Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Jaak Luik ja Kaupo Paal
Kohtuasi
OÜ dCode hagi OÜ FERTIILSUSE KESKUS vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ dCode kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
461 196,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ dCode, esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja vandeadvokaat Andres Kalm Kostja OÜ FERTIILSUSE KESKUS, esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Triin Toom
Asja läbivaatamise kuupäev
30. september 2019. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-18470 ja Tartu Maakohtu 15. augusti 2018. a otsus samas asjas osas, milles jäi rahuldamata OÜ dCode otsese varalise kahju hüvitamise nõue, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.
Jätta Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-18470 muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata OÜ dCode saamata jäänud tulu nõude.
1.OÜ dCode (hageja) esitas 11. detsembril 2017. a OÜ FERTIILSUSE KESKUS (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 427 034 eurot ja seaduses sätestatud määras viivise alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni.
2-17-18470
Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas kostja 3. aprillil 2014. a Tartu Maakohtule hagi AS-i Trofee, Alar Söödi, Ludmilla Söödi ja Ivo Söödi vastu solidaarselt 220 000 euro ning lisanduvate intresside ja viiviste väljamõistmiseks. 11. detsembril 2014. a esitas kostja samas tsiviilasjas taotluse kaasata OSAÜHING TMA HOLDING (OÜ TMA Holding) kostjana ja hagi tagamiseks. Kostja väitel oli kogu AS-i Trofee tegevus pärast algse hagi esitamist viidud üle ettevõttesse OÜ TMA Holding, mistõttu kostja taotles, et hagis nõutud summad mõistetakse solidaarselt välja ka OÜ-lt TMA Holding. Hagi tagamise korras taotles kostja OÜ TMA Holding pangakontode ja vara arestimist 150 000 euro ulatuses. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja arestis OÜ TMA Holding arvelduskontod ja tema peetavas kalastustarvete kaupluses asuva kauba ning muu vallasvara 150 000 euro ulatuses. Hagi tagamine muutis OÜ TMA Holding majandustegevuse jätkamise võimatuks. OÜ TMA Holding esitas määruskaebuse, mis jäeti rahuldamata. Kauba arestimise tõttu ei olnud võimalik maksta üüri, töötasusid ega makse ja osta juurde uut kaupa ega muid vajalikke teenuseid. Seetõttu oli OÜ TMA Holding juba määruskaebuse menetlemise ajal sunnitud sisse andma pankrotiavalduse. OÜ TMA Holding pankrot kuulutati välja 13. märtsil 2015. a. Tartu Maakohus jättis 6. aprilli 2015. a määrusega pankroti tõttu kostja hagi OÜ TMA Holding vastu läbi vaatamata. Kostja esitas läbi vaatamata jäetud nõude OÜ TMA Holding vastu pankrotimenetluses. Nõuete kaitsmise koosolekul jäeti nõue tunnustamata. Vastuväite esitasid OÜ TMA Holding pankrotihaldur ja OÜ dCode (selles tsiviilasjas hageja). Kostja esitas nende vastu Tartu Maakohtule hagi, milles taotles nõude tunnustamist. Tartu Maakohus jättis 15. aprilli 2016. a otsusega kostja nõude tunnustamata. Kohtuotsus on jõustunud. Kostja taotlusel arestiti OÜ TMA Holding pangakontod ja vallasvara, kuigi kostjal ei olnud OÜ TMA Holding vastu nõudeid, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Põhjendamatu tagamine seiskas OÜ TMA Holding majandustegevuse ja põhjustas äriühingu maksejõuetuse. Riiklikult tunnustatud finantseksperdi Andres Juhkami arvamuse kohaselt on tekkinud kahju suurus 95 034 eurot äriühingu netovara vähenemise tõttu. A. Juhkam leidis, et juhul, kui äriplaan oleks õnnestunud ellu viia, oleks ettevõtte äritegevuselt perioodil 2015–2018 teenitav puhaskasum võinud olla 332 000 eurot, mis on saamata jäänud tulu. OÜ TMA Holding loovutas 27. novembril 2017. a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga kahjunõude kostja vastu hagejale ja teavitas sellest kostjat.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi tagamine oli põhjendatud. Hageja nõue on perspektiivitu, kuna selles asjas ei ole kahju hüvitamise nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 391 kohaselt lubatav. Hagi tagamise põhjendatusega nõustus nii maakohus kui ka ringkonnakohus. Põhimenetluses ei jäänud hageja nõue rahuldamata. Nõue jäi rahuldamata alles pankrotimenetluses põhjusel, et OÜ TMA Holding pankrot kuulutati välja. Kostja leidis, et edasi vaidlemine ei ole majanduslikult tasuv, sest kohtumenetlusele kuluv summa ja saadav hüve oleks olnud peaaegu sama. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei ole põhjustatud hagi tagamisest. Samuti ei ole hageja tõendanud, kas ja millises ulatuses on temal kahju tekkinud. OÜ TMA Holding oleks läinud pankrotti ka juhul, kui hagi ei oleks tagatud. Hageja esitatud äriplaani ja tegelikke majandusandmeid võrreldes ilmneb, et äriühing oli kogu oma tegevuse jooksul kahjumis. Igakuine rahavoog oli keskmiselt 622 eurot negatiivne. Äriühingul olid probleemid laenukohustuste täitmisega. Äriühing oli asutamisest alates maksejõuetu.
