2-17-15740/108 - Pankrotiõigus - Hagi nõude tunnustamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

lahend.ee

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 23.05.2017.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5281 kuulutati välja H A pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok (edaspidi kostja või haldur). 01.06.2017.a. esitas E B (edaspidi hageja) H A (edaspidi nimetatud võlgnik) pankrotimenetluses nõudeavalduse. Nõudeavalduses kirjutas hageja, et tal on võlgniku vastu nõue 7200 eurot, milline tulenes alljärgnevast: FIE E B ja võlgniku vahel oli sõlmitud 01. märtsil 2009 käsundusleping nr xxxx, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et FIE E B koostab H A menetlusdokumente tema suhtes alustatud täitemenetluses nr xxxx (kohtutäitur Jane Rumjantseva), samuti koostab menetlusdokumente kohtusse esitamiseks vastavalt võlgniku poolt antavatele käsunditele. Sama lepinguga leppisid pooled kokku, et võlgnik tasub FIE E B täidetud käsundite eest tunnihindega 100 eur (ilma käibemaksuta) ning et tasumine toimub E B poolt esitatavate arvete ja aruandluse alusel arvele märgitud kuupäevaks. FIE E B esitas võlgnikule 30.10.2016 arve nr XXXX summale 1600 eur (ts asjas nr 2-16-13896 menetlusdokumentide koostamine). Arve tasumise tähtajaks oli 10.11.2016, Võlgnik arvet ei tasunud. FIE E B esitas 01.05.2014 võlgnikule arve nr XXXX (ts asjad 2-1016216, 2-08-20456) summale 3700 eurot tasumiseks tähtajaga 15.05.2014, kuid võlgnik arvet ei tasunud. FIE E B on esitanud 09.11.2016 arve nr XXXX summale 1900 eurot (dokumentide koostamine täitemenetlustes ja erinevad kohtudokumendid) tasumise tähtajaga 20.11.2016, kuid võlgnik arvet ei tasunud. H A on võlgnevust tunnistanud nii suuliselt kui ka kirjalikult. 02.06.2017 e-kirjaga palus kostja esitada hagejal nõudeavalduses märgitud arved 10-ne päeva jooksul alates e-kirja kättesaamisest. 06.06.2017 esitas hageja e-kirja manuses kostjale nõutud dokumendid, milleks olid nõudeavalduses märgitud 3 arvet. 21.09.2017.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele täies ulatuses vastuväite ning jättis hagejale ka hääled määramata. Kokku oli kohtute (Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus, samuti Riigikohus) menetluses võlgnik H A osalusel 5 erinevat tsiviilasja, need on 2-11-29570, 2-09-16041 (Riigikohtus 3-2-136-10 ja 3-2-1-20-11), 2-08-20456 (Riigikohtus 3-2-1-49-10), 2-10-16216 ja 2-16-13896 ning kõigis neis kohtuasjades nõustas ja koostas menetlusdokumente võlgnikule üksnes ja ainult hageja. Oli veel üks tsiviilasi, mis puudutas kaudselt võlgnikku, kuna võlgnik loovutas temale kohtutäitur Jane Rumjantsevalt kohtuotsusega väljamõistetud summa A A. Selles kohtuasjas oli hagejaks kohtutäitur Jane Rumjantseva, kostjaks A A. Osad menetlused toimusid kirjalikus menetluses. Kohtumenetluses esindas võlgnikku tema poeg A A hageja eelneval nõustamisel. Viimasest tulenevalt ei ole e-toimikus võlgniku poolt erinevates tsiviilasja menetlustes esitatud dokumentides võimalik otseselt ja pealiskaudsel vaatlusel kindlaks teha hageja poolt dokumentide koostamist. Küll on aga võimalik seda kindlaks teha avades e-toimikus menetlusdokumendid ning nende dokumentide metaandmetest nähtub, et nende koostajaks (Author) on E ehk siis E B (hageja). Hagejal enesel on enda poolt võlgnikule koostatud menetlusdokumente väga raske esitada, sest käesoleva aasta maikuu lõpust on hagejal uus arvuti, milles koostatud dokumentide autoriks on E B. Vana arvuti on küll alles, kuid sealt saab dokumente kätte väga suurte raskustega, sest arvuti lihtsalt „jookseb kokku“. Nii sai hageja sealt kätte kostjale esitatud arve nr xxxx, so arve nr XXXX 30.10.2016 (metaandmete järgi autor E, muutnud E B). E tähendab, et arve oli vanas arvutis koostatud ja sealt meiliga saadetud E B e-postile, sealt salvestatud uude arvutisse ja nii jäi metaandmete järgi muutjaks E B. Teiste arvete puhul (XXXX, XXXX) muudeti E B poolt faili pealkirja ja sisu taastati uues arvutis ja seega tuli koostajaks ja muutjaks E B. Arveid esitati võlgnik H Ale korduvalt uute kuupäevadega, et nõue ei aeguks ja H A arveid ka tunnistas. Kusjuures arved võlgnikule esitati hageja poolt allkirjastatuna paberkandjal samuti. Haldurile 23.08.2017 e-kirja manuses saadetud võlgnikuga sõlmitud käsundusleping ja selle originaal pärinevad võlgnikult eneselt, aga mitte hagejalt. Hageja selgitab, et kuna tegemist on ligi 10 aastat tagasi sõlmitud lepinguga, siis hageja ei leidnud seda üles ning pöördus võlgniku poole lepingu saamiseks. Võlgnik saatis lepingu algselt fotografeerituna e-postiga hagejale 22.08.2017 ning hageja saatis 23.08.2017 Forwardiga edasi haldurile. Hiljem andis võlgnik hagejale üle ka

