OÜ dCode hagi OÜ Fertiilsuse Keskus vastu kahju hüvitamiseks 461 196,72 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. augusti 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ dCode apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. märts 2019 Apellant: OÜ dCode (hageja), rk 12648692; esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja vandeadvokaat Andres Kalm
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: OÜ Fertiilsuse Keskus (kostja), rk 10240426; esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Triin Toom
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 15. augusti 2018 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud OÜ dCode kanda.
4.Mõista OÜ-lt dCode välja OÜ Fertiilsuse Keskus kasuks 2100 eurot menetluskulude katteks ringkonnakohtus. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ dCode (hageja) esitas hagi OÜ Fertiilsuse Keskus (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 427 034 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas kostja 03.04.2014 Tartu Maakohtule hagi AS-i Trofee, Alar Söödi, Ludmilla Söödi ja Ivo Söödi vastu solidaarselt 220 000 euro ning lisanduvate intresside ja viiviste väljamõistmiseks. 11.12.2014 esitas kostja samas tsiviilasjas taotluse TMA Holding OÜ kaasamiseks kostjana ja hagi tagamiseks. Kostja väitel oli kogu AS-i Trofee tegevus pärast algse hagi esitamist viidud üle ettevõttesse TMA Holding OÜ, mistõttu kostja taotles, et hagis nõutud summad mõistetakse solidaarselt välja ka TMA Holding OÜ-lt. Hagi tagamise korras taotles kostja TMA Holding OÜ pangakontode ja vara arestimist 150 000 euro ulatuses. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja arestis TMA Holding OÜ arvelduskontod ja osaühingu peetavas kalastustarvete kaupluses asuva kauba ning muu vallasvara 150 000 euro ulatuses. TMA Holding OÜ määruskaebus jäeti rahuldamata. Hagi tagamine muutis TMA Holding OÜ majandustegevuse jätkamise võimatuks. Kauba arestimise tõttu ei olnud võimalik osta juurde uut kaupa, maksta üüri, töötasusid, makse ja osta sisse muid vajalikke teenuseid. Seetõttu oli TMA Holding OÜ juba määruskaebuse menetlemise ajal sunnitud sisse andma pankrotiavalduse. TMA Holding OÜ pankrot kuulutati välja 13.03.2015. Tartu Maakohtu 06.04.2015 määrusega jäeti pankroti tõttu kostja hagi TMA Holding OÜ vastu läbi vaatamata. Kostja esitas läbi vaatamata jäetud nõude TMA Holding OÜ vastu pankrotimenetluses. Nõuete kaitsmise koosolekul jäeti nõue tunnustamata. Vastuväite esitasid TMA Holding OÜ pankrotihaldur ja OÜ dCode (selles tsiviilasjas hageja). Kostja esitas nende vastu hagi Tartu Maakohtule, taotledes nõude tunnustamist. Tartu Maakohtu 15.04.2016 otsusega jäeti kostja nõue rahuldamata. Kohtuotsus on jõustunud. Kostja taotlusel arestiti TMA Holding OÜ pangakontod ja vallasvara, kuigi kostjal ei olnud TMA Holding OÜ vastu nõudeid, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Põhjendamatu tagamine seiskas TMA Holding OÜ majandustegevuse ja põhjustas äriühingu maksejõuetuse. Riiklikult tunnustatud finantseksperdi Andres Juhkami 03.10.2016 arvamuse kohaselt on tekkinud kahju suurus 80 690 – 95 034 eurot äriühingu netovara vähenemise tõttu. A. Juhkam
leidis, et juhul, kui äriplaan oleks õnnestunud ellu viia, oleks ettevõtte äritegevuselt perioodil 2015-2018 teenitav puhaskasum võinud olla 332 000 eurot, mis on saamata jäänud tulu. TMA TMA Holding OÜ loovutas 27.11.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga kahjunõude kostja vastu hagejale ja teavitas kostjat sellest.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi tagamine oli põhjendatud. Hageja nõue on perspektiivitu, kuna selles asjas ei ole kahju hüvitamise nõue TsMS § 391 kohaselt lubatav. Hagi tagamise põhjendatusega nõustus nii maakohus kui ka ringkonnakohus. Põhimenetluses ei jäänud hageja nõue rahuldamata. Nõue jäi rahuldamata alles pankrotimenetluses põhjusel, et TMA Holding OÜ pankrot kuulutati välja. Kostja leidis, et edasi vaidlemine ei ole majanduslikult tasuv, sest kohtumenetlusele kuluv summa ja saadav hüve oleks olnud praktiliselt sama. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei ole põhjustatud hagi tagamisest. Samuti ei ole hageja tõendanud, kas ja millises ulatuses on temal kahju tekkinud. TMA Holding OÜ oleks läinud pankrotti ka juhul, kui hagi tagamist ei oleks toimunud. Võrreldes hageja esitatud äriplaani ja tegelike majandusandmete näitajaid ilmneb, et äriühing oli kogu oma tegevuse jooksul kahjumis. Igakuine rahavoog oli kogu aeg negatiivne, keskmiselt -622 eurot. Äriühingul olid probleemid laenukohustuste täitmisega. Äriühing oli asutamisest alates maksejõuetu. Tõendid kahju suuruse kohta on ebausaldusväärsed. Hageja ei ole piisavalt tõendanud kahju suurust, A. Juhkami arvamus põhineb TMA Holding OÜ enda esitatud vähestel andmetel, mida ei ole kontrollitud.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus jättis 15. augusti 2018 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud 7125,83 eurot ilma käibemaksuta ja viivis sellelt seadusjärgses määras. Maakohus määras, et kostja menetluskulud tuleb katta 2000 euro ulatuses 13.03.2018 makstud tagatise arvelt. TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. TMA Holding OÜ pankrot kuulutati välja 13.03.2015. Tartu Maakohtu 06.04.2015 määrusega jäeti seetõttu kostja hagi TMA Holding OÜ vastu läbi vaatamata. PankrS § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Tsiviilasjas 2-14-14917 06.04.2015 tehtud määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta ei toonud kaasa TsMS §-s 391 lg 1 sätestatud tagajärge, sest kohus jättis kostja pankroti väljakuulutamisel hageja nõude läbi vaatamata ametiülesannete korras TsMS § 423 lg 3 kohaselt, st seaduses nimetatud juhul. Seega ei ole Tartu Maakohtu 06.04.2015 määrusega jäetud hageja nõue selliselt läbi vaatamata, et see võiks kaasa tuua hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise õiguse. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja esitas võlausaldajana TMA Holding OÜ pankrotimenetluses sama nõude, põhjendades seda ka ettevõtte üleminekuga AS-st Trofee TMA Holding OÜ-sse. Nõuete kaitsmise protokolli p 10 kohaselt on kostja esitatud nõudele
(220 000 eurot, viivisega 14 074,88 eurot ja intressiga 15 513,70 eurot) vastuväite esitanud hageja ja pankrotihaldur, kes on põhjendanud vastuväidet sellega, et esitatud tõendid jätavad üles kahtluse ettevõtte ülemineku osas. Nõude põhjendatus vajas kontrollimist kohtumenetluses. Tartu Maakohtu 15.04.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-15-12836 jäeti rahuldamata kostja hagi pankrotihaldur Olev Kuklase ja hageja vastu tunnustada OÜ TMA Holding (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet 249 588,58 eurot. Maakohtu otsus jõustus edasikaebamiseta. See kohtuotsus on TsMS § 391 lg 1 p 1 mõttes kohtulahend, millega on tagatud hagi jäetud rahuldamata. Hageja ei ole ümber lükanud tunnistaja T.U. ütlust, et pärast hagi tagamisest teada saamist käisid kostja esindajad hageja esindajate juures olukorda selgitamas, millel ei olnud aga tagajärge. Äriühing (kostja), kes taotleb teise äriühingu (TMA Holding OÜ) pangakontode, kauba ja vallasvara arestimist 150 000 euro ulatuses, teades sealjuures, et sisuliselt on tegemist ühe jahi-, kalastus- ja matkatarvete müügiga tegeleva kauplusega, ning muud vara ei ole, võis ja pidi aru saama, et selline tegevus toob kaasa TMA Holding OÜ majandustegevuse täieliku seiskumise, millele järgneb pankrotiavalduse esitamine. Äriühingu kogu vara arestimine ei võimalda äriühingul tegevust jätkata ning see pidi olema arusaadav ja ettenähtav ka kostjale. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata põhjusel, et tõendamata on TMA Holding OÜ otsese varalise kahju suurus ja põhjuslik seos hagi tagamise ning võimaliku tekkinud kahju vahel. Saamata jäänud tulu, juhindudes Riigikohtu viidatud lahendist, ei ole hagejal TsMS § 391 lg 1 p 1 tuginevas nõudes õigust nõuda, tulenevalt VÕS §-s 127 lg-s 2 sätestatust. Hageja esitas kohtule majandusekspertide T. Tenderi ja E. Mägi arvamuse. Nad ei nõustu A. Juhkami arvamuses tooduga mitmes punktis. A. Juhkam on arvutanud kahjusumma TMA Holding OÜ netovara väärtuse vähenemisest vahemikus 30.11.2014 kuni 10.02.2015. Samas on varade arvestuspõhimõtted 30.11.2014 ja 10.02.2015 netovarade väärtuse vahe leidmiseks erinevad. 30.11.2014 bilansis on netovara väärtuse leidmisel kasutatud varade bilansilist maksumust, mis tulenevalt raamatupidamisreeglitest võivad varade õiglasest väärtusest oluliselt erineda. 10.02.2015 netovara leidmisel on kasutatud varade tegelikku realiseerimisväärtust ehk varakogumi õiglast väärtust. Kuna puudub ülevaade TMA Holding OÜ varude seisukorrast, kvaliteedist ning varasemast artiklipõhisest liikumisest, ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, milline oli varude tegelik õiglane maksumus ja kas raamatupidamislik bilansiline maksumus seisuga 12.12.2014 oli adekvaatne. 03.10.2016 arvamuse kohaselt oleks TMA Holding OÜ-le olnud kasumlikum müüa kaup kaupluses jaehindadega kui pankrotimenetluses enampakkumise teel tervikvarana. T. Tender ja E. Mägi olid seisukohal, et arvamuse andja ei ole arvesse võtnud kaupluse pidamise tegevuskulusid ja on eeldatud, et kogu kaup oleks ilma kaasnevate tegevuskuludeta bilansilises jääkväärtuses realiseeritav. Puudub ülevaade kaubavarude tegelikust realiseeritavusest jaekaupluses. Kõigi varude artiklite müük kaupluses jaekliendile minimaalselt kauba soetusmaksumuse hinnaga on ebatõenäoline. TMA Holding OÜ äritegevus oli pikaajaliselt olnud kahjumlik ja netovara oli miinuses. Tõenditest nähtuvalt jääb arusaamatuks A. Juhkami arvamuses toodu, nagu oleks kauba jaemüük igal juhul olnud kasumlik või vähemalt kasulikum varakogumi müügist. Tegelikkuses tekkis TMA Holding OÜ-l kaupade jaemüügist igas kuus kahjum. Seda objektiivset asjaolu ei lükka ümber ka tunnistaja T.U. ütlused 21.06.2018 kohtuistungil selle kohta, et tegemist oli
tegutsemist alustava ettevõttega, mille puhul kulud ongi suuremad kui tulud, kuid äriplaani kohaselt pidi iga majandusaasta lõppema nullis või väikese kasumiga. Maakohus ei nõustunud hageja esitatud kahjuarvestusega, mille kohaselt võrreldakse varade bilansilist väärtust ja tegelikku väärtust müügi korral ning saadud vahe esitatakse kahjuna. TMA Holding OÜ varad müüdi avalikult korduvenampakkumisel, seega õiglase turuväärtusega. Varade müük kogumis vähendas müügikulutusi võrreldes jaemüügiga. Hageja ei ole tõendanud, et müüdud varade õige ja õiglane hind on nende hind raamatupidamise reeglite järgi. Kahju rahaline suurus on seega tõendamata ja seda ei ole võimalik ka hiljem teha, sest kaubaartiklite kaupa analüüsi teha ei ole enam võimalik. Olenemata varade arestimisest oli TMA Holding OÜ sundlikvideerimise eelses seisus. Ekspertide T. Tender ja E. Mägi arvates OÜ TMA Holding varade arestimise ning maksejõuetuse vahel puudub põhjuslik seos, nähtuvalt TMA Holding OÜ finantsilise jätkusuutlikkuse eksperthinnangust. Selle kohaselt oli nähtuvalt majandusaasta aruandest 31.12.2013 TMA Holding OÜ-l netovara kokku 1978 eurot, mis on alla äriseadustikus sätestatud minimaalse netovara piirmäära. Ka kogu 2014. aasta vältel ei vastanud TMA Holding OÜ finantspositsioon äriseadustiku miinimumnõuetele. Veel enne jahi-, kalastus- ja matkatarvete müügiga tegelemise alustamist mais 2014 oli TMA Holding OÜ netovara muutunud negatiivseks ning olukord süvenes kuni 2014. aasta lõpuni. Eeltoodust tulenevalt ähvardas ettevõtet juba alates 2013. aasta lõpust sundlikvideerimine. Tegemist oli äriühinguga, kelle osanikud oleksid pidanud ÄS § 176 kohaselt midagi ette võtma, et saavutada minimaalse netovara piirmäär või