Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

07.06.2019 menetlusdokumendis hageja jääb kõigi hagiavalduses esitatud seisukohtade ja nõuete juurde ja ei nõustu kostja vastuses esitatud vastuväidetega. Hageja edastas hageja arved, sh tasutud arved nr 18-05-15-1, 18-05-15-2 ja 18-05-15-3, K Rile, mis nähtub hageja 15.05.2018 ja 08.06.2018 e-kirjadest kostjale. K R edastas arved nr 18-05-15-3 ja 18-07-02-1 kostja tegevjuhile, kes mõlemad arved kinnitas. Seega kostja aktsepteeris hageja 02.07.2018 arvet nr 18-07-02-1 summas 4152,06 eurot. Hageja väidet tõendab A Ri ja K Ri vahel 17.07.2018 toimunud vestlus Skype’is. Konto väljavõttest nähtub, et 18.07.2018 Skype vestlusele eelnenud päeval, s.o 17.07.2018, laekus arve nr 18-05-15-3 summas 2687,52 eurot ja seega arve all, mille tasumisega läheb veel aega, mõtles kostja arvet nr 18-07-02-1. Asjaolu, et kostja juhatuse liige J P sai arvest nr 18-07-02-1 teadlikuks hageja 10.07.2018 e-kirjast ei välista kostja kohustust arved tasuda. Pärast hageja 11.07.2018 e-kirja J Pile tasuti vaidlusteta 08.06.2018 arve nr 18-05-15-3, so tasumine toimus 17.07.2018, mis on pärast arve kinnitamist 11.07.2018 K Ri poolt ja 16.07.2018 kostja tegevjuhi poolt. Tasumata jäeti 02.07.2018 arve nr 18-07-02-1, kusjuures tasumata arve osas ei tulnud kostjalt mitte ühtegi pretensiooni, sest J Pi 10.07.2018 e-kiri (vt hagiavalduse lisa 3) jäi hagejale viimaseks. Kõikide hageja esitatud tõendite kohaselt kostja aktsepteeris kõiki arveid. Hageja andis tööd kostjale nende valmimise järgselt üle tööde üleslaadimisega kostja serverisse DigitalOcean. Tööde kvaliteedile pretensioone kostja ei esitanud ning seega kostja võttis tööd vastu. Poolte vahel on välja kujunenud praktika, et üleandmise-vastuvõtmise akte ei allkirjastata. Kostja poolt tasutud arvete aluseks ei olnud samuti poolte poolt allkirjastatud üleandmisevastuvõtmise akte ning kostja tasus arved vaidlusteta. Poolte kirjavahetusest nähtub, et pooled leppisid kokku tööde etapiviisilises tellimises, teostamises ja tööde eest tasumises etappide teostamise järgselt. Seega on hageja tasunõue sissenõutav ka VÕS § 637 lg 4 alusel lisaks VÕS § 637 g-le 3, mis sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja ei ole hagejale vastu vaielnud, et hageja on tööd (sprint 6, sprint 7 ja sprint 8) valmis teinud ja seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hagejal ei olnud kostjale üle anda andmeid, millele kostja viitab ja selles ka tellimuse esitamisel kokku ei lepitud, sest kostjal oli kõikidele andmetele juurdepääs olemas. Kostja on märkinud, et soovis administraatori juurdepääsu serverile, kuid nimetatud server kuulub kostjale endale ning kostjal endal on olemas administraatori õigused. Hagejal olid seoses kostja serveriga ainult need õigused, mida kostja hagejale andis. Hageja lisab oma väidete tõendamiseks DigitalOcean serverist kuvatõmmise, millelt nähtub, et serveri omanik on kostja ning kostja 29.01.2019 e-kirja hagejale, millest nähtub, et ligipääse kostja annab kostja. Kostja ei tellinud hagejalt integratsiooni kirjeldust (mis andmed ja kuidas liiguvad), vaid selle koostas kostja ise, hageja koostas ainult tehnilise lahenduse. Kostja ei ole tõendanud, et hageja üldse vastuse p-des IV ja VI nimetatud andmed kostjale üle andma pidi. 10.07.2018 e-kirjas ei esitanud kostja enam andmete üleandmise nõuet vastupidiselt kostja väitele vastuse p-s IV, vaid palus täpsustada kostja võlgnevust hagejale ning kinnitas, et kostjal ei ole hageja tehtud töö osas pretensioone ning põhjendas pooltevahelise koostöö lõppemist asjaoluga, et kostja valis koostööks välja uue partneri. Kui kostja oleks olnud pretensioone, siis oleks ta hagejale ka sellesisulise kirja