originaali, kuna haldur seda kategoorilises vormis nõudis. Tänaseks on ka hageja enda eksemplari üles leidnud. On olemas veel ka teine leping sama kuupäevaga, kuid teise numbriga, so XXXX. Algselt 01.03.2009 sõlmitud leping XXXX vormistati uuesti 2010.a. alguses, kusjuures lepingu kuupäevaks jäi esimesena sõlmitud lepingu kuupäev. Lepingut nr XXXX täiendati võlgniku soovil lepingu punkti 1. osas, st toodi eraldi välja võlgnikule õigusteenuse osutamine/dokumentide koostamine kohtutäitur Jane Rumjantseva menetluses olnud täiteasjas nr 189/2008/395. Muus osas jäi leping samaks. Arvel nr XXXX 30.10.2016 on kirjas Õigusteenused ts asjas nr 2-16-13896 16 tundi 100.00eur tund, kokku 1600.00 eur. Vaidluse esemeks oli Kohtutäitur Jane Rumjantseva taotlus võlgniku nõusolekuta võlgnikule kuuluvale kinnistule ja selles asuvatesse ruumidesse sisenemiseks (ts asjas tehtud lahend on leitav elektroonilises RT-s). Määruskaebuse esitajaks oli H A (võlgnik). Hageja poolt tehtud töö sisaldas endas korduvaid konsultatsioone võlgnikuga, Tartu Maakohtu 15.09.2016 määruse analüüsimisega koos tsiviilasjas kogutud dokumentide ja täitemenetluse dokumentide tutvumisega, määruskaebuse koostamisega, hagi tagamise taotluse koostamisega, tehtud kohtulahendi analüüsimisega koos võlgnikuga ning Riigikohtule esitamiseks määruskaebuse koostamisega. Kokku kulus nendeks tegevusteks 16 tundi ning võlgnik ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Arvel nr XXXX 01.05.2014 on kirjas Õigusteenused ts asjas nr 2-10-16216 ja 2-08-20456, 37 tundi, 100.00 eur tund, kokku 3700.00 eur. Tsiviilasi nr 2-10-16216 oli Ü A hagi H A ja A A vastu asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, vara tagasivõitmiseks täitevarasse, kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja kohtuliku hüpoteegi kandmiseks esimesele järjekohale. Selles tsiviilasjas koostas hageja H A menetlusdokumendid, konsulteeris kliendiga, analüüsis tehtud kohtulahendeid. Hageja analüüsis Ü A poolt esitatud hagi koos võlgnikuga xxxx, tutvus hagimaterjalidega, koostas vastuse hagile, analüüsis koos võlgnikuga maakohtu otsust, analüüsis koos võlgnikuga Ü A apellatsioonkaebust, koostas H A vastuse, koostas Riigikohtusse esitamiseks kassatsiooni projekti jne, jne. Tsiviilasi nr 2-08-20456 kujutas endast H A hagi Ü A vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Nimetatud tsiviilasjas koostas hageja hagi ja kõik menetlusdokumendid läbi mitme kohtuastme, pidas konsultatsioone kliendiga , tutvus ja analüüsis kohtu poolt tehtud lahendeid ja Ü A poolt esitatud menetlusdokumentidega, koostas määruskaebused/apellatsioonid jne. Arvel näidatud tunnid on tegelikult näidatud üliväikeses mahus võrreldes tegelikult tehtud tööga. Hageja on töötunde tsiviilasjades nr 2-10-16216 ja 2-0820456 kokku kulutanud 57 tundi. Tsiviilasjas nr 2-10-16216 5 tundi ja tsiviilasjas nr 2-08-20456 52 tundi, arvel nr XXXX on kirjas 37 tundi kokku. Arvel nr XXXX 09.11.2016 on kirjas Õigusteenused täitemenetlustes: erinevate dokumentide koostamine, konsultatsioontunde kokku 19, tunnihinne 100.00 euri, kokku 1900.00 euri. Haldurile peab teada olema, et võlgniku suhtes alustati täitemenetlust kohtutäitur Jane Rumjantseva poolt Ü A esitatud täiteavalduse alusel poolt märtsikuus 2008, täiteasja numbriks oli 189/2008/395. Nimetatud täitemenetlus kestis alates 2008.a märtsikuust kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 23. mail 2017, so kokku 9 aastat ja 6 kuud ning arve esitati selle aja jooksul Hageja poolt tehtud töö kohta 19 tunni eest ehk siis aastas 50 minuti eest ja kuus seega keskmiselt alla 5 minuti. Kohtutäitur Jane Rumjantseva oli äärmiselt negatiivselt häälestatud võlgniku ja tema poja A A suhtes ehk siis nimetatud kohtutäituriga tuli suhelda üksnes kirjalikult ning ka läbi kohtumenetluste. Võlgniku ja kohtutäitur Jane Rumjantseva terav vastuseis päädis sellega, et peale võlgniku korduvat avaldust kohtutäituri taandamiseks täitur viimaks ka taandus. Hageja koostas täituriga suhtlemiseks sisuliselt kõik e-kirjad ja muud dokumendid, tutvus täiteasjas kogutud Ü A poolt esitatud dokumentidega, suhtles korduvalt kohtutäituriga seoses sellega, et mõjutada Ü At ja kohtutäiturit tegema kõik selleks, et Ü A võtaks A A vastu summa H A võlgnevuse tasumiseks, koostas menetlusdokumendid kohtusse, koostas korduvalt kaebused kohtutäituri tegevusele koos taandamisavaldustega, suhtles telefonitsi kohtutäituriga jne, jne. Viis dokumente xxxx kohtutäituri büroosse jne, jne. Kohtuasjadeks olid 2-09-1604, 3-2-1-36-10, 3-2-1-20-11.