ühingu lõpetama või esitama pankrotiavalduse. Seega puudub põhjuslik seos varade arestimise ja äriühingu maksejõuetuse tekkimise vahel. Hageja on väitnud, et netovara suurust mõjutas oluliselt 97 000 euro suurune omanikulaen, mida tuleb käsitleda erinevalt tavalaenust, sest omanik saab antud laenu igal ajahetkel muuta omakapitaliks. Kuid omanik ei ole seda teinud, mistõttu bilansis oli üleval laen ja see muutis kogu majandustegevuse tulemi ja ettevõtte finantsolukorra lõppkokkuvõttes tugevalt negatiivseks. Ei ole võimalik rahuldada hageja kahjuhüvituse nõuet, sest püsivalt kahjumiga tegutsenud äriühingu varade müügist tekkinud väidetava kahju suurus on tõendamata, samuti puudub põhjuslik seos negatiivse osakapitaliga TMA Holding OÜ varade arestimise ja äriühingu pankrotistumise vahel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis 427 034 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest (11.12.2017) kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hagejale tekitatud otsene varaline kahju 95 034 eurot, mis seisnes kaupluse tegevuseks soetatud vara väärtuse vähenemises; 2) on hagejal saamata jäänud tulu 332 000 eurot, mis seisnes äriplaanijärgses kasumis; 3) on maakohus vääralt tõlgendanud õigusnorme ja Riigikohtu praktikat;
4) on maakohtu käsitlus TMA Holding OÜ äritegevuse pikaajalisest kahjumlikkusest vastuolus asja materjalide ja maakohtu tuvastatud asjaoludega. Näiteks on maakohus otsuse lk 7 tuvastanud, et kauplus alustas tegevust mais 2014 ning tegevus lõppes aresti tõttu juba detsembris 2014. Kauplus sai tegevuse alustamisest alates tegutseda vaid üle poole aasta. Majandustegevuses ei saa poole majandusaasta pikkust perioodi pidada pikaks ajaks. Veel eriti kehtib see jaekaubanduses, kus jaekaupluste käibed on kuude lõikes väga erinevad; 6) on kavatsus ja võimalus tulu teenida tõendatud ka tunnistaja ütlustega (kd III, tl 46). Tunnistaja ütluste kohaselt oli arestimise hetkel ettevõtte käivitamise periood ja see oli edukas; 7) omistas maakohus põhjendamatult suure tähenduse TKM Holding OÜ omakapitalinäitajatele. Ühingu omakapitali mõjutas omanikulaen, mis ei ole majanduslikult finantskohustus, vaid on käsitletav omakapitalina. Sundlikvideerimise hoiatust ei tehtud; 8) apellant esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid apellandi õigusabikulud ringkonnakohtus 4 239,60 eurot ja riigilõiv summas 3 400 eurot; 9) ringkonnakohtu istungil esitas apellant kirjalikult kohtukõne teesid.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Hagi tagamine TMA Holding OÜ vastu oli põhjendatud, puudub põhjuslik seos hagi tagamise ja TMA Holding OÜ pankroti vahel, hagi tagamise tõttu ei tekkinud otsest varalist kahju ning väidetav kahju on tõendamata. Kostja ei oleks saanud väidetava kahju tekkimist ette näha. Saamata jäänud tulu nõudel ei ole õiguslikku alust ning see baseerub äripaanil, mis koostati vahetult enne hagi esitamist isiku informatsioonil, kes ei olnud TMA Holding OÜ-ga õiguslikult seotud. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli õigusabi kulu apellatsioonkaebusele vastamisega seoses summas 3 223,5 eurot ja sellele lisandusid kohtuistungiga seotud kulud, kokku 4 082,5 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus hageja kanda. Ringkonnakohus mõistab hagejalt välja kostja kasuks 2100 eurot menetluskulude katteks.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda kõiki maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 4 alusel. Maakohus leidis õigesti, et pärast tsiviilasjas 2-15-12836 hagi rahuldamata jätmist tekkis hagejal kostja vastu õigus esitada hagi TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel, kuid kahju hüvitamise eeldused on täitmata. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust (VÕS § 127 lg 1) ja põhjuslikku seost kahju ja hagi tagamise vahel (VÕS § 127 lg 4). Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme.