saatnud pärast hageja 11.07.2018 e-kirja, mitte ei oleks 17.07.2018 tasunud arvet nr 18-05-03. Hageja ei ole koostöö lõppemist kostjaga vaidlustanud, vaid seda aktsepteerinud, mis nähtub hageja 11.07.2018 e-kirjast. Hageja soovib saada tasu hageja poolt kostjale valmis tehtud tööde eest. Ülesütlemisavaldus esitati kostja vastuse kohaselt 27.06.2018, kuid hageja vaidlusalusel arvel märgitud tööd said valmis 25.06.2018, seega enne hageja poolt väidetavat ülesütlemisavaldust. Olukorras, kus on toimunud lepingu ülesütlemine, on hagejal igal juhul õigus tasule juba teostatud tööde eest. Seega on kostjal kohustus tasuda teostatud tööde eest ja tasuda hagejale arve nr 18-07-02-1. Juhul, kui kostja ei teadnud vaidlusaluse arve nr 18-07-02-1 olemasolust 10.07.2018 e-kirja saatmise ajal, siis sai ta sellest teadlikuks 11.07.2018 hageja ekirjast. Hageja 11.07.2018 e-kirjale ei järgnenud enam kirjavahetust kostja poolt. Seega kostja aktsepteeris arveid, sest hageja 11.07.2018 e-kirjaga saatis hageja ka 08.06.2018 arve, mis tasuti 17.07.2018, s.o seega hageja 11.07.2018 e-kirja järgselt. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et K R tegutses kostja nimel ja kostja aktsepteeris seda, mida kinnitavad kostja poolt tasutud arved, mida

2-18-131242 hageja kostjale K Ri kaudu esitas, samuti K Ri ja hageja vahelised kirjavahetused. Kostja vastus Kostja ja hageja sõlmisid 02.01.2018 suulise töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõistes, mille alusel tellis kostja hagejalt tarkvaraarendustööd BonBon Lingerie e-poe ülesseadmiseks. Hageja edastas kostjale arved 18-05-01, 18-05-02 ja 18-05-03, kokku summas 11 394,24 eurot, mis said kostja poolt tähtaegselt tasutud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi hagejale tasuma ositi. Pooled leppisid kokku tööde valmimises etapiviisiliselt, tähistades etappe sprintidena. Hageja esitas kostjale arveid mitme sprindi eest korraga. Sellest, et hageja on kostjale esitanud vaidlusaluse arve nr 18-07-02-1 maksetähtajaga 12.07.2018, sai kostja teadlikuks alles pärast hageja e-kirja kättesaamist 11.07.2018. Kostja ei ole arvel nr 18-07-02-1 märgitud töid vastu võtnud. Kostja ei ole allkirjastanud vastavasisulist tööde üleandmis-vastuvõtmisakti, mida märgib hagiavalduses ka hageja. Hageja ei ole oma väidet tööde vastuvõtmise kohta tõenditega kinnitanud ega ka täpsustanud, kuidas toimus tööde üleandmine ning kes tööd vastu võttis. VÕS § 637 lg 4 alusel on kostja seisukohal, et töövõtja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. 27.06.2018 edastas kostja seaduslik esindaja hagejale e-kirja teel töövõtulepingu ülesütlemisavalduse ja palve edastada töövõtulepingu ülesütlemisega seoses kostjale kuuluvad andmed, mille eest on kostja arvete nr 1805-01; 18-05-02 ja 18-05-03 alusel tasunud: administraatori juurdepääs serverile, koopia koodi depositooriumist, litsentsid ja ostetud moodulid koos nimekirjaga, kostja poolt tellitud ja hageja poolt teostatud erilahenduste/arenduste loetelu, Erply moodul koos integratsiooni kirjeldusega. Samasisuline meeldetuletus edastati hagejale 03.07.2018, 09.07.2018 edastas kostja uue palve andmete edastamiseks, rõhutades e-kirjas andmete üleandmise vajalikkust, kuna iga viivitatud päevaga, mil ei õnnestunud kodulehte koos e-poega lõpuni valmistada, tekkis kostjale kahju saamatu jäänud tulu näol ning veel kord 10.07.2018 kostja seaduslik esindaja J P. Kostja seaduslik esindaja ei olnud 10.07.2018 e-kirja saatmise ajal teadlik, et pärast hagejaga töövõtulepingu ülesütlemist 27.06.2018 on hageja koostanud kostjale 02.07.2018 uue arve ning keeldub üle andmast lähtekoode (ingl. k source code) jt andmeid, mille eest oli kostja hagejale juba tasunud. Kostja