida, kuid tulutult. Hageja oli nõus ka pärast kostja poolt tööde ülevaatamist ning võimalike puuduste ilmnemist, neid vajadusel parandama. Kostja hageja nimetatud teadetele ei vastanud. Kostja on teatanud, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele ka pärast puuduste kõrvaldamist (VÕS § 641 lg 1 ja § 647 lg 1). Asjaolu, et hageja töödes esinesid lepingu kehtivuse ajal puudused, on kohtu hinnangul tõendatud kostja 6. detsembri 2018 ja

Pooled ei vaidle ka, et hageja on pärast kostja poolt puudustest teatamist asunud puudusi parandama. Ajal, kui töö sai lõplikult valmis, kostja hageja teadetele töö ülevaatamise ja vastuvõtmise kohta enam ei reageerinud. Vaatamata sellele, et 19. detsembril 2018 on kostja hagejale teatanud, et viimane on töövõtulepingut korduvalt rikkunud ning et ka seisuga 18. detsember 2018 ei ole hageja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistahes tõendeid selle kohta kostja hagejale ega kohtule esitanud ei ole. Kostja selline käitumine on olnud kohtu hinnangul põhjendamatu. Hageja esitatud 24. detsembri 2018 ja 26. detsembri 2018 poolte telefonikõnede väljavõtete kohaselt helistas kostja ise hagejale ning pidas läbirääkimisi tasu maksmise osas (dtl 45-49). Kostja ei eitanud, et peab hagejale tasu maksma ning otsis võimalusi raha saamiseks. Hageja on võimaldanud kostjal tasuda võlgnevus osade kaupa. Kostja on ka hagejaga nõustunud, et töö sai valmis. Samas ei ole ka kostja mistahes puudustest töös enam hagejale rääkinud. Kostja käitumine on seega kohtu hinnangul olnud vasturääkiv ning põhjendamatu. Selleks et tellijat saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Hageja on tõendanud, et töö sai valmis 18. detsembril 2018. Hageja on korduvalt andnud kostjale võimaluse tehtud töö üle vaadata ning see vastu võtta. Hageja on ka tõendanud, et kostja poolt märgitud puudused olid hageja poolt kõrvaldatud (dtl 193-198). Hageja on seega oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja etteheited töös esinevate puuduste osas pärast tööde lõppu (s.o 18. detsembril 2018) on olnud kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Ka kostja väited, et töö oli lõpetamata ega vastanud kvaliteedinõuetele, on tõendamata. Kostja on käitunud pahauskselt, keeldudes töö ülevaatamisest ja selle vastu võtmisest, rikkudes oma lepingulisi kohustusi. Kohus asus eelnevast tulenevalt seisukohale, et töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks hiljemalt 24. detsembril 2018, kui kostja on esimest korda hagejale helistanud ning hageja poolt töö valmimise ja tasu maksmisega nõustunud (dtl 45-46). Ka 6. detsembri 2018 ja 10. detsembri 2018 kostja kirjalikes pretensioonides ning 19. novembri 2018 parandustööde nimekirjas märgitud puudused ei ole kohtu hinnangul sedavõrd olulised, mille tõttu oleks põhjendatud töö vastuvõtmisest keeldumine. Kostja on seega jätnud alusetult tehtud tööd vastu võtmata, töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kohus selgitas, et kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks. Hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Kostja on seega jätnud alusetult tehtud tööd vastu võtmata, ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Telefoni teel kostja nõustumisega hagejale tasu maksta on ta ka kohtu hinnangul kaudselt nõustunud, et hageja poolt tehtud töö on saanud detsembris 2018 valmis ja on olnud nõuetekohane. Kohus selgitas, et kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel. Kui kostja tugineb töö lepingu tingimustele mittevastavusele, pidi ta tõendama esiteks, et töö ei vastanud lepingu tingimustele ning teiseks, et mittevastavus esines töö üleandmise hetkel või et mittevastavus tekkis hageja poolt kohustuste rikkumisest tulenevalt (VÕS § 644 lg-d 1 ja 3, § 642 lg-d 1 ja 3). Kostja väitis, et hetkel näeb tema korter välja väga halb ning selle kasutamine on võimatu hageja poolt teostatud töödes esinenud puuduste ja kahju tõttu, mis on hageja poolt kostja korterile tekitatud. Tekitatud kahju olemasolu tõendavad kostja hinnangul tema poolt

