Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu hagi OÜ Peremaakler vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4152,07 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. novembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Peremaakler apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): OÜ Peremaakler (rk: 11523072), esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (hageja): Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu (rk: 80236509), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu hagis OÜ Peremaakler vastu 825,70 euro (sh põhivõlg 818,14 eurot ja viivis 7,56 eurot) väljamõistmises seoses hagist loobumisega.
2.Tühistada Viru Maakohtu 28. novembri 2019 otsus osaliselt, s.o OÜ-lt Peremaakler Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu kasuks väljamõistetud võlgnevuse suuruse osas.
3.1.Rahuldada Jõhvi vald, Jõhvi linn Hariduse tn 6 korteriühistu hagi osaliselt ning mõista välja OÜ-lt Peremaakler Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu kasuks võlgnevus 31.12.2017 seisuga 2607,07 eurot ja viivis 260,10 eurot, kokku 2867,17 eurot.
3.2.Välja mõista OÜ-lt Peremaakler Jõhvi vald, Jõhvi linn Hariduse tn 6 korteriühistu kasuks viivis põhivõlgnevuselt 2607,07 eurot alates 01.01.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
3.3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Peremaakler kanda ning välja mõista OÜ-lt Peremaakler Jõhvi vald Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks maa- ja ringkonnakohtus 1433 eurot. Väljamõistetavatelt menetluskuludelt 1433 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Võtta asja materjalide juurde 20.12.2017 vara enampakkumise akt täiteasjas nr 066/2013/2462 ja 10.09.2019 maksekorraldus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu (hageja/korteriühistu) esitas 15.12.2018 OÜ Peremaakler (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 31.01.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 4655,86 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.02.2019 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 3901,82 eurot, sh põhivõlg 3428,13 eurot ja viivis 473,69 eurot, ning viivis alates 01.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand Jõhvis Hariduse 6-78. Alates detsembrist 2017, s.o korteriomandi omandamisest, tekkis kostjal korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 alusel kohustus tasuda korteriühistule endise omaniku tasumata majandamiskulud ja muud maksed. Kostja ei ole tasunud korrektselt ka tema poolt tarbitud teenuste eest igakuiselt esitatud korteriühistu arveid. Nõutav võlgnevus on tekkinud perioodil 01.01.2015–31.01.2019.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et tal puudub hageja ees võlgnevus. Hagi on ebaselge ja tõendamata. Hagile ei ole lisatud võlgnevuse arvestusi, korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma nõutud suuruses kulud, arveid ega tõendeid selle kohta, et kostja oleks arved kätte saanud. Osa nõudest on aegunud. Arvetest tuleneb, et korteri ostmisel maksis kostja kõik võlgnevused. 06.02.2018 arve nr K012018678 järgi on võlg 0 eurot ja 05.02.2019 arve nr K0120196778 kohaselt 825,70 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 28. novembri 2019 otsusega hagi ning mõistis OÜ-lt Peremaakler välja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Hariduse tn 6 korteriühistu kasuks võlgnevuse 3901,82 eurot, sh põhiosa 3428,13 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 473,69 eurot, viivise põhiosalt (3428,13 eurot) alates 1. veebruarist 2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud 1073 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt (1073 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostja Hariduse 6-78 korteri omanik alates 22.12.2017. Õige on hageja väide, et kostjal on kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 3 alusel korteri omandaja kohustus tasuda ka eelmise omaniku võlgnevus. Nõue ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 järgi osaliselt aegunud. Asjaolu, et 06.02.2018 arvel nr K012018678 on välja toodud, et kostjal võlgnevust ei ole, ei tähenda seda, et eelmisel omanikul ei olnud võlgnevust, mille tasumise kohustus on kostjal KÜS § 7 lg 3 alusel. 