pretensioonid hageja vastu ilmnesid siis, kui sai selgeks, et hagejal puudub kavatsus kostjale eelmainitud andmete üleandmiseks – hageja ei vastanud enam kostja e-kirjadele ja ei andnud tellijale (kostja) üle arvete nr 18-05-01, 18-05-02 ja 18-05-03 alusel teostatud tööde lahutamatuks osaks olevaid materjale. Ilma nimetatud andmeteta on hageja poolt teostatud tööd kostja jaoks kasutuskõlbmatud. Kostja (tellija) on tasunud hagejale e-poe tarkvaralahenduse eest 11 394,24 eurot ja seeläbi täitnud VÕS § 635 lõikes 1 sätestatud tellija põhikohustuse – maksnud töö eest tasu, ent töövõtja Acty OÜ ei andnud tellijale teostatud töid üle ja rikkus kohustust VÕS § 100 mõistes. Kostja ei saanud tasutud 11 394,24 euro tulemusena ühtegi kasutuskõlblikku tööd ega toimivat e-poodi, kuna hageja keeldus tasutude tööde kasutamiseks vajalikke andmeid üle andmast. Olukorras, kus hageja ei andnud kostjale üle kostjale kuuluvaid andmeid, mis olid töövõtulepingu alusel valminud töö osaks, muutus kogu hageja poolt teostatud töö kostja jaoks kasutuskõlbmatuks ning kostja oli sunnitud tellima sama tarkvaraarenduse, mis hagejaltki, otsast peale teiselt ettevõttelt Xxx Xxx OÜ, kannatades sellega otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 3 mõistes summas 10 705,2 eurot Xxx Xxx OÜ-le makstud tasu näol, lisaks saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 mõistes selle perioodi eest, kui kostjal puudus hagejast tulenevalt võimalus BonBon Lingerie e-poodi kasutada. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Ka juhul, kui kohus peab hageja poolt teostatud töid kostjale üleantuks ja tasunõuet sissenõutavaks, jääb kostjale VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel õigus keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest seoses hagejapoolse kohustuse rikkumisega VÕS § 101; § 111 lg 1; § 635 lg 1 ja § 636 lg 1 alusel. Seejuures ei ole hagejal VÕS § 111 lg 2 kohaselt õigust keelduda üleandmiskohustuse täitmisest, kui kostja on endapoolse tasu maksmise kohustuse suuremas osas täitnud. Hageja poolt lisas 7 esitatud kuvatõmmis ei tõenda kostja poolt arve tasumise kohustuse kinnitamist. Vestluse poolteks olid hageja juhatuse liige ja K R, kes ei olnud vestluse toimumise ajal ega ka enne või pärast seda kostja töötaja ei töölepingu ega võlaõigusliku lepingu alusel, seega

ei olnud ta ka pädev ega volitatud kostja kohustusi kinnitama. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu. Kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel eeldab kostjapoolset kohustuse rikkumist, mis on hageja poolt tõendamata. Kostja ei ole rikkunud töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust, kuna ei ole vastu võtnud hageja poolt esitatud arvel nr 18-07-02-1 märgitud töid, mistõttu ei muutunud hageja tasunõue sissenõutavaks. Ka juhul, kui kohus leiab, et eelmainitud tööd olid kostja poolt vastuvõetud, oli kostjal õigus keelduda tasu maksmise kohustuse täitmisest VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel hagejapoolsest VÕS § 636 lg-st 1 tulenevast töö üleandmise kohustuse rikkumisest tulenevalt. Hageja deliktiline nõue sama kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 lg 1 mõistes eeldab alusena VÕS § 1044 lg 2 kohaselt samuti vähemalt kostjapoolset lepingulise kohustuse rikkumist. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjapoolset lepingulise kohustuse rikkumist – kuna kostja ei ole hageja poolt arve nr 18-07-02-1 alusel teostatud töid vastu võtnud ning hageja ei ole ka eelmainitud tööde vastuvõtmist tõendanud, ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõuetavaks ning vastavalt ei ole ka kostjale tekkinud tasu maksmise kohustust. Kostja palub jätta hageja nõue kostja vastu täies osas rahuldamata. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti ja tuginedes siseveendumusele, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 kohaselt, kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