8.Maakohus tõlgendas õigesti VÕS § 127 lõiget 2 ja hagi tagamisega seotud kahju hüvitamist analüüsivat Riigikohtu praktikat, kui leidis, et hageja saamata jäänud tulu ei ole hõlmatud normi kaitse-eesmärgiga. Ringkonnakohus leiab, et hageja saamata jäänud tulu ei olnud ka kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), kuna hageja (tema eriõiguseellane) oli hagi tagamise ajal olulises kahjumis äriühing ja kostjal polnud alust arvata, et äriühing jõuab kiiresti kasumisse. Seetõttu leidis maakohus õiguspäraselt, et hageja ei saa kostjalt nõuda saamata jäänud tulu (VÕS § 128
lg 4) hüvitamist. Sel põhjusel ei hinda TsMS § 652 lg 5 kohaselt ringkonnakohus uuesti ka tunnistajate ütlusi, mis hageja arvates tõendavad äriühingu kavatsust ja võimalust tulu teenida.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 3) on tõendamata. Isegi juhul, kui kahju oleks tõendatud, ei ole tõendatud põhjuslik seos kahju tekkimise ja hagi tagamise vahel (VÕS § 127 lg 4). Hageja väitis, et otsene varaline kahju seisneb kaupade soetusmaksumuse ja pankrotimenetluse müügitulemi vahes. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole kaupade soetusmaksumust veenvalt tõendanud. Ainuüksi kaupade väärtuse näitamine äriühingu raamatupidamises ei ole piisav kaupade soetusmaksumuse tõendamiseks, kuna raamatupidamisdokument ei ole ise müügitehingu aluseks ega otseseks tõendiks. Samuti ei ole piisav tõend A. Juhkami arvamus äriühingu varade vähenemise kohta (tl 109, I kd), kuna arvamuse aluseks olevad andmed pole kohtule kontrollitavad ja arvamus põhineb valdavalt äriühingu raamatupidamisel. Kohtule ei ole esitatud kaupade müügilepinguid ja nende alusel esitatud arveid ning arvete tasumist tõendavaid dokumente (maksekorraldused või kassakonto väljavõtted). A. Juhkami arvamuse õigsuse seadsid kahtluse alla ka kostja esitatud asjatundjad T. Tender ja E. Mägi. Seetõttu on kaupade soetusmaksumus tõendamata ja hagi jäeti õigesti rahuldamata.
10.Kuna kahju suurus on tõendamata, ei ole tähendust apellatsioonkaebuses esitatud väitel, et maakohus omistas liiga suure tähenduse äriühingu omakapitalinäitajatele. Isegi juhul, kui arvestada omanikulaenu omakapitalilaadse bilansikandena, ei saaks hagi rahuldada, kuna kahju pole tõendatud.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kostja põhjendatud kulu on kirjaliku dokumendina vastuse koostamine apellatsioonkaebusele. Ajakulu sellele on kostja menetluskulude nimekirjas selgelt ülepaisutatud (vastust koostati viis päeva ajakuluga 2-5,2 tundi päevas). Vastuses korrati juba menetluses väljendatud seisukohtu. Seetõttu ei olnud vastuse koostamiseks vajalik maakohtu menetlusega võrreldav töömaht. Samuti oli kostjal ringkonnakohtus kaks esindajat. Kuigi see on menetlusosalise õigus, ei pea vastaspool kandma sellest tekkinud kulusid. Kostja on kulu taotluses märkinud 0,5 x tunnihinnaga ka sõidukulud. Ringkonnakohus märgib, et istung korraldati kostja taotlusel ning sellega seotud kulude jätmine vastaspoole kanda, kes soovis kirjalikku menetlust, ei ole põhjendatud. Võttes arvesse eeltoodut, on vajalikud ja põhjendatud kostja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 2100 eurot. Need mõistab ringkonnakohus hagejalt välja kostja kasuks. Kostja taotlusel märgib ringkonnakohus, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
Riigikohtu 21.11.2019 kohtuotsusega Resolutsioon
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-18470 ja Tartu Maakohtu 15. augusti 2018. a otsus samas asjas osas, milles jäi rahuldamata OÜ dCode otsese varalise kahju hüvitamise nõue, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.
2.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-18470 muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata OÜ dCode saamata jäänud tulu nõude.