Jõhvi vald Jõhvi linn Hariduse tn 6 korteriühistu hagi OÜ Peremaakler vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
4152, 07 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja lepinguline esindaja:
Menetluse liik
Jõhvi vald Jõhvi linn Hariduse tn 6 korteriühistu (RK 80236509, asukoht Hariduse tn 4-xxx. Jõhvi 41534) vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post [email protected])
Kostja:
OÜ Peremaakler (RK 11523072, asukoht: Kraavi tn 7-4, Narva 20307)
1.Rahuldada Jõhvi vald Jõhvi linn Hariduse tn 6 korteriühistu hagi.
2.Välja mõista OÜ ́lt Peremaakler Jõhvi vald Jõhvi linn Hariduse tn 6 korteriühistu kasuks võlgnevus 3901, 82 eurot, sh. põhiosa 3428, 13 eurot ning sisse nõutavaks muutunud viivis 473, 69 eurot.
3.Välja mõista OÜ ́lt Peremaakler Jõhvi vald Jõhvi linn Hariduse tn 6 korteriühistu kasuks viivis põhiosalt (3428, 13 eurot) alates 01.02.2019 VÕS §s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.Välja mõista OÜ ́lt Peremaakler Jõhvi vald Jõhvi linn Hariduse tn 6 korteriühistu kasuks menetluskulud 1073 eurot.
5.Välja mõista OÜ ́lt Peremaakler Jõhvi vald Jõhvi linn Hariduse tn 6 korteriühistu kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (1073 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand (reg.nr. xxx) asukohaga Hariduse 6-xxx, Jõhvi ja kostja on Hariduse tn 6 korteriühistu liige. Alates detsembris 2017, so. korteriomandi omandamisest tekkis kostjal kohustus tasuda korteriühistule endise omaniku poolt tasumata majandamiskulude ja muude maksete eest. Kohaldamisele kuulub korteriomandi omandamise momendil kehtinud KÜS § 7 lg 3. Hageja esitas kostjale arvestades korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Võlgnevus on perioodi 01.01.2015–31.01.2019 eest.
2.Hageja nõue ei ole osaliselt aegunud. Hooldustasu näol on tegemist korduvate kohustustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 mõttes, nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sisse nõutavaks. Arvestades, et hagi esitati detsembris 2018 (TsMS § 486 lg 2), oleks aegunud nõuded, mis on esitatud enne 01.01.2015. Hageja tugineb korteriomandi seadus (KOS) § 13 lg 1, korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 7 lg 3, 4 151 lg 1, korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 40 lg 1 ja Põhikirja p-le 3.2.1., 3.2.7.3.2.11.ning palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 3901, 82 eurot (põhivõlgnevus 3428,13 eurot ja viivis 473,69 eurot) ja viivise alates 01.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Kostja ei tunnista hagi, kuna see on tõendamata ja ebaselge. Kostja leiab, et nõue peab olema kontrollitav, antud juhul haginõue kontrollitav ei ole. Hagiavaldusest ei selgu, millele tugineb hageja nõue – kas see on seotud majandamiskulude või muude kohustustega. Kui tegu on majandamiskuludega, ei ole hagiavaldusele lisatud võlgnevuse arvestusi, korteriühistu üldkoosoleku ega juhatuse otsuseid, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale kulutused nimetatud suuruses, samuti ei ole lisatud arveid ega tõendeid selle kohta, et kostja oleks esitatud arved kätte saanud. Kostja viitab riigikohtu lahenditele nr 3-2-1 -181 -12 (p 15) ja 3-2-1-5310 (p 14). Ainuüksi korteriomanikule majandamiskulude arvete esitamine ei tõenda seda,
kui suures ulatuses on korteriomanikul tekkinud kohustus tasuda elamu hooldamise ja korrashoiu jm teenuste eest. Osa hageja nõudest on aegunud, kuna väidetav võlgnevus tekkis alates 01.01.2015. Arvetest tuleneb, et korteri ostmisel maksis kostja kõik korteriga seotud võlgnevused. Kostja viitab 06.02.2019 esitatud arvele nr K012018678, mille kohaselt oli arve esitamise päeval korteriga seotud võlg 0 eurot. 05.02.2019 arve nr K0120196778 kohaselt on kostja võlgnevus 825, 70 eurot. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on et kostja on korterelamu Hariduse 6 Jõhvi korteri number xxx omanik alates 22.12.2017 ja korterelamus Hariduse 6 Jõhvi on asutatud korteriühistu. Õige on hageja väide, et kostjal on korteri omandaja kohustus tasuda ka eelmise omaniku võlgnevus. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 3 sätestas, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