2-18-131242 maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt, töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise kohustuse täitmise nõude, kahju hüvitamise nõude ja viivisenõude. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Samuti on pooled üksmeelel selles, et pooled leppisid kokku tööde valmimises etapiviisiliselt, tähistades etappe Sprintidena ja et kostja pidi hagejale tasuma ositi. VÕS § 9 lg 1 kohaselt, leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 kohaselt, pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Kohtu hinnangul on poolte vahel 09.11.2017-29.01.2018 toimunud ekirjavahetusega tõendatud, et hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping, mille alusel tellis hageja kostjalt arendustöid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja esindaJ tegutses A R. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja esindaJ tegutses K R. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 1 kohaselt, esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt, volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, kui esindaJ tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindaJ tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindaJ ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 132 lg 1 kohaselt, isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt, isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kostja on vastuses hagile väitnud, et K R ei olnud kostja töötaja ei töölepingu ega võlaõigusliku lepingu alusel ja seega ei olnud ta pädev ega volitatud kostja kohustusi kinnitama. Kohus leiab, et kostja väide K Ril volituste puudumise kohta ei ole tõendatud. Kohtule on esitatud järgmised e-kirjad: -K Ri 09.11.2017 e-kiri hagejale pealkirjaga Bonbon B2B epood, milles kirjeldatakse etappe 0-3 (0-tehniline eelanalüüs erply liidesele; 1- default install + erply importer + kliendi registreerumine hinnakirjaga; 2- funktsionaalsus nagu joonistel (maatriks shoppingustiil); 3- CSS); -hageja 16.11.2017 e-kiri K Rile pealkirjaga Bonbon B2B epood, milles tehakse ettepanek alustada esimese etapina EPLY importeri eelanalüüsiga, sõnastatakse eesmärk, analüüsi kirjeldus, tulem, teostusaeg ja töötunni hind; -K Ri 17.11.2017 e-kiri hagejale pealkirjaga Bonbon B2B epood, milles soovib täpsustada importeri analüüsiga seonduvat; -hageja 17.11.2017 e-kiri K Rile pealkirjaga Bonbon B2B epood, milles hageja täpsustab eelanalüüsi, tulemit ja ERPLY karbitoote sisu;

-K Ri 20.11.2017 e-kiri hagejale pealkirjaga Bonbon B2B epood, milles edastatakse etappide 1-5 soovitav sisu ja tegevuste kirjeldus ning soovitakse hagejalt pakkumist etappidele 1-4; -hageja 21.11.2017 e-kiri K Rile pealkirjaga Bonbon B2B epood, milles hageja nõustub etappide jaotamisega, lisab hageja hinnangud ja kommentaarid etappidele ja teatab ajakulu; -K Ri 22.11.2017 e-kiri hagejale pealkirjaga Bonbon B2B epood, milles antakse hagejale nõusolek 25 tunnise esimese etapi tegemiseks; -hageja 23.11.2017 e-kiri K Rile pealkirjaga Bonbon B2B epood, milles hageja kinnitab enda poolt nõusolekut ja teatab etapp 1 detailsemate tegevuste planeerimisest; -K Ri 23.11.2017 e-kiri hagejale pealkirjaga Bonbon B2B epood, milles väljendatakse heakskiitu sõnaga super; -K Ri 02.01.2018 e-kiri hagejale pealkirjaga Lisatellimuse soov, milles soovitakse hageja poolt kostja jaoks üles pandud demokeskkonda demopoe külge panna täiendavat lahendust; -K Ri 29.01.2018 e-kiri hagejale pealkirjaga Pakkumine