lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-141510/20

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-141510/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1362
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisKrtS § 42 lg 1, 2Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamineTsMS § 174 lg 11Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedKrtS § 34 lg 2Valitsemise üldpõhimõttedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Kohtujurist

Sandra Maide

Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-24-141510 Tallinn, E. Vilde tee xx korteriühistu avaldus A H vastu 3186,76 EUR nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Tallinn, E. Vilde tee xxx (registrikood xxx), lepinguline esindaja Ü K

korteriühistu

Puudutatud isik A H (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta avaldus rahuldamata võla sissenõudmiskulude osas, summas 50 eurot. Ülejäänud osas avaldus rahuldada.
2.Mõista Tallinn, E. Vilde tee xxx korteriühistu kasuks A Hilt välja 3078,52 eurot.
3.Mõista Tallinn, E. Vilde tee xxx korteriühistu kasuks A Hilt välja korteriühistu majandamiskulude 2 906,62 euro suuruselt võlalt viivis alates 07.01.2025, võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuni võla tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud täies ulatuses A Hi kanda.
5.Mõista Tallinn, E. Vilde tee xxx korteriühistu kasuks A Hilt välja menetluskulude hüvitis summas 1249,85 eurot.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
VÕS § 115 lg 2Kahju hüvitamine
6.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Majandamiskulud (2706,26 eurot)

1.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
2.Avaldaja nõue koosneb tavapärastest majandamiskuludest summas 2706,62 eurot ja mitte gabariitse prügiveo teenuse tellimisest summas 200 eurot.
3.Puudutatud isik on oma vastuses esitanud vastuväite ainult mitte gabariitse prügiveo teenuse osas. Kohus on menetlusse võtmise määruse sisupunktis 5 (dtl 1 291) selgitanud, et kui teise menetlusosalise faktiväitega ei nõustuta, tuleb selle kohta esitada selgesõnaline ja põhjendatud vastuväide. Selle tegemata jätmisel eeldatakse faktiväite omaksvõttu (TsMS § 231 lg 4).
4.Lähtudes kohtu selgitustest loeb kohus avaldaja väited majandamiskulude summas 2706,26 eurot tasumata jätmise kohta puudutatud isiku poolt omaks võetuks. Kuna puudutatud isik on oma seisukoha menetluses esitanud, ega ole muule peale mitte gabariitse prügi kulule vastu vaielnud, siis ei ole kohtul alust kahelda avaldaja poolt tavapäraste majandamiskulude kohta esitatud väidete õigsuses. Avaldaja kulude arvestus vastab seaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud kulude arvestamise alustele. Mitte gabariitse prügiveo teenus (200 eurot)
5.KrtS § 31 lg 1 kohustab korteriomanikku kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
6.Avaldaja hinnangul, kuna prügi oli ladustatud kaasomandi osale (dtl 332), siis oli avaldajal õigus nõuda ka selle eemaldamist. Avaldaja juhatus otsustas 16.09.2024 toimunud koosolekul (dtl 333), et puudutatud isikut kohustatakse enda asju keldrist ära viima ja kohustuse mittetäitmise korral tellib avaldaja keldri koristuse puudutatud isiku kulul. Juhatuse koosoleku otsus edastati puudutatud isikule e-postiga (dtl 334). Avaldaja väidet, et asjad kuulusid puudutatud isikule, on tõendatud dtl 335 oleva kirjaga, millest nähtub avaldaja kinnitus, et tegemist on puudutatud isiku ladustatud asjadega.
7.Puudutatud isik on oma vastuses avaldaja nõudele väitnud, et tema ei ole visanud mööblit ega mahukat prügi kuhugi, kuid oma väiteid tõendanud ei ole.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast rikkumise kõrvaldamiseks täiendava tähtaja möödumist. Kuna puudutatud isik on oma jäätmete ladustamisega kaasomandi esemel, rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust teiste kaasomanike ees ning võttes arvesse, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2), on avaldaja õigustatud kahjunõuet esitama.