2(5)
2-17-18470 Tõendid kahju suuruse kohta on ebausaldusväärsed. Hageja ei ole piisavalt tõendanud kahju suurust, A. Juhkami arvamus põhineb OÜ TMA Holding enda esitatud vähestel andmetel, mida ei ole kontrollitud.
3.Tartu Maakohus jättis 15. augusti 2018. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud 7125,83 eurot ja viivis seadusjärgses määras. Maakohus määras, et kostja menetluskulud tuleb katta 2000 euro ulatuses 13. märtsil 2018. a makstud tagatise arvel. Maakohus leidis, et äriühing (kostja), kes taotleb teise äriühingu (OÜ TMA Holding) pangakontode, kauba ja vallasvara arestimist 150 000 euro ulatuses, teades sealjuures, et sisuliselt on tegemist ühe jahi-, kalastus- ja matkatarvete müügiga tegeleva kauplusega, millel muud vara ei ole, pidi aru saama, et selline tegevus toob kaasa OÜ TMA Holding majandustegevuse täieliku seiskumise, millele järgneb pankrotiavalduse esitamine. OÜ TMA Holding kogu vara arestimine ei võimaldanud tal tegevust jätkata ning see pidi olema arusaadav ja ettenähtav ka kostjale. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata põhjusel, et tõendamata on OÜ TMA Holding otsese varalise kahju suurus ja põhjuslik seos hagi tagamise ning võimaliku tekkinud kahju vahel. Maakohus ei nõustunud hageja esitatud kahjuarvestusega, mille kohaselt võrreldakse varade bilansilist väärtust ja tegelikku väärtust müügi hetkel ning saadud vahe esitatakse kahjuna. OÜ TMA Holding varad müüdi avalikult korduvenampakkumisel, seega õiglase turuväärtusega. Varade müük kogumis vähendas müügikulutusi võrreldes jaemüügiga. Hageja ei ole tõendanud, et müüdud varade õige ja õiglane hind on nende hind raamatupidamise reeglite järgi. Kahju rahaline suurus on seega tõendamata ja seda ei ole võimalik ka hiljem tuvastada, sest kaubaartiklite kaupa analüüsi teha ei ole enam võimalik. Samuti oli OÜ TMA Holding sõltumata varade arestimisest sundlikvideerimise eelses seisus, sest lähtuvalt majandusaasta aruandest oli OÜ-l TMA Holding netovara alla äriseadustikus sätestatud minimaalse netovara piirmäära. Maakohus leidis, et Riigikohtu seisukohast juhindudes ja tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-s 2 sätestatust ei ole hagejal õigust nõuda saamata jäänud tulu TsMS § 391 lg 1 p-le 1 tuginevas nõudes. Seega puudub hageja saamata jäänud tulu nõudel õiguslik alus.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et hageja saamata jäänud tulu nõudel puudub õiguslik alus, sest hageja saamata jäänud tulu ei ole hõlmatud normi kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Samuti ei ole selline kahju kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), sest hageja eriõiguseellane OÜ TMA Holding oli hagi tagamise ajal olulises kahjumis äriühing ja kostjal polnud alust arvata, et äriühing jõuab kiiresti kasumisse. Seetõttu leidis maakohus õiguspäraselt, et hageja ei saa kostjalt nõuda saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 4) hüvitamist.