kinnitatud, milles hagejale teatatakse, et pakkumine sobis ja juhatus kinnitas ning et palutakse töösse panna. Kohtule on esitatud hageja poolt esitatud arved nr 18-05-15-1 (etapp 1) 15.05.2018, nr 18-05-15-2 (etapp 2) 15.05.2018 ja nr 18-05-15-3 (sprint 4 ja sprint 5) 08.06.2018, mis on kostja poolt tasutud ajavahemikul 23.05.2018 ja 17.07.2018. Nimetatud arved on hageja edastanud 15.05.2018 ekirjaga K Rile. Samuti on hageja 08.06.2018 edastanud K Rile e-kirjaga sprint 5 arve (18-05-15-3). Kohus on seisukohal, et eeltoodud koostööga, tegevustega ning asjaoluga, et kostja on tasunud hagejale K Ri poolt tellitud töö eest hageja poolt esitatud arved, on veenvalt tõendatud, et K R tegutses kostja esindaJ. Samuti on põhjendatud TsÜS § 118 lg 2 kohaselt lugeda, et kostja oli oma volituse K Rile andnud, kuna esindaJ tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutasid hagejat mõistlikult uskuma, et esindaJ tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindaJ ja talub selle isiku sellist tegevust. Seega oli poolte vahel välja kujunenud praktika, mis kestis kuni kostja poolt 27.06.2018 e-kirjaga lepingu ülesütlemiseni. Samas e-kirjas palub kostja ühes koostöö lõppemisega anda kostjale üle: admin juurdepääsu serverile; koopia koodi depositooriumist; kõik litsentsid ja ostetud moodulid koos nimekirjaga; kõik kostja poolt tellitud ja hageja poolt teostatud erilahenduste/arenduste loetelu; Erply moodul koos integratsiooni kirjeldusega (mis andmed ja kuhu ning millise intervallhooldus liiguvad). 04.07.2018 e-kirjaga on kostja täpsustanud, et tegemist oli hageja ja kostja vahelise lepinguga. 09.07.2018 e-kirjaga on kostja täpsustanud, et 27.06.2018 ütles kostja üles 26.07.2018 allkirjastatud tarkvara arenduse raamlepingu nr 260618. Kohtu hinnangul on 09.07.2018 e-kirjas nimetatud andmed kuupäevade osas ebatäpsed. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping on kostja poolt ülesütlemisega lõppenud. Lähtudes poole vahel välja kujunenud praktikast on veenvad hageja väited, et kostja tellis hagejalt kostja e-poe tarkvaraarendustööd koondnimetustega sprint 6, sprint 7 ja sprint 8. VÕS § 636 lg 1 kohaselt, kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 637 lg 3 kohaselt, töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Tööde raportist nähtuvalt, kostja e-poe tarkvara arendustöö sprint 6 sai valmis 11.06.2018, sprint 7 sai valmis 18.06.2018 ja sprint 8 sai valmis 25.06.2018. Hageja andis üle ja kostja võttis tarkvaraarendustööd sprint 6, sprint 7 ja sprint 8 üle vastavalt 11.06.2018, 18.06.2018 ja 25.06.2018 toimunud koosolekul, seega enne hageja poolt lepingu ülesütlemist. Eraldi akti tööde üleandmise ja vastuvõtmise kohta ei ole vastavalt poolte vahel välja kujunendud praktikale allkirjastatud. VÕS § 195 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. 27.06.2018 e-kirjas esitatud andmete ja serverile juurdepääsu nõude osas on hageja selgitanud, et kostjal oli kõikidele andmetele juurdepääs olemas, kuna nimetatud server kuulub kostjale endale ning kostjal endal on olemas administraatori õigused. Kostja ei tellinud hagejalt integratsiooni kirjeldust (mis andmed ja kuidas liiguvad), vaid selle koostas kostja ise, hageja koostas ainult