Kostja leiab, et hageja nõue tuleb jätta H A (edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses tunnustamata ning hageja esitatud hagi rahuldamata. Oma seisukohti põhistab kostja alljärgnevaga. Halduri hinnangul ei ole hageja enda nõude sisu ja alust piisavalt tõendanud. Hageja esitatud dokumendid on ebausaldusväärsed ning võltsimise (tagantjärgi vormistamise) tunnustega. Haldur oli nõuete kaitsmise koosolekul kohustatud vaidlustama hageja nõude, kuna puudusid usaldusväärsed ja selged tõendid, mis oleks olnud aluseks nõude tunnustamiseks. Hageja väidab, et haldur on rikkunud PankrS § 101 lõikest 1 tulenevat kohustust kontrollida hageja poolt esitatud nõude sisulist põhjendatust. Selline väide on alusetu ja pahatahtlik, kuivõrd haldur on hagejalt korduvalt küsinud nõuet tõendavaid dokumente ning nõude tõendamine või tõendite kolmandate isikute kaudu otsimine ei kuulu halduri kohustuste hulka. Hageja on ise keeldunud täiendavate dokumentide ja selgituste esitamisest. Haldur on analüüsinud hageja nõuet kõikide talle kättesaadavate andmete põhjal ning esitanud nõudele vastuväite (samuti taotluse kohtule häälte määramata jätmiseks), millise tegevuse tulemusena said kinnitust halduri kahtlused ning ka pankrotiasja menetlev kohus leidis, et hageja nõue ei ole piisavalt tõendatud ning sellest tulenevalt tuleb jätta hagejale hääled määramata. Seega on haldur täitnud oma pankrotiseadusest tuleneva kohustuse ning analüüsinud hageja esitatud nõuet piisaval määral. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks kolm arvet, kuid haldur leidis, et selline arvete esitamine ei tõenda veel nõude kehtivust ja nõude olemasolu võlgniku vastu. Selleks, et täita oma seadusest tulenevat kohustust, kontrollida nõude olemasolu, on haldur korduvalt palunud hagejal esitada arvete aluseks olevad asjaolud, mis õigusabi teenuse korral on eelkõige töötundide arvestus. Hageja 23.08.2017. a esitatud e-kirjast nähtub, et hageja ei nõustunud teadlikult haldurile esitama oma nõuet tõendavaid dokumente. Seega on hageja teadlikult ja tahtlikult jätnud oma nõuet tõendavad dokumendid esitamata. Alles nüüd, nõude tunnustamise hagi kohtumenetluses, on hageja esitanud osaliselt selgitusi arvete aluseks olevates tsiviilasjades tehtud tööde kohta. Samas ei ole ka antud selgituste andmine kostja hinnangul piisavaks tõendiks, kuna jätkuvalt jääb ebaselgeks osutatud teenuse maht (tunniarvestus). Käesoleval juhul peab seadusest tulenevalt kontrollima nõude aluseks olevaid asjaolusid just pankrotihaldur, siis on analoogia korras ka halduril õigus ja kohustus kontrollida esitatud arvete alusel tehtud tööde mahtu ja vajalikkust. Hageja esitatud arvete kohaselt ei ole aga kuidagi võimalik hinnata, kui suures mahus on hageja tööd teinud või kas teostatud õigusteenused on olnud vajalikud ja põhjendatud. Käesoleval juhul on hageja esitatud arvetest puudu nii toimumisaeg kui ka täpsem majandusliku sisu kirjeldus. Selgitus, et tööd on tehtud ühe või teise tsiviilasja raames, ei ole piisavaks tehtud tööde kirjelduseks. Kostja leiab, et hageja nõue võlgniku vastu on tõendamata ning sellest tulenevalt ei ole nõude tunnustamine pankrotimenetluses võimalik. Hageja tugineb oma nõudes 01.03.2009. a sõlmitud käenduslepingule (käsunduslepingule) ja kolmele arvele, millised dokumendid on halduri hinnangul mõlemad oluliste puudustega, ebausaldusväärsed, võltsimise tunnustega ega tõenda sellest tulenevalt hageja nõuet võlgniku vastu. Hageja viitab oma nõudeavalduses nõude alusena võlgnikuga sõlmitud käsunduslepingule ja kolmele arvele. Esialgses nõudeavalduses hageja lepingut ega arveid haldurile ei esitanud, mille peale esitas haldur puuduste kõrvaldamise avalduse. Esialgse puuduste kõrvaldamise avalduse peale esitas hageja kolm nõude aluseks olevat arvet. Haldur esitas hagejale täiendava puuduste

