Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Otsuse kuupäev
29.11.2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-131242
Kohtuasi
Osaühing Acty hagi BonBon Lingerie OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.09.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebus liik
Osaühing Acty apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Acty (registrikood esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
11117946),
Kostja BonBon Lingerie OÜ (registrikood 14084029), esindaja Aleksandra Artjušina Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
Hageja viivisenõue tuli rahuldada osaliselt. Hagiavaldusele lisatud viivisearvestusest nähtuvalt arvestas hageja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 4 377,06 eurolt, millest 4 152,06 eurot oli tasumata arvest nr 18-07-02-01 tulenev võlgnevus ja 225 eurot kahjuhüvitis. Põhjendatud ei olnud nõuda viivist alates 19.09.2018 kuni hagi esitamiseni 225 eurolt, sest hageja esitas kostjale kahjuhüvitise nõude alles hagiavalduses. See tähendab, et hagejal oli õigus nõuda ajavahemiku 19.09.2018-13.02.2019 eest viivist 4 152,06 eurolt 134,69 eurot. Täiel määral kuulus rahuldamisele hageja nõue mõista välja lisanduv viivis 4 377,06 eurolt alates 14.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
Kuivõrd praegusel juhul rahuldati hagi osaliselt, tuli menetluskulude jaotuse määramisel rakendada TsMS §-s 163 sätestatud põhimõtteid, s.t maakohus jaotas vaidlustatud otsuses menetluskulud õigele normile tuginedes. Viidatud normi järgi on võimalik määrata, et menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades, võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või täielikult või osaliselt pooled ise (TsMS § 163 lg 1). Tegu on kohtu diskretsioonotsusega (vt nt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18). Selliste otsuste puhul sekkub kõrgema astme kohus vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Olukorras, kus kohtul on võimalik valida mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel, tuleb kohtul mh arvestada hagi rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga ning menetluskulude jaotust põhjendada. Jättes menetluskulude jaotuse määramisel arvestamata asjas tähendust omavate asjaoludega ja diskretsioonotsuse põhjendamata, rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 (vt ka Riigikohtu 27.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-17, p 16). Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades tsiviilasja asjaolusid, hagi rahuldamise ulatust ja viisi ning asjas kohaldamisele kuulunud õigusnorme, oli hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane hageja menetluskulude jätmine tema enda kanda. Nagu eelnevalt öeldud, tuleb menetluskulude jaotuse viisi määramisel TsMS § 163 lg 1 alusel arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga. Lisaks tuleb silmas pidada ka kõiki menetluse asjaolusid. Kohtul tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus on õiglane. Hageja esitas hagiavalduse palvega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4 377,06 eurot (võlg 4 152,06 eurot + kahju 225 eurot), hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 141,98 eurot ja lisanduv viivis alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõudeid arvestades oli hagihind 4 869,2 eurot. Kohus mõistis välja põhivõla 4 377,06 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 134,69 eurot ja lisanduva viivise alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega jättis maakohus vaatamata hageja palvele kostjalt välja mõistmata 7,29 euro suuruse viivise, s.t hagi rahuldamise ulatus oli 4 861,91 eurot. Eelnevat arvestades oli hagi rahuldamise ulatus 99,85% (4 861,91 eurot / 4 869,2 eurot x 100%). Arvuline erinevus võrreldes apellatsioonkaebusega tuleneb sellest, et hageja ei arvestanud hagi rahuldamise proportsiooni arvutamisel lisanduva viivise nõudega. Viimane on samasugune nõue, nagu iga teine ja sellega tuleb menetluskulude jaotuse otsustamisel arvestada, kuid nõude tulevikku suunatuse tõttu tuleb valemisse asetatava numbri arvutamisel lähtuda TsMS § 133 lg-s 2 kirjeldatud konstruktsioonist. Seega saavutas hageja praktiliselt 100%-liselt hagi eesmärgi. Sellises olukorras oli äärmiselt ebaõiglane jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd ringkonnakohus on seotud apellatsioonkaebuse piiride ja selles märgitud taotlusega, tuleb menetluskulud jätta 99,8% ulatuses hageja kanda ja 0,2% ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, tehes seda juba kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2) või pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4 esimene lause). Seega saab maakohtus kantud põhjendatud menetluskulude suuruse üle otsustada maakohus, mitte ringkonnakohus. Ringkonnakohus saab seda teha, lahendades apellatsioonkaebust või määruskaebust, mis on esitatud lahendile, kus maakohus menetluskulud kindlaks määras. Maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Eelneva
tõttu ei saa ringkonnakohus rahuldada hageja taotlust mõista kostjalt välja maakohtus kantud menetluskulud 1 674,65 eurot. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus. Eelnev ei mõjuta siiski menetluskulude jaotust ringkonnakohtus, sest hageja saavutas apellatsioonkaebusega oma eesmärgi, s.t maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude jaotust muudeti hageja taotletud viisil. Samuti ei ole välistatud, et maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel tuvastab, et hageja taotletud menetluskulude hüvitis on 1 674,65 euro ulatuses põhjendatud. Pidades silmas eelnevat ja TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud, tuleb apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.