2-18-131242 tehnilise lahenduse. Hagejal olid seoses kostja serveriga ainult need õigused, mida kostja hagejale andis. Hageja on oma kostja serverit puudutavaid väiteid tõendanud DigitalOcean serverist kuvatõmmisega ning kostja esindaja K Ri 29.01.2018 e-kirjaga hagejale. Kostja juhatuse liige ei ole oma viimases, 10.07.2018 e-kirjas hagejale andmete üle andmise nõuet esitanud. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 101 lg 1 p 2 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Hageja on 11.07.2018 e-kirjaga tõendanud, et kostjale arvel nr 18-07-02-1 märgitud tööde üle andmise kohta on raport edastatud nii K Rile kui kostja juhatuse liikmele J Pile, samuti on arve edastatud korduvalt. Hageja on andnud tööd kostjale nende valmimise järgselt üle tööde üleslaadimisega kostja serverisse DigitalOcean. Hageja tööde kvaliteedile ei ole kostja pretensioone esitanud, mida kostja juhatuse liige kinnitab 10.07.2018 e-kirjas. Kohus loeb tõendatuks, et hagejal tekkis K Ri kui kostja esindaja 11.07.2018 ja 17.07.2018 Skype vestlusest nähtuvalt põhjendatud arusaamine, et kostja on nõustunud hageja poolt esitatud kahe arve tasumisega, millest üks (18-05-15-3) on ka 17.07.2018 tasutud. Hageja on 11.09.2018 saatnud kostjale nõudeavalduse, milles nõudis arvest nr 18-07-02-01 tuleneva võlgnevuse summas 4152,06 eurot tasumist hiljemalt 18.09.2018. Seega on hageja andnud kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja vastavalt VÕS § 114 lg 1. Kohtu hinnangul on hageja tasu nõue muutunud sissenõutavaks. Kohus rahuldab hagi põhivõlgnevuse nõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4152,06 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitise summas 225 eurot. Hageja on pöördunud seoses kostja poolsest lepingurikkumisest tuleneva nõude esitamisega õigusabi saamiseks Advokaadibüroo Küllike Namm poole ja on teinud kulutusi õigusabile kokku summas 225 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud kohtumenetlusele eelnev kulu on tõendatud 12.09.2018 arvega nr 20180537 (75 eurot) ja 23.11.2018 arvega nr 20180738 (150 eurot)). VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt, otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud ning kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 225 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja 6 on hagejal õigus nõuda viivist arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on esitanud viivisenõude VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja palub mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 141,98 eurot. Hageja teavitas kostjat 11.09.2018, et ta nõuab kohustuse täitmist hiljemalt 18.09.2018 ja seetõttu loeb hageja kohustuse sissenõutavaks muutumise ajaks 19.09.2018 ning on alates sellest kuupäevast arvestanud viivist. Kohus ei nõustu hageja viivise arvestusega. Hagiavaldusele lisatud viivisearvestusest nähtuvalt on hageja arvestanud viivist võlasummalt 4377,06 eurot, millest 4152,06 eurot on tasumata arvest nr 18-07-02-01 tulenev võlgnevus ja 225 eurot on kahju hüvitis. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud nõuda viivist alates 19.09.2018 kuni hagi esitamiseni kahjuhüvitise summalt 225 eurot, kuna hageja ei ole kostjale kahju hüvitise nõuet enne esitanud kui hagiavalduses. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda ajavahemiku 19.09.201813.02.2019 eest viivist võlasummalt 4152,06 eurot summas 134,69 eurot (vastavalt viivisekalkulaatorile 148 päeva, 8% aastas, 0,021918% päevas). Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista TsMS § 367 alusel viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras võlanõudelt (4152,06 eurot) ja kahjunõudelt (225 eurot). Kohus rahuldab hageja viivisenõude. Kohtu hinnangul on hageja põhinõuded tõendatud ja on põhjendatud hagi rahuldada. Kohus leiab, et viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla 4152,06 eurot, kahju hüvitise 225 eurot ja viivise ajavahemiku 19.09.2018-13.02.2019 eest eest summas 134,69 eurot ning viivise summalt 4377,06 eurot alates 14.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula Osaliselt tühistatud Tallinna RK 29.11.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.