Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 21. märts 2022
Tsiviilasja number
2-17-18470
Tsiviilasi
OÜ dCode hagi OÜ FERTIILSUSE KESKUS vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ FERTIILSUSE KESKUS määruskaebus ja OÜ dCode vastumääruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
OÜ dCode (hageja): (registrikood 12648692), esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov
esindajad
OÜ FERTIILSUSE KESKUS (kostja) (registrikood 10240426), esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja vandeadvokaat Triin Toom
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ FERTIILSUSE KESKUS määruskaebus rahuldamata.
2.Rahuldada OÜ dCode vastumääruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 21. detsembri 2021. a määrus osaliselt OÜ-lt FERTIILSUSE KESKUS OÜ dCode kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning tasaarvestuse osas.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda põhjendatud ja vajalikuks OÜ dCode menetluskuluks maakohtus asja esmakordsel läbivaatamisel täiendavalt 2701 eurot (koos käibemaksuga), määrata OÜ-le dCode hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks tulenevalt menetluskulude jaotusest 5018 eurot 50 senti, tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusena mõista OÜ-lt dCode OÜ FERTIILSUSE KESKUS kasuks välja 19 017 eurot 57 senti.
5.Rahuldada OÜ dCode taotlus OÜ FERTIILSUSE KESKUS kulude hüvitamiseks OÜ dCode poolt kohtu deposiiti tasutud 3000 euro ulatuses. OÜ-l dCode tuleb hüvitada OÜ-le
FERTIILSUSE
KESKUS
menetluskulud ülejäänud ulatuses, s.o 16 017 eurot 58 senti.
6.Lugeda määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
6.1.Määrata kindlaks OÜ-le dCode tsiviilasjas nr 2-17-18470 hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt FERTIILSUSE KESKUS välja dCode kasuks menetluskulu 5018 eurot 50 senti.
6.2.Määrata kindlaks OÜ-le FERTIILSUSE KESKUS tsiviilasjas nr 2-17-18470 hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt dCode välja OÜ FERTIILSUSE KESKUS kasuks menetluskulu 24 036 eurot 7 senti.
6.3.Mõista tasaarvestuse tulemusena OÜ-lt dCode OÜ FERTIILSUSE KESKUS kasuks menetluskulude katteks välja 19 017 eurot 57 senti.
6.4.Hüvitada kohtumääruse jõustumisel OÜ-lt dCode OÜ FERTIILSUSE KESKUS kasuks väljamõistetud menetluskuludest (19 017 eurot 57 senti) 3000 eurot OÜ dCode poolt Rahandusministeeriumi arveldusarvele
13.märtsil 2018 ja 31. mail 2021 tasutud tagatise arvelt.
6.5.OÜ-l dCode tuleb hüvitada OÜ-le FERTIILSUSE KESKUS väljamõistetud kuludest 16 017 eurot 57 senti.
6.6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
7.Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4). Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,
kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli OÜ dCode (hageja) hagi OÜ FERTIILSUSE KESKUS (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Maakohus jättis 15. augusti 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus rahuldas 21. novembri 2019. a otsusega hageja kassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas maa- ja ringkonnakohtu otsused osas, milles jäeti rahuldamata hageja otsese varalise kahju hüvitamise nõue, samuti menetluskulude jaotuse osas. Riigikohtu lahendiga jõustus hagi rahuldamata jätmine saamata jäänud tulu nõude osas. Riigikohus saatis asja otsese varalise kahju nõude osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Maakohus jättis 9. märtsi 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13. oktoobri 2021. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, rahuldades hagi osaliselt. Ringkonnakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulude osas. Ringkonnakohus jättis hagi esitamisest
11.detsembril 2017 kuni Riigikohtu lahendi tegemiseni 21. novembril 2019 kantud menetluskuludest hageja kanda 92% ja kostja kanda 8 % ning alates 22. novembrist 2019 kuni ringkonnakohtu lahendi jõustumiseni hageja kanda 75% ja kostja kanda 25% menetluskuludest. Kohtuotsus jõustus 13. novembril 2021.
2.Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuludeks asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus esindajakulud 6414 eurot (koos käibemaksuga), dokumentaalsete tõendite hankimise kulud 141 eurot 60 senti ning riigilõiv hagiavalduselt 3400 eurot. Ringkonnakohtus on hageja kandnud menetluskulusid 7639 eurot 60 senti, sh riigilõiv 3400 eurot ja esindajatasu 4239 eurot 60 senti. Hageja kassatsiooniastme menetluskuludeks on õigusabikulu 2400 eurot. Hageja menetluskulud asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus on lepingulise esindaja tasu 7273 eurot 20 senti ja asjatundja arvamuse saamise kulu 2880 eurot, s.o kokku 10 153 eurot 20 senti. Teistkordses ringkonnakohtu menetluses on hageja menetluskuludeks esindajatasu 3960 eurot ja riigilõiv 1800 eurot, s.o kokku 5760 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu. Hageja lepinguliste esindajate tegevustes esineb korduvaid tegevusi, mille kulu ei pruugi olla kogu ulatuses vajalik. Kuivõrd
apellatsioonkaebus kordas suures osas juba maakohtus eitatud väiteid, ei ole apellatsioonkaebuse koostamise kulu põhjendatud taotletud ulatuses. Kohtuteeside koostamise kulu ei ole põhjendatud, kuna kohus ei nõudnud teeside koostamist.
