Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-18-1413

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.

I Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 19.04.2018 välja K P ́i pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Magnus Braun ́i, kes on 11.09.2018 esitanud kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 16.08.2018. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati 5 nõudeavaldust kogusummas 8577.52 eurot. Jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 04.12.2018 määrusega. Pankrotihaldur esitas 25.06.2019 kohtule taotluse K P ́i pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotipesas vara puudub ning seetõttu pole võimalik vara müüa ning müügist raha saada. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemete müügist ei ole vara saadud.

2(7)

2-18-1413 Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva vara kohta Jaotamisele kuuluv vara puudub. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub ning pankrotihalduril ei ole informatsiooni kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub. Andmed jaotise alusel välja makstud nõuete rahuldamisjärkude kaupa Tunnustatud nõuete osas ei ole väljamakseid tehtud ning võlausaldajad ei ole kogu oma nõude ulatuses raha saanud, kuivõrd puuduvad vahendid väljamaksete tegemiseks. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: xxx 295.40 eurot; xxx AS 1797.28 eurot; xxx AS 5640.36 eurot; xxx 322.14 eurot; xxx 522.34 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluse käigus ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei plaani neid ka tema kasutuses olevate andmete alusel esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Ajutise menetluse kulutused puuduvad. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotimenetluse jooksul on haldur mh selgitanud pankrotimenetlusega seonduvaid küsimusi, korraldanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, tutvunud nõuete kaitsmiseks esitatud nõudeavaldustega, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, koostanud ja esitanud kohtule aruande, koostanud halduri toimiku, suhelnud võlausaldajatega ja võlgnikuga ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks kohustused, mida ta ei ole võimeline täitma. Täiendavalt on võlgnik selgitanud, et kasvatab kahte alaealist last ning saab igakuiselt elatisabi 115 eurot, mis ei taga miinimumi ühe perekonna toimetulekuks, millest tulenevalt pidas võlgnik vajalikuks esitada pankrotiavaldus. Haldur on seisukohal, et ülalmärgitu (võimetus täita olemasolevaid kohustusi) on kõige tõenäolisemaks maksejõuetuse põhjuseks. Eeltoodu alusel asub haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise

3(7)

2-18-1413 põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankrotihaldurile ei ole pärast pankroti väljakuulutamist teatavaks saanud informatsiooni muude maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohustustest vabastamise menetlus Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. 16.08.2019 nõuete kaitsmise koosolekul tegi Võlgnik ettepaneku määrata usaldusisikuks tema ise ning kinnitas, et on võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiks PankrS § 171 lg 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ning palub kohtul, juhul kui kohus algatab K P-i (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetluse, määrata usaldusisik omal äranägemisel. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. K P ́i (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud viie võlausaldaja nõudeid kokku summas 8577.52 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb K P ́i pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et K P ́i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimine põhjuseks võimetus täita olemasolavid kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku maksejõueetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei ole olnud piisavalt hoolas oma kohustuste täitmise planeerimisel, samuti ei ole võlgnik maandanud riske juhuks, kui ta pole

4(7)

2-18-1413 suuteline oma kohustui täitma ehk ei ole ette näinud alternatiivseid võimalusi kohustuste täitmise tagamiseks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Magnus Braun tuleb vabastada tema kohustustest K P ́i (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Magnus Braun oma 25.06.2019 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 6 tunni ja 39 minuti eest kokku 766.08 eurot. Pankrotihaldur on ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud ja nõuete kaitsmise koosoleku, suhelnud võlausaldajatega, kontrollinud võlgniku tehinguid, koostanud jaotusettepaneku ja lõpparuande. Kohus, tutvunud Magnus Braun ́i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 766.08 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Advokaadibüroo Lextal OÜ-le ja lisada tasule käibemaks. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo Lextal OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100866584). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Advokaadibüroo Lextal OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga ja seega lisandub ajutise pankrotihalduri tasule 638.40 eurot käibemaks 127.68 eurot. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 03.07.2019 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti K P ́i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi PankrS § 23 lg 4 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

5(7)

2-18-1413 Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. K P esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid K P ́i kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada K P ́i kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 173 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 173 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Käesoleval juhul ei ole võlausaldjad teinud ettepanekut, keda K P ́i usaldusisikuks nimetada. Pankrotihaldur on oma 25.06.2019 aruandes märkinud, et võlausaldajate üldkoosolekul ei ole võlausaldajad esitanud võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks ühtegi kandidaati. K P on palunud määrata teda ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusisiku kandidaati ja kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlgnik ei ole suuteline ise usaldusisiku kohustusi täitma, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb K P ́il juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.

6(7)

2-18-1413

PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub K P kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab K P ́ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. K P ́il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. K P on esitanud 20.05.2019 taotluse saamaks kohtul luba olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige xxx OÜ-le. Kohus selgitab, et jätab nimetatud taotluse läbivaatamata põhjusel, et kohustustest vabastamise menetluses ei ole piiranguid tegeleda äritegevusega. Võlgnikul on kohustus tegeleda tulutoova tegevusega eesmärgil teenida tulu- ilmselt mõistlik see taotlus lahendada pärast raugemise jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.