05.02.2019 arve nr K0120196778 kohaselt on kostja võlg 825,70 eurot. Asjaolu, et eelmise omaniku võlga ei ole kostjale esitatud arvetel välja toodud, kostja tasumiskohustust ei välista. Eelmise omaniku võlg arve nr K112017678 järgi on 2749,42 eurot. Kostja kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 4 lg-st 2 ja § 151 lg-st 1 ning alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40. Kostja väide, et ta tasus korteri ostmisel kõik korteriga seotud võlgnevused, on paljasõnaline. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hageja esitatust ei ole võimalik aru saada, millest võlgnevus koosneb. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajatele tasuma (teenuseosutajate arved) ja kuidas need korteriomanike vahel jaotati. Arvetelt nähtub, millise kuu eest, milliseid majandamiskulusid, kui suures ulatuses hageja kostjalt nõuab ja kulude tariif. Arvetelt on arusaadav, kuidas konkreetne kulu on arvestatud. Seega on võlgnevuse kujunemine arusaadav ja jälgitav ning kostjalt tuleb välja mõista 3428,13 eurot. Viivise osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on viivisearvestuse esitanud. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud nõudma viivist ning see tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel nõutud ulatuses välja mõista.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Peremaakler esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
28.novembri 2019 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ehkki tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 631 lg 4 ei anna võimalust tugineda asjaolule, et asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, siis võis sellest sõltuda asja lahendus. Hagita menetluses on kohtul kõrgendatud kontroll asja üle. Kohus ei kontrollinud kinnisomandi tekkimise aega, mille tagajärjel on eksitud kohaldatavas õiguses;
2) kohaldas kohus vale materiaalõiguse normi. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kostja soetas Hariduse 6-78 korteriomandi kohtutäitur Andrei Kreki poolt täiteasjas nr 066/2013/2463 läbiviidud enampakkumisel ning sai vastavalt kinnistusraamatule korteriomanikuks ja korteriühistu liikmeks 02.01.2018. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 43 lg-te 1 ja 2 järgi ei vastuta omandaja korteriomandi omandamisel täitemenetluses varasemate kohustuste eest. Seda on kinnitanud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-16 (p 15); 3) puudub kostjal võlgnevus ka perioodist, millal kostja oli korteri omanik, s.o 02.01.2018 kuni 17.09.2019. 10.09.2019 tasus Darja Litvinova korteriühistule 1400 eurot perioodi 02.01.2018 kuni 31.08.2019 majandamiskulude katteks. Summa oli korteriühistuga kooskõlastatud; 4) on kohus jätnud otsuse põhjendamata, rikkudes oluliselt menetlusõiguse norme. Otsuses puudub loogiline mõttekäik ja summade, sh viivise arvestuse kontroll; 5) ei ole korteriühistu nõude koosseisu tõendanud. 18.04.2019 seisukohas viitab hageja 07.06.2011 üldkoosoleku otsusele, kuid kõnealuse koosoleku protokollis nimetatud tariif on seotud remonditasuga. Arusaamatuks jääb ka, miks eristab korteriühistu soojusenergiaga seotud kulusid, mis on küttekoefitsiendid ja mis alusel võib juhatus neid muuta. Kõik tariifid (nt vesi, prügivedu) on tõendamata. Ei ole arusaadav, mis on vee abonenditasu; 6) vaidles kostja vastu kogu nõudele, sh viivisele. Nii viivise tabelites kui korteriühistu dokumentides puuduvad viivise arvestused. Kuna kostja ei pea tasuma endise omaniku võlga, siis ei pea ta maksma ka sellega kaasnevat viivist. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse õigeaegselt täitmata jätmine. Korteriühistu ei ole kajastanud arvetes kostjale endise omaniku võlgnevust ega viivist. Selles osas on viivisenõue hea usu põhimõtte vastane. Kuna kostja sai korteri omanikuks 02.01.2018, siis eelneval perioodil ei saanud ta arvete tasumisega viivituses olla. Kostjale võib viivist arvutada alates 02.01.2018 ning ainult konkreetselt temale esitatud arvete eest, kui ta viivitas nende tasumisega. Juhul kui kostjal lasub kohustus tasuda endise omaniku võlg, taotleb kostja viivise vähendamist 466,13 euro, s.o endise omaniku võlgnevusest arvestatud viivise summa võrra; 7) palub kostja lisada asja materjalidele 20.12.2017 vara enampakkumise akti täiteasjas nr 066/2013/2463 ja 10.09.2018 maksekorralduse.