„dtl“ tähendab digitaaltoimiku lehe number

9.Kohtu hinnangul on avaldaja veenvalt tõendanud, et prügi oli ladustatud kaasomandi osale, et see kuulus puudutatud isikule ning et ta oli andnud puudutatud isikule ka võimaluse prügi ise ära viia. Kuna puudutatud isik prügi ära ei viinud, siis oli avaldajal õigus mitte gabariitse prügiveo teenus tellida ja nõuda puudutatud isikult äraveomaksumuse hüvitamist. Seega rahuldab kohus avaldaja nõude mitte gabariitse prügi äraveo kulude hüvitamiseks summas 200 eurot. Viivisnõudest
10.Kuna puudutatud isik on oma arvete tasumisega viivitanud, siis on põhjendatud ka avaldaja viivisnõue summas 121,90 eurot, mida tal on õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 koosmõjus KrtS § 42 lg 1 alusel. Kohus nõustub avaldaja nõude kujunemise arvutuskäiguga (dtl 51 kuni 55) ning rahuldab avaldaja viivisnõude 06.01.2025 seisuga summas 121,90 eurot.
11.Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult välja ka edasiulatuv viivis alates 07.01.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, põhinõudelt 2906,62 eurot, kuni võla tasumiseni. Kuna kohus peab põhjendatuks puudutatud isikult 2906,62 euro suuruse põhivõla välja mõistmist, on avaldajal õigus nõuda ka selle summa tasumisega viivitamisel viivist seaduses sätestatud määras kuni nõude rahuldamiseni. Võla sissenõudmiskulude hüvitis (50 eurot)
12.Avaldaja soovib puudutatud isikult 50 euro välja mõistmist KrtS § 42 lg 2 punkti 3 alusel. Vaatamata kohtu ettepanekule täpsustada, millest on avaldajale selline kulu tekkinud ning esitada selle kohta tõendid (dtl 325 ajamärge 00:14:08), on avaldaja jätnud kulu tekkimise põhjendamata ning leidnud, et tal on õigus kulude hüvitamisele sõltumata kulu tekkimisest (dtl 330 p 7).
13.KrtS § 42 lg 2 p 3 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud puudutatud isiku vastu põhjendatud nõude, mille põhivõla summa on 2906,62 eurot.
14.Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et korteriühistul on õigus saada võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltumata sellest, kas ta on võla sissenõudmiseks üldse midagi teinud. Kohus leiab, et sellises olukorras, kus korteriühistu ei tee võla sissenõudmiseks midagi, on viivitusest tekkiva ebaõigluse kompenseerimise meetmeks korteriühistu õigus nõuda viivist (KrtS § 42 lg 1). Õigus võla sissenõudmisekulude hüvitamisele saab korteriühistul tekkida alles siis, kui korteriühistu teeb midagi võla kohtuväliseks sissenõudmiseks.
15.Kohus ei nõustu avaldajaga selles, et maksekäsu kiirmenetluses tekkinud esindajakulu on võla sissenõudmiskulu KrtS § 42 lg 2 mõttes. Kohus järeldab avaldaja sellist väidet avaldaja 23.05.2025 menetlusdokumendist (dtl 330 p 9). Kohtu hinnangul välistab TsMS § 174 lg 11 kohtumenetlusega seoses tekkinud kulude hüvitamise muul alusel, kui menetluskuluna kohtumenetluses (TsMS 18. peatükk). TsMS § 174 lg 11 sätestab, et menetlusosaline ei või käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

16.Arvestades eeltoodut jätab kohus avaldaja nõude KrtS § 42 lg 2 punkti 3 alusel 50 euro välja nõudmiseks rahuldamata. Menetluskuludest
17.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on korduvalt leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916 p 16 ja RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Kuna puudutatud isik tekitas oma käitumisega olukorra, kus avaldaja pidi oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse, on õigustatud jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
18.Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult välja menetluskulud summas 1249,85 eurot, millest 50 eurot on tasutud riigilõiv ja 1199,85 eurot õigusabikulu.
19.Kohtu hinnangul on põhjendatud avaldaja poolt tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Kohus arvestab sellega, et avaldaja nõue ei piirdunud üksnes tavapäraste majandamiskulude nõudmisega ning et kohtuistungit tuli pidada korduvalt puudutatud isikust tingitud asjaoludel. Teise kohtuistungi määras kohus olukorras, kus puudutatud isik oli kohtule telefonitsi kinnitanud valmisolekut istungil osaleda, kuid puudutatud isik kohtuistungile siiski ei ilmunud ega teatanud enne istungit ilmumise takistusest.
20.Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult välja ka menetluskulude tasumisega viivitamise korral seaduses sätestatud viivis, siis kohus selle taotluse rahuldab, sest TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik

Kohtumaja asukoht – Lubja 4, 10115, Tallinn; kantselei – telefon: 6 200 100 digitaalallkirjaga dokumendid saata: [email protected]

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja