Korteriühistu Koidu 122 hagi Tallinn Dolls OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. aprilli 2019. a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinn Dolls OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Korteriühistu Koidu 122 (Tallinn, Koidu tn 122 // Planeedi tn 4 korteriühistu; registrikood 80013092), esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli Kostja (määruskaebuse esitaja) Tallinn Dolls OÜ (registrikood 11957882), esindaja vandeadvokaat Siret Saks
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
Kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 4. aprilli 2019 määrus osaliselt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude osas summas 45 eurot 54 senti ja jätta tühistatud osas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt Tallinn Dolls OÜ välja hageja Korteriühistu Koidu 122 kasuks menetluskulud 5 337 eurot (riigilõiv 1 300 eurot + lepingulise esindaja kulu 4 037 eurot koos käibemaksuga).
2.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.4.Jätta rahuldamata hageja Korteriühistu Koidu 122 avaldus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt Tallinn Dolls OÜ 1 614 euro 31 sendi ulatuses.
2.5.Kohtumäärus edastada täitmiseks hagejale ja teadmiseks kostjale.
3.Rahuldada Tallinn Dolls OÜ määruskaebus osaliselt.
4.Võtta asja juurde hageja 21. mai 2019 menetlusdokumendiga esitatud tõend.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2018 kohtuotsusega, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 4. juuni 2018 otsuse, jäeti maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 27. märtsil 2019.
Hageja on kohtule esitanud 10. mail 2018 (tl 197-204; kd I) ja 4. detsembril 2018 (tl 29; kd II) avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuluks on hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 1 300 eurot ning kulud lepingulisele esindajale maakohtus summas 4 409.31 eurot (käibemaksuga), mis on arvestatud 16 h ja 35 min eest tunnihinnaga 115 eurot/h (lisandub käibemaks) ning 17 h ja 40 min eest tunnihinnaga 100 eurot/h (lisandub käibemaks) ning ringkonnakohtus 1 104 eurot, mis on arvestatud 8 h eest ja millele lisandub ühe tunni ulatuses istungikulu tunnihinnaga 115 eurot/h (lisandub käibemaks), kokku 1 242 eurot (käibemaksuga).
Kostja on esitanud 14. mail 2018 vastuväiteid hageja menetluskuludele, pidades neid põhjendamatuks ulatuses, milles need on esitatud õigusabi eest enne käesolevat kohtumenetlust. Samuti on põhjendamatud kulud, mis seonduvad tõendite esitamisega, millised hageja esitas hilinenult. Ülejäänud kulude osas palub kostja kontrollida nende põhjendatust, sest kostja hinnangul on need ülepaisutatud.
Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus 24. aprilli 2019 määrusega rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 5 382.54 eurot, millest riigilõiv oli 1 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 4 082.54 eurot (käibemaksuga). Kohus kohustas kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 382.54 eurot) määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 1 568.77 euro ulatuses.
Esmalt pidas maakohus põhjendatuks hageja hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 1 300 eurot.
Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h ja 115 eurot/h (mõlemale lisandub käibemaks) on põhjendatud ja vastab asja sisule. Kuna hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel käibemaksu tagasi, arvestas kohus menetluskulud koos käibemaksuga.
Maakohus analüüsis hageja lepingulise esindaja maakohtus kantud menetluskulusid alljärgnevalt. - Hageja lepingulise esindaja toimingud, mis olid teostatud 11. novembrist 2016 kuni
26.jaanuarini 2017, on ilmselt seotud hagiavalduse koostamisega, mistõttu saab neid lugeda põhjendatuks. Samas on need ülepaisutatud osas, mis ületavad põhjendatud ja vajalikku ajakulu üle 2 h tunnihinnaga 100 eurot/h. - 10. oktoobri 2017 hagiavalduse koostamiseks vajalike andmete kontrollimist ja telefonivestlust halduriga andmete korrigeerimiseks ei ole põhjust pidada vajalikuks kuluks, sest esindaja on eelnevalt analüüsinud ja tutvunud dokumentidega. - Põhjendatud on 11. oktoobril 2017 hagiavalduse koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks 35 min. - 14. novembril 2017 kostja kirjaliku vastusega tutvumine on põhjendatud 1 h ulatuses. - 16. novembril 2017 tutvumist kliendi e-kirjadega hageja suhete kohta kostja esindajaga ei saa pidada põhjendatud toiminguks, sest see ei puutu käesolevasse tsiviilasja. - 23. novembril 2017 läbirääkimised telefoni teel kostja esindajaga kompromissi võimalikkuse osas 15 min on põhjendatud kulu. - 24., 27. ja 30. novembril 2017 hageja seisukoha koostamiseks ja täiendamiseks saab professionaalse esindaja poolt pidada kuni 3 tundi tunnihinnaga 100 eurot/h. - 19. jaanuaril 2018 kompromissi võimalikkuse osas seisukoha kujundamiseks on põhjendatud ajakulu 1 h ja 15 min. - 25. jaanuaril 2018 tutvumine kostja täiendava vastuse ja tõenditega 20 min ulatuses oli vajalik ja põhjendatud ajakulu. - 29. jaanuaril 2018 eelistungiks valmistumiseks ja kompromisspakkumise edastamiseks kostja esindajale saab mõistlikuks ja vajalikuks pidada 55 min ulatuses tunnihinnaga 100 eurot/h. - 29. jaanuaril 2018 osavõtt eelistungist 2 h ja 25 min ulatuses vastas istungi ajale. - 2. märtsil 2018 tutvumine kostja 26. veebruari 2018 seisukohaga ja täiendavate tõendite esitamise vajaduse hindamine on 2 h ja 10 min ulatuses põhjendatud. - 12. märtsi 2018 kirjaliku seisukoha koostamiseks saab pidada põhjendatuks kuni 1 h ja 30 min tunnihinnaga 100 eurot/h. - 19. märtsil 2018 kohtuistungiks valmistumist saab pidada põhjendatuks 1 h ulatuses. - 20. märtsil 2018 esindamine kohtuistungil 2 h ja 40 min vastab istungi pikkusele. - 27. märtsil 2018 kirjaliku seisukoha koostamine ja kohtule edastamine ei saanud professionaalsel esindajal võtta rohkem aega kui 45 min. - 9. aprillil 2018 kostja 27. märtsil 2018 seisukohaga tutvumine 15 min ulatuses, 7. mail 2018 valmistumine Harju Maakohtu istungiks 1 h ja 30 min ulatuses ning samal päeval kohtuistungist osavõtt 50 min ulatuses oli kõik vajalikud ja põhjendatud menetlustoimingud märgitud ajalises ulatuses. Arvestades eelmärgitut pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus 7 h ja 50 min tunnihinnaga 115 eurot/h ehk 900.45 eurot ning 14 h ja 10 min tunnihinnaga 100 eurot/h ehk 1 466.67 eurot, mis kokku teeb 2 367.12 eurot, millele lisandub käibemaks 473.42 eurot, s.o kokku kogusummas 2 840.54 eurot.
Maakohus analüüsis hageja lepingulise esindaja ringkonnakohtus kantud menetluskulusid alljärgnevalt.
Maakohus pidas apellatsiooniastmes lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikeks maakohtu otsusega tutvumiseks ja analüüsiks 55 min, apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamiseks 1h ja 15 min, apellatsioonkaebuse koostamiseks ja täiendamiseks 5 h, kostja vastusega tutvumiseks 30 min, istungiks ettevalmistamiseks 1 h ning istungil osalemiseks 1 h ulatuses. Maakohtu hinnangul ei olnud kliendikohtumiseks valmistumine 20 min ja nõupidamine hageja juhatusega 30 min ulatuses kulud, mida vastaspool peaks hüvitama. Seega pidas kohus apellatsiooniastmes tehtud toiminguid põhjendatuks kokku 10 h ja 10 min ulatuses, kuid kuna esindaja palus kulud kindlaks määrata 9 h ulatuses, siis luges kohus põhjendatud ajakuluks 9 h, millele vastab 1 242 eurot (koos käibemaksuga).
Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus hageja menetluskulusid põhjendatuks kokku summas 5 382.54 eurot (1 300 + 2 840.54 + 1 242). Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 1 568.77 euro osas (taotletud 6 951.31 – rahuldatud 5 382.54).
10.Vastavalt taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgis kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
11.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti pidanud hageja esindaja kohtueelsete toimingute kulu, mis tulenevad aruannetest nr 2522, 2536 ja 2569, põhjendatuks 2 h ulatuses, sest nendes märgitud toimingud on kõik teostatud enne hagi kohtusse esitamist ja seega ei kuulu hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kostja palub kontrollida menetluskulude toimingute vajalikkust ja põhjendatust, tuues välja konkreetselt järgnevad toimingud, mis kostja hinnangul on taotletud ulatuses vähemalt osaliselt põhjendamatud, olles eelkõige ülepaisutatud: - aruandes nr 2885 olevad menetlustoimingute kulu; -
23.novembril 2017 telefonitsi kompromissi läbirääkimised ja 19. jaanuari 2018 kompromissi läbirääkimised, sest nimetatud ajal ei pidanud pooled kompromissi läbirääkimisi ega olnud koostatud 21. jaanuari 2018 menetlusdokumenti, mis sisaldas kompromissi ettepanekut;
-
25.jaanuaril 2018 tutvumine kostja täiendava vastuse ja tõenditega;
-
19.märtsil 2018 kohtuistungiks valmistumine;
-
27.märtsil 2018 kirjaliku seisukoha koostamine ja kohtule edastamine, sest antud toimingu põhjustas hageja ise, kui esitas tõendid hilinenult;
-
7.mail 2018 valmistumine Harju Maakohtu istungiks;
-
maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs; - apellatsioonkaebuse
perspektiivi
hindamine; - apellatsioonkaebuse koostamine ja täiendamine. Vastus määruskaebusele ja menetluse edasine käik
12.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 ja § 657 lg 1 p-i 2 alusel koosmõjus §-ga 659 tühistada hageja lepingulise esindaja kulude 45.54 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega muudab vastavalt tühistatud osale kindlaksmääratud ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust ning hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jäetud ulatust. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
15.Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja palub määruskaebuses kontrollida hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust järgnevate konkreetsete toimingute osas: aruandes nr 2885 märgitud menetlustoimingud, 23. novembril 2017 telefonitsi ja 19. jaanuari 2018 kompromissi läbirääkimised, 25. jaanuaril 2018 kostja täiendava vastuse ja tõenditega tutvumine, 19. märtsil 2018 kohtuistungiks valmistumine,
27.märtsil 2018 kirjaliku seisukoha koostamine ja kohtule edastamine, 7. mail 2018 Harju Maakohtu istungiks valmistumine, maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs, apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine ning apellatsioonkaebuse koostamine ja täiendamine.
16.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ning millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11; RKTKm 18.05.2010, nr 3-2-1-43-10, p 19).
17.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole hageja taotletavate lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, kui leidis, et 7. mai 2018 kohtuistungi valmistumiseks 1 h ja 30 min on põhjendatud ajakulu, mis kostjal tuleb hagejale hüvitada, kuid maakohus on ekslikult pidanud põhjendatuks ajakulu 20 min suuremas ulatuses, kui seda on taotlenud hageja (vt aruanne nr 2923 [tl 199; kd I]). Seega leiab kolleegium, et hageja esindaja toimingut 7. mai 2018 kohtuistungi ettevalmistamiseks saab pidada mõistlikuks ja vajalikuks hageja poolt taotletud 1 h ja 10 min ulatuses.
18.Ülejäänud kostja poolt konkreetselt väljatoodud hageja taotletavate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust on maakohus kolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud, mistõttu ei anna määruskaebuse väited nende osas alust maakohtu otsustuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub antud osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).
19.Vastuseks teistele määruskaebuse väidetele konkreetselt väljatoodud toimingute kohta märgib kolleegium järgmist.
20.Määruskaebuses väidab kostja, et hageja esindaja toiminguid, mis on teostatud enne hagiavalduse kohtule esitamist (aruanded nr 2522 [tl 203; kd I], nr 2536 [tl 202 pöördel; kd I] ja nr 2569 [tl 202; kd I]), ei ole põhjendatud lugeda 2 h ulatuses menetluskulude kindlaksmääramise menetluses vajalikeks menetlustoiminguteks, sest neid saab hageja nõuda vaid VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna. Kolleegium vastava seisukohaga ei nõustu. Maakohus on kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et hageja esindaja menetluskulud,
mis seonduvad hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks teostatud vajalike toimingutega (aruanded nr 2522 [tl 203; kd I], nr 2536 [tl 202 pöördel; kd I] ja nr 2569 [tl 202; kd I], s.o toimingud 11. novembrist 2016 kuni 26. jaanuarini 2017), on põhjendatud 2 h ulatuses ja nende hüvitamist saab hageja kostjalt TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi menetluskulude kindlaksmääramise menetluses nõuda (vt nt RKTKo 09.02.2011, 3-21138-10, p 27). Vastavatest aruannetest nähtuvad hageja esindaja toimingud käesoleva hagi nõude aluseks olevate dokumentidega tutvumiseks ning olukorra analüüsiks ja edasise tegevuse kavandamiseks. Toimingute tegemise ajaline kriteerium ei ole kolleegiumi hinnangul määrav. Lisaks on maakohus antud kulude põhjendatuse ja vajalikkusega arvestanud ka hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu hindamisel (aruandel nr 2762 märgitud 10. oktoobril 2017 menetlustoiming [tl 201 pöördel; kd I]), kui leidis, et hageja esindaja on juba eelnevalt hagiavalduse koostamiseks dokumentidega tutvunud ja neid analüüsinud. Maakohus on seega kolleegiumi arvates õigesti lugenud hageja esindaja kulu aruannetest nr 2522 (tl 203; kd I), nr 2536 (tl 202 pöördel; kd I) ja nr 2569 (tl 202; kd I) ehk perioodil 11. novembrist 2016 kuni 26. jaanuarini 2017 kokku põhjendatud ja vajalikeks hagiavalduse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kuludena 2 h ulatuses.
21.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et aruandes nr 2885 märgitud toiminguteks (tl 200; kd I) maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu, s.o 2. märtsil 2018 kostja 26. veebruari 2018 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja täiendavate tõendite esitamise vajaduse hindamiseks 2 h ja 10 min ning 12. märtsi 2018 kirjaliku seisukoha koostamiseks 1 h ja 30 min, on endiselt ülepaisutatud. Kostja 26. veebruari 2018 menetlusdokument on tihedas kirjavormingus kümnel leheküljel, millel 25 lisa (tl 100-135; kd I). Lisaks sisaldab nimetatud ajakulu ka täiendavate tõendite esitamise vajaduse hindamist. Samuti on maakohus õigesti hinnanud ajakulu 12. märtsi 2018 kirjaliku seisukoha koostamiseks põhjendatuks 1 h ja 30 min ulatuses, arvestades esitatud seisukoha mahukust ja sisutihedust. Koostatud dokument on koos lisadega üle kümne lehekülje (tl 153-165; kd I), mille koostamiseks saab pidada põhjendatuks kuni 1 h ja 30 min ajakulu.
22.Kolleegium ei jaga määruskaebuse seisukohta, et hageja esindaja 23. novembril 2017 märgitud toiming (vt aruanne nr 2806 [tl 201; kd I]) telefonitsi kostja esindajaga kompromissi võimalikkuse läbirääkimiste kohta 15 min ulatuses ja 19. jaanuaril 2018 märgitud toiming (vt aruanne nr 2855 [tl 200 pöördel; kd I]) kompromissi võimalikkuse osas seisukoha kujundamiseks 1 h ja 15 min ulatuses oleks põhjendamatud seetõttu, et sel ajal ei olnud pooled kompromissi läbirääkimistesse asunud ega olnud koostatud 21. jaanuari 2018 menetlusdokumenti, mis sisaldas kompromissi ettepanekut. Kolleegium peab veenvaks hageja väidet, et pooled pidasid telefonitsi läbirääkimisi võimaliku kompromissi osas, mida tõendab kohtule esitatud esindajate e-kirjavahetus, kus kostja esindaja kinnitab läbirääkimiste toimumist (vt tl 70; kd II). Samuti on kostja 21. jaanuari 2018 menetlusdokumendis märkinud, et kostja on korduvalt pöördunud hageja poole kompromissi sõlmimise ettepanekuga (vt 21. jaanuari 2018 menetlusdokumendi p 2 [tl 87; kd I]). Lisaks leiab kolleegium, et toiming kompromissi võimalikkuse osas seisukoha kujundamiseks kätkeb endas konkreetse kompromissi ettepaneku perspektiivi hindamist ning hageja 21. jaanuaril 2018 esitatud menetlusdokument (tl 87; kd I) annab alust järeldada, et poolte vahel võisid sellisel ajal olla juba konkreetsed kompromissi ettepanekud arutlusel. Seega on kolleegiumi hinnangul maakohus õigustatult leidnud, et
hageja esindaja kompromissi läbirääkimisteks kulunud ajakulu kokku on põhjendatud ja vajalik 1h ja 30 min ulatuses (15 min + 1 h ja 15 min).
