Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate maakohtu menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt välja kostja II kasuks menetluskulud 396 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi hagi AS Saaremaa Laevakompanii, Naive Finants OÜ ja V L vastu nõude tunnustamiseks Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses. 16.10.2019.a esitas hageja avalduse, millega võtab hagiavalduse tagasi. Kostjad I ja III esitasid 18.10.2019 menetlusdokumendis ka seisukoha hageja 16.10.2019 seisukohale, milles leiavad, et hageja viide selle kohta, et kostjatel ei ole kulusid tekkinud, on väär. Kostjad olid sunnitud kandma menetluskulusid seoses sellega, et kostjad esitasid menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse, tutvusid Dagenharti poolt esitatud vastuväidetega, Harju Maakohtu 28.06.2019 määrusega ja selle peale Dagenharti poolt esitatud määruskaebusega ning pidid esitama oma seisukohad ka Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja esitas vastuväite kostja I ja III menetlusdokumendile, leides, et menetluskulusid ei saa jätta hageja kanda, kuna asjas ei ole tehtud lahendit hageja kahjuks. Ebaõige on kostja I väide nagu oleks hageja põhjendanud hagi tagasivõtmise avaldust sellega, et tal puuduvad vahendid kostjate tagatise tasumiseks. Hageja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks, et mitte kanda täiendavaid ebavajalikke kohtumenetlusega seotud kulusid. Hageja nõudele esitasid vastuväited isikud, kes ei olnud selleks hageja hinnangul õigustatud ning hageja nõue saab tunnustatud ka käesolevas menetluses hagi rahuldamiseta (täpsemad põhjendused 16.10.2019 avalduses). Hagi tagasivõtmisest tulenevalt ei ole menetluskulusid pidanud kandma ka kostja I. Hageja võttis hagi tagasi enne kostjate poolt hagile sisuliste vastuste esitamist või muude (sisuliste) menetlustoimingute tegemist. Kostja I esitas käesolevas menetluses vaid taotluse eelduslike menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Kui kostja I ka on soovinud kanda 18.10.2019 avalduse lisadena 1–3 esitatud arvetes toodud kulu, ei saa neid kulusid hagejalt välja mõista. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud kulud põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes, sest nende koostamine ja esitamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja lepingulise esindaja kasutamist (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Sama seisukoht kuulub analoogia alusel kohaldamisele ka menetluskulude tagatise puhul. Veel leiab hageja, et menetluskulude nimekirja lisaks 1 oleval arvel nr 20181403 toodud töölõigud seonduvad kuluga, mille katteks kostja I taotles tagatist (vt kostja I 17.09.2018 menetlusdokumendi p 2.2.1. alapunkt a) „Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, suhtlus klientidega (1 äriühing ja 1 füüsiline isik) ja kostja vastuse koostamine“. Tagatise taotluses on kostja I avaldanud, et tegemist on kuluga, mis on kandmata. Samuti on arvel näidatud 12.09.2018 tehtud dokumenti koostamisele kulunud aeg hageja hinnangul ebamõistlik suur. Menetluskulude nimekirja lisaks 2 oleval arvel nr 20190746 kajastatud töö osas ei ole võimalik eristada, millisele konkreetsele töölõigule kui palju aega kulus. Hageja ei pea tööd ja sellele kulunud aega tervikuna vajalikuks ega põhjendatuks. Menetluskulude kontekstis oli kostjal I tarbetu sellise põhjalikkusega tagatise küsimusele läheneda.

