Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

02.12.2019 esitas puudutatud isik kohtule seisukoha, milles teatas, et on esitanud registripidajale 2014.-2018.a. majandusaasta aruanded. Nähtuvalt äriregistrist on aruanded esitatud. ÄS (äriseadustik) § 60 lg 1 kohaselt kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. ÄS § 60 lg 2 järgi kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 60 lg 4 kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. ÄS § 203 lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muudel seaduses sätestatud juhtudel. ÄS § 203 lg 3 järgi kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus osaühingule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd puudunud majandusaasta aruanded on käesolevaks ajaks esitatud, on sundlõpetamise aluseks olev asjaolu ära langenud. Kohus otsustab likvideerimismenetluse läbiviimise ainult äriühingu sundlõpetamisel. Seetõttu tuleb avaldajate avaldus puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks jätta läbi vaatamata TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Puudub alus jagada menetluskulusid teisiti, kuna menetluse põhjustasid puudutatud isiku tegematajätmised (majandusaasta aruannete tähtaegselt esitamata jätmine). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on avalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 50 eurot vastavalt RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldajate kasuks solidaarselt välja menetluskulu 50 eurot. Avaldajatel on õigus taotleda likvideerimise kulu katteks tasutud 300 euro tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.