5.Kostja on esitanud aegumise vastuväite, leides, et osa hageja nõudest on aegunud. Hageja sellega nõus ei ole ja viitab TsÜS) § 154. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et majandamiskulude tasumise nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 154, sest majandamiskulude tasumise kohustus on korduv/perioodiline (igakuine). Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et korteriühistu liikme küttekulude tasumise kohustus on perioodiline, s.o korduv kohustus (RKTKo 3-2-1-166-13 p 13). TsÜS § 154 järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sisse nõutavaks. Korteriomanikule esitatud arvetest nähtub, et võlgnevus on tekkinud alates 01.01.2015, st. eelneva aja eest võlgnevust ei ole. Järelikult algas 2015 aasta majandamiskulude nõude aegumistähtaeg 31.12.2015 ja lõppes 31.12.2018. Kuna hagi loetakse esitatuks alates maksekäsu esitamisest TsMS § 486 lg 2 järgi, so. 15.12.2018, siis ei ole hageja nõue osaliselt aegunud.
6.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Kostja väitel tal võlgnevust ei ole. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõuab majandamiskulude võlgnevust. See nähtub ka toimiku materjalides olevatest arvetest. Kostja väite osas, et 06.02.2019 arvel nr K012018678 on kostja võlg 0 eurot, märgib kohus, et sellise kuupäevaga viidatud arvet toimiku materjalides ei ole. Eeltoodud numbriga arve on 06.02.2018 ning seal on välja toodud, et kostjal võlgnevust ei ole, mis aga ei tähenda seda, et võlgnevust ei olnud eelmisel omanikul mille tasumise kohustus on kostjal kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 3 alusel. Õige on kostja väide, et 05.02.2019 arve nr K0120196778 kohaselt on kostja enda võlgnevus 825,70 eurot, kuid asjaolu, et eelmise omaniku võlgnevus ei ole välja toodud kostjale esitatud arvetel, kostja tasumiskohustust ei välista. Eelmise omaniku võlgnevus arve nr. K112017678 alusel on 2749, 42 eurot.
7.Kostja kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb eelkõige kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS §-st 4 lg 2 ja 151 lg 1 ja alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40. Kostja väide, et ta tasus korteri ostmisel kõik korteriga seotud võlgnevused, on paljasõnaline. Kohus ei nõustu kostja väitega et hageja esitatust ei ole võimalik aru saada millest võlgnevus koosneb. Kohtu hinnangul on hageja esitanud
tõendid, millest nähtub kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajatele, tasuma (teenuseosutajate arved) ja kuidas need korteriomanike vahel jaotati. Toimiku materjalides olevatelt arvetelt nähtub millise kuu eest, milliseid majandamiskulusid, kui suures ulatuses hageja kostjalt nõuab ja kulude tariif. Arvetelt on arusaadav kuidas konkreetne kulu on arvestatud. Seega on võlgnevuse kujunemine arusaadav ja jälgitav ning kostjalt tuleb välja mõista 3428,13 eurot.
8.Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Hageja on viivise arvestuse kohtule esitanud. Kostja viivise osas vastuväiteid esitanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses, sh. sisse nõutavaks muutunud viivis 473,69 eurot ja edaspidi alates 01.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1073 eurot, sh, tasutud riigilõiv 350 eurot, lepingulise esindaja kulud 720 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Kostja hageja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, arvestades asja mahukust ja keerukust, et lepingulise esindaja ajakulu ja tunnihind on põhjendatud ja vajalik. Põhjendatud on ka dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2020 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.