5.Korteriühistu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastustaja palub jätta rahuldamata ka apellandi taotlus võtta asja juurde täiendavad tõendid. Vastuväidete kohaselt: 1) koosnes hagis nõutud põhivõlgnevus kahest osast, s.o põhivõlgnevus 2609,99 eurot, mis tekkis perioodil 01.01.2015 kuni 01.01.2018 korteriomandi endisel omanikul, ja põhivõlgnevus 818,14 eurot, mis tekkis perioodil 02.01.2018 kuni 31.01.2019, kui korteriomanikuks oli kostja. Põhivõlgnevuse esimeselt osalt on viivist arvestatud 466,13 eurot ja teiselt osalt 7,56 eurot. 10.09.2019, s.o pärast kohtumenetluse alustamist laekunud 1400 euroga kustutati kostja võlgnevust perioodil 02.01.2018 kuni 31.08.2019. Hagis nõutud võlast on tasutud 825,70 eurot (põhiosa 818,14 eurot + viivis 7,56 eurot). Kuna kostja on pärast menetluse alustamist rahuldanud hageja nõude osaliselt, loobub hageja nõudest suuruses 825,70 eurot. Nõude suuruseks jääb 3076,12 eurot (3901,82 – 825,70), sh põhiosa 2609,99 eurot ja viivis 466,13 eurot, ning viivis alates 01.02.2019 kuni põhinõude (2609,99 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 2) kuulub kohaldamisele korteriomandi omandamise momendil (s.o tehingu tegemisel) kehtiv seadus. Kohtutäituri A. Kreki korraldatud enampakkumine algas 13.12.2017 kell 10.00 ja lõppes 20.12.2017 kell 10.00. Vara enampakkumise akt koostati 20.12.2017 ning esitati kinnistusosakonnale 22.12.2017. Kostja seaduslik esindaja Tamara Nikolajeva on 12.12.2017
kell 10.52 kinnitanud, et on teadlik asjaolust, et kinnisasja alghinnale lisandub korteriühistu võlg. Kostja tegi enampakkumisel pakkumise 19.12.2017 kell 09.08. Seega on kostjal KÜS § 7 lg 3 alusel kohustus tasuda korteriomandi eelmise omaniku võlgnevus; 3) on apellatsioonkaebuses (p-d 17–24) esitatud uusi vastuväiteid hagile, mis ei ole lubatud. Nt ei esitanud kostja maakohtus vastuväiteid viivise osas. Viivise arvestamine on põhjendatud ja viivise arvestused on esitatud koos hagiga. Hageja ei pea neile väidetele vastama ning hagi täiendavalt põhjendama/tõendama. Hageja palub jätta kostja uued väited tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastuses apellatsioonkaebusele teatas hageja, et ta loobub nõudest, mis on tekkinud alates 02.01.2018 kokku summas 825,70 eurot (sh põhinõue 818,14 eurot ja viivis 7,56 eurot). Nõudest osalist loobumist põhjendas hageja sellega, et menetluse kestel 10.09.2019 on kostja tasunud vastustajale 1400 eurot ja märkinud maksekorralduse selgitusse „võlg perioodi 02.01.2018-31.08.2019 eest.“ Apellatsioonkaebuses on kostja tuginenud muu hulgas sellele, et tal puudub võlgnevus hageja ees perioodi 02.01.2018-31.08.2019 eest, kuna kostja on 10.09.2019 tasunud hagejale 1400 eurot. Hageja esindajale hageja tasumisest ei teavitanud, mistõttu ei saanud esindaja sellest maakohut teavitada. Ringkonnakohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta. TsMS § 645 lg 1 kohaselt on hagist loobumine võimalik ka apellatsioonimenetluses. Asjas puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused loobumist mitte vastu võtta. Seetõttu tuleb menetlus 825,70 euro osas lõpetada. Kuna menetlusosalisi esindavad advokaadid, puudub kohtul vajadus selgitada pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Seoses menetluse lõpetamisega tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles kostjalt mõisteti välja võlgnevus alates 02.01.2018 kokku summas 825,70 eurot (sh põhivõlg 818,14 eurot ja viivis 7,56 eurot).
7.Hageja lõplikuks nõudeks (vt vastus apellatsioonkaebusele) jäi põhivõlgnevus kuni 01.01.2018 2609,99 eurot ja viivis 466,13 eurot. Hagiavaldusele lisatud kliendikaardist nähtub, et põhivõlgnevuse suuruseks oli 31.12.2017 seisuga 2607,07 eurot ja viivise suuruseks 31.12.2017 seisuga 260,10 eurot. Seetõttu tuleb kostjalt võlgnevuse väljamõistmisel lähtuda nimetatud võlgnevuse summadest. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja vastutab võlgnevuse eest, mis on tekkinud kuni 01.01.2018.