pretensioonidesse lisatud fotod ning Limited Project OÜ poolt 16. veebruaril 2019 esitatud ettekirjutus (dtl 104-105, 161-162). 19. aprillil 2019 pöördus kostja ka OÜ SANMADEN poole, kes omakorda esitas hinnapakkumise seoses vaidlusaluse korteri renoveerimisega, mis läheks maksma 5564,80 eurot (dtl 107). Kostja nõudis hagejalt töövõtulepingust tulenevalt tööga tekitatud kahju summas 5564,80 eurot. Kostja on seisukohal, et VÕS § 197 lg 1 järgi saab kahju hüvitamise nõude hageja vastu tasaarvestada hageja tasunõudega tema vastu. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eelduse, s.o võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi. See tähendab, et tellija võib juhul, kui ta on järginud VÕS § 115 lg 2 ja 3 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on VÕS § 118 lg 1 järgi kaotanud õiguse lepingust taganeda. Kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Selleks et kahjuhüvitist saada, peab seega töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Maakohus leidis, et kuigi OÜ SANMADEN 19. aprilli 2019 hinnapakkumises on märgitud korteri aadressil XXXXXXXX renoveerimine/parandamine, ei tõenda see hageja poolt teostatud tööde puudusi ega hageja puudustest teavitamist pärast töö valmimist. Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et hageja oleks keeldunud puudusi parandamast või et hageja ei oleks seda teinud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole hagejale pärast tööde valmimist mistahes põhjalikke pretensioone ega puuduste nimekirja esitanud, kostja keeldus ka koos hagejaga töö üle vaatamisest ning puudustest teatamisest. Kostja poolt hagejale lepingu kehtivuse ajal esitatud puuduste nimekiri (dtl 68-70, 143-144) on ka oluliselt erinev OÜ SANMADEN poolt esitatud hinnapakkumises märgitud tööde loetelust. Kohus nõustus kostjaga, et hageja esitatud fotodel toodud nn „parandatud“ puudused ei kattu OÜ SANMADEN hinnapakkumises määratud puudustega. Kohus märkis siiski, et hageja poolt tõenditena esitatud fotod (dtl 193199), mis tõendavad puuduste kõrvaldamist, kattuvad samas kostja poolt puuduste nimekirjas märgituga. Seega ei tõenda OÜ SANMADEN hinnapakkumine puuduste kõrvaldamises kokkuleppimist ega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist. Pigem soovis kostja tellida OÜ-lt SANMADEN täiendavaid töid. Ka on OÜ SANMADEN hinnapakkumine tehtud pärast käesoleva menetluse algatamist, s.o kostja on asunud puudusi töös otsima pärast hageja poolt kohtusse hagi esitamist. Kostja esitatud Limited Project OÜ 16. veebruari 2019 ettekirjutusest (104, 161-162) nähtub, et kostjale tehti ettekirjutus seoses gaasivarustusega ning paluti turvalisuse tagamiseks nimetatud rikkumised kõrvaldada. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja on pärast nimetatud ettekirjutuse saamist hagejaga ühendust võtnud või palunud puuduste kõrvaldamist vms. OÜ SANMADEN hinnapakkumisest ei nähtu, et nad kõrvaldavad ettekirjutusest tulenevaid puudusi. Kohus asus eelnevast tulenevalt seisukohale, et kostja nõue hüvitada hageja puudustega töö parandamisest tekkinud kahju või kulutused tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei tõendanud

puuduste olemasolu tema poolt väidetud ajal, puudustest töövõtja teavitamist ega tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole kunagi lepingu ajal puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Kostjal ei ole seega kohtu hinnangul tasaarvestatavat nõuet hageja vastu. Kostja esitas 19. detsembril 2018 hagejale teate, et soovib lepingust taganeda. Tellija võib taganeda, kui töövõtja on oluliselt lepingut rikkunud (VÕS § 116 lg 1 ja 2, § 647 lg 3) Kohus tuvastas, et kostja etteheited hagejale on olnud paljasõnalised ja tõendamata ning kostjal ei olnud õigust lepingust taganeda. Lisaks on kostja kohtule teatanud, et ta võib keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel. Kohus selgitas, et VÕS § 648 on olemuselt erinorm, mis piirab VÕS §-s 112 sätestatud hinna alandamise võimalikkust töövõtulepingute puhul. Tellijal on seega õigus vähendada tasu VÕS § 648 eelduste esinemise korral, kuid seda reeglina siis, kui töövõtja on kas keeldunud tööd heastamast või heastamine on ebaõnnestunud. Kuivõrd kohtu hinnangul keeldus kostja õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks pärast töö valmimist ning võimalike puuduste avastamist, ei saa kostja nõuda hinna alandamist. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal õigus keelduda tasu maksmisest ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 4607 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

poole meeldetuletusega (lisa 3). Kostja esitas tõendina ka 18. detsembri 2019 AS Vant koostatud eelarve, mis puudutab korteri parandusremonti (lisa 4). Kostja esitas koos lõplike seisukohtadega 24. aprillil 2020 uued tõendid, 9. jaanuari 2020 ekirjad hagejale (lisa 1 ja 2) ning fotod korteri seisukorrast (lisa 3). Kostja leiab, et tal on õigus nõuda TsMS § 633 lg 4 ja 5 alusel kostjalt töövõtulepingu alusel tehtud töödes esinenud puudustega seoses kahju hüvitamist ning palub ringkonnakohtul sellega arvestada. VÕS §-s 650 ei ole sätestatud, millal tuleb töö lepingutingimustele mittevastavusest teatada. Kohaldub VÕS § 646 lg 1, mille kohaselt on kostjal õigus nõuda töö parandamist või uue tegemist, kui töö ei vasta nõuetele. Kostja on nõus oma kahju nõuet summas 3821,42 eurot tasaarvestama hageja nõudega. Kahju suurus tuleneb AS Vant koostatud eelarvest, mis tõendab ka hageja tehtud tööde mittevastavust keskmisele kvaliteedile. Kahju nõue sisaldab gaasivarustuse parandustöid summas 330 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

seoses puudustega töös hageja vastu kahju hüvitamise nõue 3491,42 eurot, mille ta tasaarvestab hageja tasu nõudega. Maakohtu menetluses tugines hageja lisaks neile vastuväidetele veel lepingust taganemisele ja hinna alandamisele, milliseid vastuväiteid ei pidanud maakohus asjakohasteks. Kostja ei ole selles osas maakohtu otsust apellatsioonkaebuses vaidlustanud, mistõttu ringkonnakohus lähtub kostja vastuväidete hindamisel hageja nõudele üksnes kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadest. Kostja ei ole vaidlustanud ka maakohtu seisukohta, et poolte

kuid tugineb seejuures tõendile, mis oli esitatud hilinenult ja mille vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldus.

TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud apellandi, st kostja kanda, välja arvatud riigilõiv, millest tuleb 75 eurot jätta hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.