3(5)
2-17-18470 Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et otsene varaline kahju on tõendamata, sest hageja ei ole kaupade soetamismaksumust veenvalt tõendanud. Kaupade väärtuse näitamine äriühingu raamatupidamises ei ole piisav kaupade soetamismaksumuse tõendamiseks, kuna raamatupidamisdokument ei ole ise müügilepingu aluseks. Isegi juhul, kui kahju oleks tõendatud, ei oleks tõendatud põhjuslik seos kahju tekkimise ja hagi tagamise vahel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maa- või ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud valesti tõlgendanud Riigikohtu seisukohta, mis puudutab saamata jäänud tulu hüvitamise võimalikkust hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude korral. Riigikohtu seisukohast ei tulene, nagu oleks põhjendamatu hagi tagamisega tekitatud saamata jäänud tulu hüvitamine alati välistatud. Juhul kui kohtud on Riigikohtu seisukohta õigesti sisustanud, tuleb Riigikohtu seisukohta muuta, sest see viib ebaõiglaste tulemusteni. Ringkonnakohus luges mittetõendatuks asjaolu, mille üle vaidlust ei olnud. Pooled ei vaielnud vara soetamismaksumuse üle, mille ka maakohus tuvastas, kuid ringkonnakohus jättis nõude rahuldamata põhjusel, et vara soetamismaksumus ei ole veenvalt tõendatud. Sellega on ringkonnakohus rikkunud menetlusõigust. Ringkonnakohus ei ole selle asjaolu ümberhindamist ka pooltega arutanud. Isegi kui ringkonnakohtu hinnangul on tõendamata kahjunõude suuruse aluseks olev vara soetusmaksumus, on tõendatud kahju tekkimine. Seega tulnuks kahjuhüvitis välja mõista VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel ehk kohtu siseveendumuse kohaselt.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, palub jätta maa- ja ringkonnakohtu otsused muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu otsused tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, milles jäeti rahuldamata hageja otsese varalise kahju hüvitamise nõue, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 alusel saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Maa- ja ringkonnakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, kui leidsid, et saamata jäänud tulu nõue ei ole hõlmatud normi kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. See järeldus on kooskõlas Riigikohtu varasema seisukohaga, mille järgi saamata jäänud tulu ei ole VÕS § 127 lg 2 mõttes hõlmatud TsMS § 391 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kolleegiumi selgituste järgi ei tohi hagi tagamine tuua hagi tagamist taotleva isiku jaoks kaasa liiga suuri riske juhul, kui kohus küll hagi tagab, kuid jätab hagi rahuldamata. Juhul kui hagi rahuldamata jätmise korral tuleks TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel hüvitada kogu kahju, mis on põhjuslikus seoses hagi tagamisega, riivaks see intensiivselt hagi tagamist taotleva isiku õigust kaitsta oma õigusi kohtus. Hagi tagamist taotleval isikul võib olukorras, kus ta loodab hagi rahuldamisele, olla mõistlik taotleda hagi tagamist, sest vaatamata hagi rahuldamisele võib kohtuotsuse täitmine muutuda võimatuks või olla raskendatud. Kahju hüvitamise kohustuse võimalus ei tohi hagi tagamist taotlevat isikut oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel (vt põhiseaduse § 15 esimene lause) ülemäära heidutada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-4981/106, p 14). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
4(5)
2-17-18470
11.Maakohus leidis, et OÜ-le TMA Holding tekkinud otsese varalise kahju suurus on tõendamata. Hageja on leidnud, et kahjuna on käsitatav vara soetamismaksumuse ning pankrotimenetluse müügitulemi vahe. Kolleegiumi hinnangul võib kahjuna olla käsitatav vara tegeliku väärtuse ning müügitulemi vahe. Vara tegeliku väärtuse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 teisest lausest, mille kohaselt eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine turuhind. Seega saab vara tegeliku väärtuse ja müügisumma vahet lugeda hageja kahjuks, mis on VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud TsMS § 391 kaitse-eesmärgiga.
12.Pankrotivara müügitulem ei ole üldjuhul käsitatav vara tegeliku väärtusena. Pankrotimenetluses korraldatud enampakkumisel müüakse pankrotivara tervikuna ning ostja ei saa erinevalt jaemüügist valida endale vajalikke tooteid. Ka sarnaste toodete jaemüügiga tegelev isik ei saa pankrotivara soetades kaupa ise komplekteerida, mistõttu enampakkumisel osalejal on soov osta pankrotivara selle tegelikust väärtusest madalama hinnaga. Küll võib vara soetamismaksumus olla käsitatav eeldusliku vara tegeliku väärtusena, seda nii vara soetamise hetkel kui ka edaspidi. Kui hageja suudab tõendada vara soetamismaksumuse, on see käsitatav eeldusliku vara tegeliku väärtusena ka vara müügi hetkel. Kostja saab sellisel juhul tõendada, et vara väärtus müügi hetkel on hageja väidetust (vara soetamismaksumusest) väiksem.
13.Maakohus leidis, et OÜ TMA Holding varade arestimise ja võimaliku tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Seda põhjendas maakohus peamiselt OÜ TMA Holding netovara seisuga. Kolleegium märgib, et kui kostja tegevuse tulemusena arestiti kogu OÜ TMA Holding vara ja OÜ TMA Holding pankrotistus, siis tuleb eeldada põhjuslikku seost kostja käitumise ja võimaliku kahju vahel. Seepeale saab kostja tõendada, et OÜ-le TMA Holding oleks samasugune kahju tekkinud ka muul põhjusel. Lisaks märgib kolleegium, et ainuüksi äriühingu netovara seisust ei saa järeldada äriühingu püsivat maksejõuetust, nagu maakohus sisuliselt teinud on. Seega ei tõenda ainuüksi netovara negatiivsus, et OÜ TMA Holding oleks pankrotistunud ja tema vara oleks müüdud enampakkumisel samasuguse hinna eest ka kostja tegevuseta.
14.Juhul kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks määrata, saab kohus muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel otsustada kahju suuruse VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja TsMS § 233 lg 1 järgi (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
8.detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 41; 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 41). VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 järgi kahjuhüvitise hinnanguline määramine on võimalik ka juhul kui kostja tõendab, et vara tegelik väärtus on selle soetamismaksumusest kui eelduslikust tegelikust väärtusest küll madalam, kuid ei saa kindlaks teha, kui palju vara väärtus on võrreldes selle soetamismaksumusega vähenenud.
15.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel alama astme kohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
16.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Jaak Luik, Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.