7.1.Iseenesest õige on see apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et antud vaidlus tulnuks lahendada hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 613). Samas ei anna üksnes menetlusviisi ebaõige valik alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Oluline on, et kõik asjas tähtsust omavad asjaolud saaksid välja selgitatud. Sellest tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse ning võtab asja materjalide juurde koos apellatsioonkaebusega esitatud 20.12.2017 vara enampakkumise akti ja 10.09.2019 maksekorralduse. Apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt ei vaielnud ka hageja sellele taotlusele vastu.
7.2.Kostja omandas Jõhvis Hariduse 6-78 korteriomandi 20.12.2017 enampakkumise akti alusel. Enampakkumise aktis on viitega TMS §-le 156 selgitatud, et omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Sellest järelduvalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja sai korteriomandi omanikuks mitte 02.01.2018 kinnistusraamatu kande tegemisel, vaid 22.12.2017. Samas ei anna maakohtu nimetatud ebaõige seisukoht alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
TsÜS § 5 kohaselt tsiviilõigused ja-kohustused tekkivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja-kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kostja omandas korteriomandi 20.12.2017 enampakkumise akti alusel ning enampakkumise akti lisa 1 kohaselt on kostja 12.12.2017 kinnitanud, et ta on tutvunud enampakkumist reguleerivate õigusnormidega ja on teadlik, et alghinnale lisandub korteriühistu võlg. Seega oli enampakkumisel toimunud müügilepingu tingimuseks korteriühistule võla tasumine. Kuna võla maksmise kohustuse ja omandi tekkimise aluseks oli 20.12.2017 enampakkumise akt, siis tuleb asja lahendamisel kohaldada 2017 kehtinud KÜS § 7 lg-t 3. Ainuüksi see, et kanne kinnistusraamatusse tehti 02.01.2018, ei anna alust kohaldada alates 01.01.2018 kehtivat KrtS § 43 lg-t 2. Kostja sellekohane seisukoht ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti leidnud, et enampakkumise akti lisas nr 1 märgitud võlg sisaldab endas nii põhivõlga kui viivist. Arusaamatu on siinkohal kostja väide, et kuna tema ei ole viivitanud maksete viivitamisega, siis ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas temalt viivise nõudmine. Ringkonnakohus märgib, et kui korteriomand ostetakse kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel koos võlgnevusega, siis on selge, et uut omanikku ei saa seostada põhjustega, miks eelmise omaniku poolt võlgnevus tekkis. Põhjendamatu on ka kostja alternatiivne taotlus vähendada väljamõistetavat viivist täies ulatuses.
7.3.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohtu otsus kostjalt majandamiskulude väljamõistmisel ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 13.03.2019 menetlusdokumendis vastuväite, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud kooskõlas kohtupraktikaga (Riigikohtu 16.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10). Kostja vastuväite alusel esitas hageja koos 18.04.2019 menetlusdokumendiga tõendid võlgnevuse kujunemise kohta ning 18.11.2019 menetlusdokumendis kostja võlgnevuse kujunemisele ja tõendatusele enam vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on oma nõude kujunemist ja suurust tõendanud kooskõlas Riigikohtu 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas antud juhistega. Hageja esitatud tõenditest on nähtav, kui palju on korteriühistu tasunud erinevatele teenuseosutajatele, kuidas on summad jagatud korteriomanike vahel, samuti kulude tariifid, milliseid korteriomanikud peavad tasuma. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuses väidetu, et erinevate kulude suurusi tõendavad üksnes korteriomanikele saadetud arved. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on kostja peamine vastuväide siiski see, et ta ei ole kohustatud tasuma eelmise omaniku võlgnevust (vt käesoleva otsuse p 7.2).
8.TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas rahuldas kostja osaliselt hageja nõude menetluse kestel 10.09.2019 ning sellest tulenevalt loobus hageja apellatsioonimenetluses põhinõudest alates 01.01.2018 summas 818,14 eurot. Seega hagist osaline loobumine ei anna alust muuta maakohtu otsust osas, millega jäeti menetluskulud maakohtus kostja kanda. Samuti ei tingi menetluskulude jaotuse muutmist see, et ringkonnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja põhivõlgnevuse katteks 31.12.2017 seisuga 2607,07 eurot, mitte 2609,09 eurot. Hageja menetluskulude suurusele ei ole apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tutvunud kostja apellatsioonkaebusega ja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ning sellest tulenevalt moodistavad hageja
õigusabikulud kolme tunni eest kokku 360 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 360 eurot on vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 mõttes ning need tuleb kostjalt välja mõista. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.