Menetluskulude nimekirja lisaks 3 oleval arvel nr 20191045 kajastatud tööd ja sellele kulunud aega ei pea hageja tervikuna vajalikuks ega põhjendatuks. Nagu eelnevalt öeldud, menetluskulude kontekstis oli kostjal I tarbetu sellise põhjalikkusega tagatise küsimusele läheneda. Lisaks esindas Advokaadibüroo LEADELL Pilv menetluses kahte kostjat – kostjat I, AS-i Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) ning kostjat III, V Lt. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ja menetluskulude nimekirjas ei ole eristatud seda osa tööle kulunud ajast, mis peaks langema kostjale III. Arvestades kostja I avaldatud menetluskulude suurust, ei ole võimalik sellest järeldada, et kostja I oleks oma avaldusele lisatud arvetel kajastanud 50% kostjate I ja III esindamisele kulunud ajast. Millegagi pole põhjendatud kostja III kulude hüvitamine kostjale I (ega kostja I poolt kostja III menetluskulude kandmine, eriti arvestades, et kostja I on pankrotistunud äriühing). Kostjad I ja III avaldasid oma 17.09.2019 menetlusdokumendis, et nende eeldatavad menetluskulud esimeses kohtuastmes on 3773 eurot. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt olevat kostja I kandnud juba kulusid 869 euro ulatuses. Kogu eeldatavat menetluskulude summat seni kantud kuluga võrreldes nähtub samuti, et taotleva menetluskulude summa on ebaproportsionaalselt suur. Menetlus ei ole sisuliselt alata jõudnud, kui kostja on juba kandnud 23 % prognoositud menetluskulust. 24.10.2019 esitas kostja II seisukoha, milles leiab, et hageja peab tasuma menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt. Kostja II on kandnud menetluskulusid seoses menetluskulude tagatise taotluse esitamisega, hageja määruskaebusega tutvumise ja määruskaebuse osas seisukoha koostamisega. Kõik need kulud on põhjustatud hageja poolt alusetu hagi esitamisega. 24.10.2019 esitas kostja I seisukoha hageja vastuväitele, milles leiab, et kõik kostja I menetluskulud on tingitud hageja alusetu hagiavalduse esitamisest, seejärel kostja menetluskulude katteks tagatise andmisele vastu vaidlemisest ja lõpuks seoses hagiavaldusest loobumisega. Dagenharti tegevus on seda enam kummastav, et pankrotihaldur esitas 05.07.2018 hagi, seejärel vaidles vastu kostja menetluskulude katteks tagatise andmise taotlusele, vaidlustades ka Harju Maakohtu 28.06.2019 määruse. 16.10.2019 teatas Dagenharti pankrotihaldur, et ta peab rahalise kokkuhoiu huvides vajalikuks hagist loobuda, sest hagi esitamine ja menetlemine pole vajalik. Jääb arusaamatuks, miks on pankrotihaldur esitanud hagi, mille esitamist ta peab ise ebavajalikuks ja lasknud seda hagi kohtul 1 aasta ja 3 kuud menetleda ning tekitanud seeläbi menetluskulusid nii Dagenhartile kui kostjatele. TsMS § 168 lg 4 kohaselt peab hageja kandma hagi tagasivõtmise puhul menetluskulud. Dagenharti viide justkui ei tohiks kostjad nõuda menetluskulude hüvitamist, sest kostjad taotlesid menetluses oma eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmist, pole samuti asjakohane. Vastasel juhul tekib olukord, kus isik võibki esitada pahatahtliku hagi ja peale tema menetluskulude katteks tagatise tasumiseks kohustamist hagist loobuda ning kostja peaks justkui kandma kõik menetluskulud sõltumata sellest, et tema vastu esitati alusetu hagi, millest hageja ise loobus. Selline tõlgendus ei ole kehtiva õiguse ega kohtupraktikaga kooskõlas. Kõik Dagenharti vastuväited on alusetud ja kunstlikult otsitud. Arvestades menetluse kestvust ja esitatud dokumentide hulka ei saa 869 euro suurust menetluskulu pidada ebamõistlikuks. 11.11.2019 esitas hageja oma seisukoha. Esmalt kordab hageja, et otsus võtta menetluses esitatud hagi tagasi, oli ennekõike majanduslik. Hageja ei pea otstarbekaks menetluskulude tagatise tasumist olukorras, kus on selge, et võlausaldajatest kostjatel tegelikult nõudeid pankrotivõlgniku vastu ei ole. Naive Finants OÜ puhul on see juba jõustunud kohtulahendiga selgunud. Majanduslikud kaalutlused on need, mida hagejal OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldurina tuleb arvestada. See, millise perspektiiviga kostjate I ja II väidetavad nõuded võlgniku vastu on, selgines oluliselt võlgniku pankrotimenetluse edenedes kostjate I ja II nõuete tunnustamise hagide menetlustes (tsiviilasjad nr 2-18-8607 ja 2-18-8741). Kostjal I pole oma väidetava nõude juurde tõendeid esitada. Kostja II hagi nõude tunnustamiseks jäi aga läbi vaatamata.