23.Põhjendatuks ei saa pidada määruskaebuse väidet, mille kohaselt on hageja esindaja ülehinnanud ajakulu 20 min, mis kulus 25. jaanuaril 2018 tutvumisele kostja täiendava vastuse ja tõenditega. Kolleegiumi hinnangul pidi hageja esindaja tutvuma kostja 21. jaanuaril 2018 esitatud menetlusdokumendiga (tl 87; kd I) ja selles sisalduva tasaarvestuse avaldusega ning 20 min saab pidada selleks põhjendatud ajakuluks.
24.Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult vähendanud hageja esindaja ajakulu 19. märtsil 2018 järgmisel päeval toimunud kohtuistungi ettevalmistamiseks 1 tunnini ning määruskaebuse väited ei anna alust seda veelgi vähendada. Seega on hageja esindaja ajakulu 20. märtsil 2018 toimunud kohtuistungi ettevalmistamiseks põhjendatud 1 h ulatuses.
25.Arvestades, et ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus alusetult 27. märtsil 2018 koostatud kirjaliku seisukohaga esitatud tõendite vastuvõtmisest (vt ringkonnakohtu istungi protokoll; 11:21:52 [tl 30 pöördel; kd II]), ei jaga kolleegium määruskaebuse seisukohta, et esitatud menetlusdokumendi koostamise kulu on alusetu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigustatult lugenud nimetatud toimingu põhjendatuks 45 min ulatuses.
26.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väidetega, mille kohaselt on maakohtu poolt põhjendatuks peetud hageja esindaja kulud endiselt ülepaisutatud maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile kokku 55 min ulatuses, apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamisele, sh olemasolevate tõendite kontrollile ja taotluste rahuldamata jätmise vaidlustamise perspektiivi hindamisele 1 h ja 15 min ulatuses ning apellatsioonkaebuse koostamisele, täiendamisele ja esitamisele 5 h ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul olid kõik loetletud toiminud märgitud ulatuses ja ajalises mahus põhjendatud ning vajalikud, arvestades nii teostatud toimingute eesmärki kui ka läbitöötatud ja koostatud dokumentide mahukust ja sisutihedust.
27.Arvestades kõike eeltoodut ja eelkõige käesoleva määruse p-is 17 märgitut, on kolleegiumi hinnangul maakohus mõistnud põhjendamatult kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulud 7. mail 2018 toimunud kohtuistungi ettevalmistamiseks enama kui 1 h ja 10 min ulatuses. Arvestades, et maakohus pidas nimetatud toimingu põhjendatud ajakuluks 1 h ja 30 min, siis vastavalt hageja taotletud tunnitasule 115 eurot / h (vt aruanne nr 2923 [tl 199; kd I) vastab põhjendamatule ajakulule 37.95 eurot (20 min x 115 euro / h), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 45.54 eurot (37.95 + 20%).
28.Kuna vaidlustatud määruses pidas maakohus hageja esindaja maakohtu menetluses kantud põhjendatud menetluskulusid kokku summas 2 840.54 eurot, tuleb sellest lahutada 45.54 eurot (vt määruse p 27), mistõttu maakohtus põhjendatud ja vajalikeks hageja lepingulise esindaja kuludeks saab pidada 2 795 eurot (2 840.54 – 45.54). Apellatsiooniastmes hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike toimingute tarbeks kulunud ajakulu ja sellele vastavat maksumust kolleegium ei pea põhjendatuks muuta, mistõttu vastavad need 1 242 eurole. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulud kokku 4 037 eurot (2 795 + 1 242). Koos riigilõivuga (s.o 1 300 eurot) vastavad need summale 5 337 eurot (1 300 + 4 037).
29.Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5 337 eurot ületavas osas (5
382.54 – 45.54) ning jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata väiksemas summas kui 1 614.31 eurot (1 568.77 + 45.54).
30.Ringkonnakohus võtab asja juurde hageja 21. mai 2019 menetlusdokumendiga esitatud lisana nimetatud tõendi (kostja esindaja e-kirjad hageja esindajale [tl 70; II kd]), sest kolleegiumi hinnangul on see vajalik asja õigemaks lahendamiseks.
31.Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 alusel koosmõjus §-ga 659 määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Vallo Kariler
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.