kõrvaldamise avalduse, milles palus esitada ka võlgniku ja hageja vahel sõlmitud käsunduslepingu ja juba esitatud arvete aluseks olevate töötundide dokumendid. Vastusena esitas 23.08.2017. a E B käsunduslepingu ning selgitas, et ei pea põhjendatuks tunnitasu arvestuse esitamist, sest „pankrotihalduril puudub mis tahes pädevus kontrollida võlgnikule osutatud teenuse tunnihinde põhjendatust“. Seega on hageja teadlikult keeldunud nõuet tõendavate dokumentide esitamisest. Haldur tuvastas käsunduslepinguga tutvudes, et leping on väidetavalt sõlmitud 01.03.2009. a, kuid lepingul on FIE E B registrikoodiks märgitud 11867989, milline registrikood on äriregistri poolt määratud alles 06.01.2010.a. Seega on lepingul võltsimise tunnused, kuna märtsis 2009.a. ei saanud hageja kuidagi teada registrikoodi numbrit, mis määratakse alles 2010.a. jaanuarikuus. Vastusena halduri selgitusnõudele on hageja avaldanud, et on tegutsenud FIE-na alates 1999. aastast ning 2010. aastal muutus seadus, mille tulemusena sai ka hageja FIE-na endale registrikoodi. Hageja on selgitanud, et vormistas võlgnikuga 2010. aastal uue lepingu, varasema lepingu asemele ning lepingule märgiti varasema lepingu kuupäev. Hageja on oma hagiavalduses selgitanud, et lepingut XXXX täiendati võlgniku soovil lepingu punkti 1. osas, milles toodi välja võlgnikule õigusteenuse osutamine/dokumentide koostamine kohtutäitur Jane Rumjantseva menetluses olnud täiteasjas nr 189/2008/395 ning muus osas jäi leping väidetavalt samaks. Kostja leiab, et selline lepingu tagantjärele vormistamine ning reaalse lepingu sõlmimise kuupäeva märkimata jätmine ei ole tavapärane ning selle põhjal ei saa tõendada, et algne leping ning hiljem sõlmitud leping on samasisulised. Selleks, et tõendada, et algne leping on sõlmitud 01.03.2009. aastal, peaks hageja esitama algselt sõlmitud originaallepingu. Vastasel juhul jääb arusaamatuks, miks on hageja märkinud 2010. aastal koostatud lepingule lepingu sõlmimise kuupäevaks 01.03.2009. Hageja ei ole tõendanud, et on osutanud arvetel märgitud teenust – puuduvad andmed nii tehtud töö, töö sisu kui ajaarvestuse osas. Pankrotihaldur on varasemalt H A pankrotimenetluse raames esitanud Harju Maakohtule taotluse häälte määramise vaidluse lahendamiseks ning Harju Maakohus on 16.10.2017. a teinud tsiviilasjas nr 2-17-5281 kohtumääruse, milles määras hagejale 0 häält. Kohus leidis, et nõudeavalduse lisana esitatud leping ei saa olla sõlmitud lepingul märgitud kuupäeval. Samuti tuvastas kohus, et tsiviilasja nr 2-10-16216 menetluskulud ei saa olla 01.05.2014. a arvel summas 3 700,00 eurot. Kohus tuvastas, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitati tsiviilasjas nr 2-10-16216 A A ja H A 26.05.2014. a kohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlus, mille kohaselt on A A ja H A sõlminud FIE E B õigusteenuse osutamise lepingu, mille alusel on A A tasunud FIE E B 47 töötunni eest 995,00 eurot. Kohus leidis, et järelikult ei saa olla arvel nr XXXX osutatud töötundide arv ja nõudesumma usutav. Kohus on täiendavalt tuvastanud, et kohtute infosüsteemist ei nähtu, et tsiviilasjades 216-13896 ja 2-08-20456 oleks hageja H A õigusteenust ostutanud, mistõttu ei ole usutav ka õigusteenuse osutamisele kulutatud töötundide arv. Kohus asus seisukohale, et kuna hageja nõude olemasolu ja suurus ei ole selged, puudub alus nimetatud nõuete alusel häälte määramiseks. Hageja väidab, et omab nõuet võlgniku vastu kokku summas 7 200,00 eurot. Hageja selgituste kohaselt tulenevad võlgnevused väidetavalt võlgnikule esitatud arvetest järgnevalt: arve nr XXXX summas 3 700,00 eurot, arve nr XXXX summas 1 600,00 eurot ja arve nr XXXX summas 1 900,00 eurot. Arvetel puudub töötundide arvestus st ei ole võimalik tuvastada ega hinnata kas ja mis ulatuses on arved põhjendatud. Ükski hageja esitatud arve ei vasta seaduses sätestatud (RPS § 7 lg 1) algdokumendi (arve) nõuetele. Kostja analüüsib alljärgnevalt iga arve aluseks olevaid asjaolusid eraldi. Haldurile esitatud arve nr XXXX kuupäevaks on märgitud 01.05.2014 ning selgituseks õigusteenused ts asjas nr 2-16-2-10-16216 ja 2-08-20456. Avalikest registritest ei nähtu, et kohutute menetluses oleks olnud tsiviilasja nr 2-16-2-10-16216. Hageja on oma hagiavalduses avaldanud, et arve nr XXXX on esitatud õigusteenuste eest tsiviilasjades nr 2-10-16216 ja 2-0820456. Seega on esitatud arvel ilmselt tegemist eksimusega tsiviilasja numbris.