Hageja vaidleb vastu ka kostja II menetluskuludele. Menetluskulusid ei ole põhjendatud jätta hageja kanda. Asjas ei ole tehtud lahendit hageja kahjuks. Kostja II esitas OÜ Dagenhart (pankrotis) nõudele vastuväite, teades, et kostja II ise tegelikult võlgniku võlausaldaja ei ole. Sellega seonduvat kulude riski peab kandma kostja II ise. Kostja II puhul toob hageja esmalt esile selle, et tegemist on sisulise majandustegevuseta äriühinguga (asutatud 26.01.2018 ehk pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist), mis on seotud kostjat II menetluses esindava OÜ-ga Õigusbüroo Viirma & Saar. Kostja II äriühingu on asutanud OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar. Samuti on OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar kostja II ainus osanik (vt. lisatud äriregistri väljavõte). J S töötab OÜ-s Õigusbüroo Viirma & Saar ning on selle juhatuse liige ja osanik. Need asjaolud võimaldavad arvata, et OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar ei pruugi olla kostjale II üldse õigusteenuse eest arveid esitanud. Õiguseteenuse osutamine toimub kuntslikult OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar kaudu. TsMS § 176 g 6 esimese lause kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Hageja hinnangul on praegusel juhul alust kohustada kostjat II esitama tema väidetavaid menetluskulusid tõendavad dokumendid. Nagu öeldud, kostja II ja selle „lepinguline esindaja“ on sisuliselt samad isikud ning kostjal II puudub sisuline majandustegevus, mis üldse võimaldaks õigusteenuse eest tasumist. Teiseks, kostja II menetluskulude hageja kanda panemine ei oleks põhjendatud, sest kostja II esitas nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastuväite teadmisega, et tema enda nõue võlgniku vastu on tegelikult rahuldatud ning et ta ei ole seetõttu enam võlgniku võlausaldaja. Isegi pärast seda, kui see asjaolu tuvastati jõustunud kohtulahendiga, ei võtnud kostja II tema vastu esitatud nõuet õigeks ning jätkas käesolevas menetluses dokumentide esitamist. Tegelikult on kostja II tekitanud hagejale teadlikult põhjendamatuid menetluskulusid, mille peaks vastupidiselt kostja II poolt taotletule hoopis kostja II OÜ-le Dagenhart hüvitama. Lisaks ei oleks kostja II pidanud hagi tagasivõtmisest tulenevalt menetluskulusid üldse kandma. Hageja võttis hagi tagasi enne kostjate poolt hagile sisuliste vastuste esitamist või muude (sisuliste) menetlustoimingute tegemist. Kostja II esitas käesolevas menetluses vaid taotluse eelduslike menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Kostja võib taotleda tagatise andmist TsMS § 196 lg 1 alusel üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist (Riigikohtu 02.09.2008 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 39-08, p 16; Riigikohtu 02.02.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Kui hageja võtab hagi tagasi kohe pärast tagatise taotluse esitamist/selle lahendamist, saab hageja põhjendatult eeldada, et kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, mille hüvitamist kostja hagejalt saaks taotleda. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud kulud põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes, sest nende koostamine ja esitamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja lepingulise esindaja kasutamist (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Sama seisukoht kuulub analoogia alusel kohaldamisele ka menetluskulude tagatise puhul. Menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse esitamine ei nõua sarnaselt menetluskulude nimekirja ettevalmistamisele õigusalaseid eriteadmisi. Tagatise taotluse esitamine eeldab kulude prognoosi esitamist, mille lepinguline esindaja esitab kliendile kliendilepingu sõlmimisel nii ehk teisiti. Hinnangu tagatise nõudmise aluse esinemisele annab kohus iseseisvalt kui tagatise taotlus kohtule esitatakse. Seetõttu ei ole tagatise taotluse ja sellega seonduva määruskaebemenetluse kulud põhjendatud ja vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Menetluskulude nimekirja punkti 6 esimeses lõikes toodud ajakulu („hageja hagiga tutvumine, kostja 2 menetluskulude tagatise taotluse ja esialgse vastuse koostamine, kohtule esitamine“) on hageja arvates põhjendamatult suur. Kostja II on esitanud lakoonilise tagatise taotluse. Sisuliste seisukohtade kujundamine selleks vajalik ei olnud ning neid pole dokumendis ka esitatud. Samuti ei ole kostja II toodud kandes võimalik erinevate töölõikude osas eristada, millisele konkreetsele töölõigule kui palju aega kulus. Kostja II on seejuures ka ise oma 10.09.2019 menetlusdokumendi

punktis 2.2.5 märkinud, et ei soovi tekitada endale kulutusi, mida talle ei hüvitata ning keeldub sisuliste toimingute tegemisest kuni kohus on hagejalt menetluskulude tagatise nõudmise taotluse lahendanud. Menetluskulude nimekirja punkti 6 teises lõikes toodud töö ja ajakulu („hageja 12.07.2019.a määruskaebusega tutvumine, kostja 2 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine“) osas ei ole samuti võimalik eristada, millisele konkreetsele töölõigule kui palju aega kulus. Hageja ei pea tööd ja sellele kulunud aega tervikuna vajalikuks ega põhjendatuks. Menetluskulude kontekstis oli kostjal II tarbetu sellise põhjalikkusega tagatise küsimusele läheneda (vt ka hageja põhjendused eespool). Kostja II avaldas oma 10.09.2019 menetlusdokumendis, et tema eeldatavad menetluskulud esimeses kohtuastmes on 2 200 eurot. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt olevat kostja II kandnud juba kulusid 605 euro ulatuses, millele lisandub ka käibemaks. Kogu eeldatavat menetluskulude summat seni kantud kuluga võrreldes nähtub samuti, et taotleva menetluskulude summa on ebaproportsionaalselt suur. Menetlus ei ole sisuliselt alata jõudnud, kui kostja II on juba kandnud 27,5% prognoositud menetluskulust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus leiab, et kuna hageja on võtnud hagi tagasi, tuleb hagi jätta läbivaatamata. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Antud juhul on hageja esitanud avalduse hagi tagasivõtmiseks TsMS § 424 lg 1 alusel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja leiab, et ta ei pea kandma kostjate menetluskulusid TsMS § 168 lg 4 alusel, sest kostjatel ei ole menetluskulusid tekkinud. Kostjad on esitanud vaid taotlused kohustada hagejat tasuma eeldatavate menetlusekulude katteks tagatis. Kohus sellega ei nõustu. Kostjatel on tekkinud menetluskulud, kuna nad on kasutanud lepinguliste esindajate õigusabi. Kohus ei nõustu hageja arvamusega selles, et menetluskulude katteks tagatise nõudmine ei eelda õigusteadmisi. Kohtu arvates puudutas mainitud Riigikohtu lahend (3-2-1-77-14, p 12) vaid menetluskulude nimekirja koostamist. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kuna kohus keeldus kostja II nõuet nõude tunnustamiseks OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasjas nr 2-18-8607) menetlusse võtmast ja selgus, et kostja II ei ole võlausaldaja, siis peab kostja II hüvitama hagejale menetluskulud. Nõuet keelduti tsiviilasjas nr 2-18-8607 menetlusse võtmast juba 06.07.2018 määrusega (so enne, kui hagi käesolevas asjas üldse menetlusse võeti, kuna hagi võeti menetlusse käesolevas asjas 17.08.2018 määrusega). Hageja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks aga alles 16.10.2019. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et hageja kulud peaksid kandma kostjad I ja III. Kostja I SLK hagi menetlemine ei ole lõppenud tsiviilasjas 2-18-8741, seega ei ole prognoositav, kas SLK nõue saab tunnustatuks. Juhul, kui kostja II nõue ei saa tunnustatuks OÜ Reyna Trade (pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasja nr 2-18-8741 raames), saab tunnustatuks hageja nõue lähtudes PankrS § 103 lõikest 8 (kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks). Hageja hinnang selle kohta, et tema nõue saab niikuinii tunnustatud ei pruugi vastata tõele. Ka ei ole põhjendatud kostja III kanda jätta hageja kulusid. Kostja III vastu on nõue esitatud hageja poolt, kui hageja võtab hagi tagasi, peab ta arvestama, et ta peab kandma kostjate

menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja I esitas 18.10.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli kostja I menetluskuluks maakohtus õigusabi summas 869 eurot. Kostja II esitas 24.10.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli kostja II menetluskuluks maakohtus õigusabi summas 726 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat I esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli raskuselt keskmise tsiviilasjaga ning Marko Pilv on vandeadvokaat, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda kostja I lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 140 eurot. Kostja I menetluskulude nimekiri: 10.09.2018 - 12.09.2018 – materjalidega tutvumine, esialgse õigusliku positsiooni kujundamine, esialgne kostjate vastus, taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi mitte rohkem kui 1,5 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu, -

21.05.2019 Dagenharti pankrotihalduri seisukohtadega tutvumine ja nende kliendile koos selgitava e-kirja ja oma kommentaaridega edastamine – 0,5 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

-

01.07.2019 – 09.08.2019 – kohtumäärusega tutvumine ja selle kliendile koos kommentaaridega edastamine, Dagenhart OÜ määruskaebusega tutvumine ja määruskaebuse osas seisukoha koostamine - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi mitte rohkem kui 1,5 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu.

Kohus ei nõustu hageja arvamusega selles, et menetluskulude katteks tagatise nõudmine ei eelda õigusteadmisi. Kohtu arvates puudutas mainitud Riigikohtu lahend vaid menetluskulude nimekirja koostamist. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja I avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 3,5 h s.o 490 eurot (3,5 h x 140 eurot), mis tuleb hagejalt kostja

I kasuks välja mõista. Kuna nii advokaadibüroo Pilv Leadell kui ka kostja I on käibemaksukohuslased ja saavad tekkinud käibemaksu maha arvata, ei ole käibemaksu juurdearvestamine õigusabile vajalik. Kohus jätab rahuldamata kostja I õigusabikulude nõude summas 379 eurot. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat II esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli raskuselt keskmise tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda kostja II lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja II õigusabikulud maakohtus - hageja hagiga tutvumine, kostja II menetluskulude tagatise taotluse ja esialgse vastuse koostamine, kohtule esitamine 10.09.2018 - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi mitte rohkem kui 1,5 h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu, - hageja 12.07.2019 määruskaebusega tutvumine, seisukoha esitamine 15.08.2019 – ei ole kohtu arvates põhjendatud enam kui 1,5 h ulatuses. Kuna kostja II lepinguline esindaja ei ole kostja II juhatuse liige, siis ei ole kohtu arvates põhjendatud ega õiguslikult võimalik õigusabi hüvitise väljamõistmata jätmine hageja palvel. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja II avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks õigusabi eest 3 h s.o 396 eurot (3 h x 110 eurot x 1,2), mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista. Kohus jätab rahuldamata kostja II õigusabikulude nõude summas 330 eurot. Kostja III menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.