Haldur peab kummaliseks asjaolu, et Hageja on haldurile esitanud nimetatud kolm arvet pealkirjadega „xxxx“, „xxxx“ ja „xxxx“ , kuid sealjuures on arve nr XXXX pealkiri „xxxx“, kuid tegelikult on tegemist arvel märgitud kuupäeva ja osutatud õigusteenuse aja järgi kõige esimesena esitatud arvega. Samas on „xxxx“ nimega dokumendi all arve nr XXXX ning sellel on märgitud kuupäevaks 30.10.2016. Kui Hageja oleks arved koostanud arvetel märgitud kuupäevadel, siis oleks pidanud arve nr XXXX pealkiri olema „xxxx“. Sellist dokumentide pealkirjastamise tegelikku põhjust välja selgitada võimalik ei ole, kuid kostja leiab, et eelnevalt kirjeldatu annab taaskord põhjust kahelda, et esitatud arved on koostatud tagantjärgi ning tegelikult selliseid arveid varasemalt võlgnikule esitatud ei ole. Täiendavalt märgib kostja, et arvete õigsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-1016216 on viimane kohtulahend tehtud 08.11.2013 ning tsiviilasjas nr 2-08-20456 on viimane Riigikohtu lahend (nr 3-2-1-49-10) tehtud 31.06.2010.a., kuid arve mõlema tsiviilasja raames teostatud tööde kohta on koostatud kuupäevaga 01.05.2014. a. Asjaolud, miks on arve esitatud võlgnikule nii palju aega tsiviilvaidluse lõppemisest hiljem, haldurile teada ei ole. Kostja märgib, et selline arve esitamine nii palju aega peale teenuse osutamist ei vasta praktikale ja menetlusseadusest tulenevatele nõuetele ning seab kahtluse alla esitatud arve usaldusväärsuse. Kohus on varasemalt 16.10.2017. a tehtud määruses tsiviilasjas nr 2-17-5281 tuvastanud, et arvel nr XXXX osutatud töötundide arv ja nõudesumma ei saa olla usutav. Seega on tõendatud, et tsiviilasjas nr 2-1016216 on A A tasunud hagejale 47 töötunni eest 3 995,00 eurot. Järelikult on tuvastatud, et võlgniku poeg A A on juba nimetatud arve alusel õigusteenuse osutamise eest tasu maksnud ning hagejal puudub nõue arve nr XXXX alusel. Kuna tsiviilasjas nr 2-10-16216 on A A tasunud FIE E B 47 töötunni eest 3 995,00 eurot, siis on järelikult hageja tunnitasu arvestus olnud 85,00 eurot tunnis. Samas on hageja korduvalt selgitanud ja arvetel märkinud, et võlgniku ja hageja vahelise kokkuleppe alusel oli hageja tunnitasu arvestus 100,00 eurot tunnis. Ka arvel nr XXXX on hageja märkinud tunnitasu arvestuseks 100,00 eurot tunnis täpselt samas tsiviilasjas nr 2-10-16216 tehtud tööde eest, mille eest A A juba tasunud on. Eelnevast tulenevalt ilmneb, et järelikult on hageja esitanud vastuolulisi andmeid tunnitasu arvestuse kohta. Järgmine arve, mille alusel hageja oma nõuet tõendada on soovinud on arve nr XXXX, summas 1 600,00 eurot ning millel on märgitud kuupäevaks 30.10.2016. Arve selgitusse on märgitud õigusteenused ts asjas nr 2-16-13896. Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2016. a kohtumääruse kohaselt oli võlgniku volitatud esindaja A A, mitte E B, nagu on selgitanud hageja. Isegi kui hageja tegeles nimetatud tsiviilasjas tööde tegemisega, siis peaks olema hagejal nõue A A vastu, kuivõrd just tema on kohtuasjas märgitud H A volitatud esindajaks. Haldurile ei ole teada ühtegi põhjust, miks ei oleks võinud hageja olla märgitud ka kohtuasjas võlgniku esindajana, kui ta ka tegelikult võlgniku esindajana tegutses. Hageja ei ole hagiavalduses avaldanud asjaolusid, miks on nimetatud menetluses märgitud võlgniku esindajaks A A, mitte aga hageja. Hageja ei ole tõendanud arve nr XXXX aluseks olevate tööde ehk teenuse osutamist hageja poolt. Arve nr XXXX on esitatud 09.11.2016 ning selgitusega õigusteenused täitemenetlustes: erinevate dokumentide koostamine, konsultatsioon. On ilmselge, et selline teenuse sisu kirjeldus arvel ei ole piisav selgitamaks, kui palju, millal ja milliseid töid hageja on teinud. Hagiavalduses on hageja küll selgitanud, et nimetatud arve alusel on tehtud töid seoses võlgniku suhtes 2008. aastal algatatud täitemenetlusega nr xxxx, kuid tegemist on liiga laialdase määratlusega, mis ei võimalda objektiivselt hinnata, kui palju ja milliseid töid on hageja teinud. Tõene ei saa olla hageja väide, et on tegelenud täitemenetlusega alates 2008. aastast, kuivõrd hageja on ise avaldanud, et on võlgnikuga sõlminud lepingu alles 2009. aastal. Taaskord ei ole täitemenetlusega seotud tsiviilasjades võlgniku esindajaks märgitud hageja. Samuti on ebaselge, miks on hageja esitanud arve just 09.11.2016.a., kuivõrd täitemenetlus kestis kuni 23.05.2017. a ning hageja on ise selgitanud, et arve alusel on tehtud töid kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Seega on hageja avaldanud mitmeid vastuolulisi andmeid arve aluseks olevate tehtud tööde kohta. Põhiline kostja vastuväide seisneb selles, et hageja ei ole tõendanud, et oleks võlgnikule teenust osutanud.

4.Hageja palub tunnustada tema nõuet summas 7 200 eurot H A (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Nõude tunnustamise hagi esitamisel peab hageja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja põhistama nõude olemasolu. Hagiavalduse kohaselt on hageja võlgniku H A nõustanud ja koostanud menetlusdokumente järgmistes kohtuasjades: Tartu Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus tsiviilasjad nr 2-11-299570, 2-09-16041 (Riigikohutus 3-2-1-36-10 ja 3-2-1-20-11), 2-08-20456 (Riigikohtus 3-2-1-49-10), 210-16216 ja 2-16-13896. Hageja väitel on ta võlgnikule H A väljastanud järgmised arved: 01.05.2014 arve nr XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest tsiviilasjades nr 2-10-16216 ja 2-0820456, 37 tundi, 100 eurot tund, kokku 3700 eurot; 30.10.2016 arve nr XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest ts asjas nr 2-16-13896, 16 tundi, 100,00 eurot tund, kokku 1600,00 eurot ja 20.11.2016 arve nr XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest täitemenetluses: erinevate dokumentide koostamine, konsultatisoon, 19 tundi, 100,00 eurot tund, kokku 1900,00 eurot. Hageja on selgitanud, et kohtumenetluses esindas H A tema poeg A A hageja eelneval nõustamisel. Hageja on üksnes koostanud dokumente. Kostja väidab, et ei ole usaldusväärsete tõenditega leidnud kinnitamist, et hageja oleks arvete aluseks olevaid teenuseid osutanud või oleks teenuse ees hagejale tasumata. Seoses arvega nr XXXX kostja leiab, tsiviilasjas nr 2-10-16216 on A A esitanud 26.04.2014 kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimetatud avaldusest nähtub, et hageja on osutanud õigusteenust kokku 47 tundi. Avalduse kohaselt on lepingujärgne teenuse osutamise tunnihind 85 eurot. Käesolevas asjas on hageja asunud väitma, et õigusabiteenust on osutatud 37 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot. Järelikult on käesolevas tsiviilasjas esitatud arve ja tsiviilasjas nr 2-10-16116 varasemalt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus mitmes osas vastuolulised. Kuna tsiviilasjas nr 2-10-16216 on A A hagejale tasunud 47 töötunni eest 3 995,00 eurot ja seega puudub hagejal nõue arve nr XXXX alusel. Lisaks selgub avaldusest, et FIE E B on 16.09.2012 sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingu H A ja 20.09.2012 A A . Järelikult on tsiviilasjas nr 2-10-16216 osutanud E B teenust nii H A kui ka A A ehk arvel märgitud summa tasumine jagunes võrdselt H A ja A A vahel. Seega hageja poolt esitatud arve nr XXXX ei saa olla õige, kuivõrd see on suures ulatuses vastuolus varasemalt tsiviilasjas nr 2-10-16216 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega.

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Lahendi andmed

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

MENETLUSKULUDE JAOTUS

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

KOSTJA VASTUS

KOHTU PÕHJENDUSED