3.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluste kohaselt on kostja menetluskulud kokku 50 827 eurot 65 senti, s.o esimesel korral maakohtus 11 025 eurot 83 senti, apellatsioonimenetluses 4082 eurot 50 senti, kassatsioonimenetluses 3970 eurot 50 senti, teistkordses maakohtu menetluses 22 613 eurot 32 senti, teistkordses ringkonnakohtu menetluses 9135 eurot 50 senti. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Kostja poolt kantud asjatundja arvamuse kulu 6900 eurot ei ole põhjendatud. Arvamus on tõendina kõlbmatu, mistõttu tuleb selle hankimise kulu jätta kostja enda kanda. Kui kohus arvamust siiski arvestab, ei ole arvamuse koostamise ajakulu 46 tundi põhjendatud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus määras 21. detsembri 2021. a määrusega pooltele hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 4802 eurot 42 senti, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 24 036 eurot 7 senti ning mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 19 233 eurot 65 senti, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajalik analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pidanud maakohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele poolte esitatud menetluskulude nimekirjas iga väljatoodud üksiku toimingu põhiselt. Kostja menetluskulud asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus olid kokku 11 025 eurot 83 senti, s.o õigusabikulu 4099 eurot 29,2 tunni eest keskmise tunnihinnaga 132 eurot 11 senti, asjatundja arvamuse kulu 6900 eurot (ilma käibemaksuta), dokumentaalse tõendi hankimise kulu 6 eurot (hageja majandusaasta aruanne) ja transpordikulu 20 eurot 83 senti. Maakohus pidas mõistlikuks ja põhjendatud menetluskuluks dokumentaalse tõendi hankimise kulu 6 eurot, sõidukulu 20 eurot 83 senti ja õigusabi kulu 4099 eurot, kõik käibemaksuta. Umbes 30 tunni suurune õigusabi maht on vaidluse olemust ja keerukust arvestades mõistlik ning põhjendatud, õigusabi tunnitasu suurus vastab välja kujunenud kohtupraktikale. Maakohus leidis, et arvestades ekspertidele esitatud dokumentatsiooni mahtu ja eksperdiarvamuse mahtu, millest olulise osa moodustavad graafikud, on mõistlik ja põhjendatud eksperditasu suurus, mis tuleb vastaspoolelt välja mõista, 3000 eurot käibemaksuta, mis vastab 20 töötunnile tunnitasuga 150 eurot. Eksperdiarvamuse aluseks olnud 11 dokumendi läbitöötamine ja arvamuse esitamine sisuliselt neljal leheküljel ajakuluga 46 tundi, s.o rohkem kui üks töönädal, on ebamõistlik. Kostja hüvitatavad menetluskulud maakohtus on kokku 7125 eurot 83 senti (ilma käibemaksuta) (6+20,83+4099+3000). Arvestades apellatsioonkaebusele esitatud vastuse mahtu ja keerukust on kostja põhjendatud ja vajalikud esindajakulud apellatsioonimenetluses 2000 eurot. Põhjendatud on ka esindajate sõidukulu 50 eurot, s.o põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes kokku 2050 eurot. Arvestades asja keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et vandeadvokaat esindas kostjat ka
eelmistes kohtu astmetes, pidas maakohus kostja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks kassatsioonimenetluses 2000 eurot. Hageja menetluskulude suuruseks asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus on õigusabikulu 6414 eurot (koos käibemaksuga) 47,5 töötunni eest keskmise tunnihinnaga 112 eurot 53 senti (ilma käibemaksuta). Lisaks on hageja kandnud dokumentaalsete tõendite hankimise kulu 141 eurot 60 senti (koos käibemaksuga) ja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 3400 eurot, mille maakohus luges põhjendatud ja vältimatuks kuluks (TsMS § 138 lg 2; § 143 p 2). Maakohus vähendas hageja esindajate menetlusdokumentide analüüsiks ja nõupidamisteks kulunud aega 15,5 tunni võrra. Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on seega 32 tundi, s.o 4321 eurot 15 senti (32 x 112,53 + käibemaks). Hageja põhjendatud menetluskuludeks maakohtus on kokku 7862 eurot 75 senti (4321,15+141,60+3400). Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 3400 eurot on põhjendatud ja vältimatu kulu. Hageja õigusabikulud apellatsiooniastmes on olnud 4239 eurot 60 senti, s.o 31,9 töötundi keskmise tunnihinnaga 132 eurot 90 senti (käibemaksuga). Maakohus, hinnates menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu võrrelduna hageja esindaja tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, pidas põhjendatuks vähendada apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aega 11,9 tunni võrra, kuna apellatsioonkaebuses on hageja korranud maakohtus esitatud argumente. Põhjendatud ega vajalik ei ole kohtuvaidluse teeside koostamise kulu 7,9 tundi, sest ringkonnakohus ei nõudnud pooltelt kirjalike teeside esitamist. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks ringkonnakohtus kokku 5008 eurot 9 senti (õigusabikulud 1608 eurot 9 senti (12,1 x 132,90) + riigilõiv 3400 eurot). Arvestades asja keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et vandeadvokaat esindas hagejat ka eelmistes kohtu astmetes, pidas maakohus hageja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks kassatsioonimenetluses 1500 eurot. Maakohus leidis, et kostja õigusabikulud asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus taotletud 103,7 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Kostja esindajate ajakulu perioodil 22. novembrist 2019 kuni 14. juuli 2020. a istungini on põhjendatud summas 4000 eurot. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele ja eksperdiga suhtlemisele. Perioodil
14.juulist 2020 kuni 18. jaanuarini 2021 pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks esindaja ajakuluks kokku 14,4 tundi, s.o 14. juuli 2020. a istungiks valmistumise ja istungil osalemise kulu 6 tundi, kostja 16. oktoobri 2020. a seisukoha hageja 18. septembri 2020. a menetlusdokumendile koostamise kulu 6 tundi, 16. oktoobri 2020. a kostja vastuse seoses hageja protokolli muutmise taotlusega koostamise ajakulu 0,5 tundi, 11. novembri 2020. a vastuse koostamise seoses suulise istungiga ajakulu 0,3 tundi, perioodil 12. jaanuarist 2021 –
18.jaanuarini 2021 kohtuistungiks valmistumise ajakulu 1 tund ning 18. jaanuari 2021. a menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,6 tundi. Maakohus pidas põhjendatuks ka istungile sõiduga seotud transpordikulu 56 eurot 22 senti. Kostja esindaja keskmine tunnitasu ajavahemikus 14. juulist 2020 kuni 18. jaanuarini 2021 oli 157 eurot 79 senti (3818,50/24,2). Seega on kostja hüvitatavateks menetluskuludeks sellel perioodil maakohtus kokku 2328 eurot 40 senti (14,4 x 157,79 + 56,22). Alates 19. jaanuarist 2021 kuni 29. jaanuarini 2021 on osutatud kostjale õigusabi 17 tunni ulatuses summas 3198 eurot. Maakohus leidis, et kahe lepingulise esindaja kulu istungiks valmistumisel ja istungil osalemisel on kokku 3 tundi, s.o istungil osalemise ajakulu 1 tund ja
istungi ettevalmistumiseks kulu 0,5 tundi. Esindaja sõidule kulunud aja hüvitamisel tuleb analoogia korras lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast, mistõttu ei ole alust lähtuda vastaspoolelt hüvitise väljamõistmisel esindajaga kokkulepitud tasu suurusest (Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261). Seega on põhjendatud esindajatasu Tallinnast Tartusse kohtuistungile ja tagasi sõitmise aja eest 30 eurot. Põhjendatud on ka otsene sõidukulu rongipiletitele 23 eurot 10 senti. Kostja esitatud lõppseisukoha mahtu ning keerukust arvestades on põhjendatud ajakulu kohtuteeside koostamise eest 6 tundi. Kostja esindaja keskmine tunnitasu ajavahemikus 19. jaanuarist 2021 kuni 29. jaanuarini 2021 oli 188 eurot 12 senti (3198/17). Seega on kostja hüvitatavateks menetluskuludeks sellel perioodil maakohtus 1746 eurot 18 senti (9 x 188,12 + 30 + 23,10). Põhjendatud kuluks on ka kostja kulutused dokumentaalsete tõendite saamiseks (TsMS § 138 lg 2; § 143 p 2) 6720 eurot. Kostja esitas asjatundja arvamused kohtule 30. märtsil 2020 ja
6.juulil 2020 ning maakohus on nendest 9. märtsi 2021. a otsuses lähtunud. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus 14 794 eurot 58 senti (4000+2328,40+1746,18+6720). Kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses olid 9135 eurot 50 senti, sh 2 eurot äriregistri väljavõtte eest ja otsene sõidukulu 12 eurot 50 senti. Apellatsioonimenetluses on esindajad koostanud taotluse menetluskulude tagatise saamiseks, vastanud hageja apellatsioonkaebusele, koostanud menetluskulude nimekirja ja osalenud tunnipikkusel ringkonnakohtu istungil. Arvestades esitatud menetlusdokumentide mahtu ja keerukust ning asjaolu, et menetlus oli läbinud kolm kohtuastet, on kostja esindajakulud põhjendatud osaliselt. Esindajatasu Tallinnast Tartusse kohtuistungile ja tagasi sõitmise aja eest on põhjendatud 30 eurot. Põhjendatud on ka otsene sõidukulu bussipiletitele 12 eurot 50 senti. Maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata ajakulu ja tunnitasu määra detailsemalt, vaid luges kostja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks apellatsioonimenetluses 3500 eurot, millele lisandub esindaja sõiduaja tasu 30 eurot, sõidukulu 12 eurot 50 senti ja äriregistri väljavõtte saamise kulu 2 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtus 3544 eurot 50 senti. Maakohus pidas hageja menetluskulud maakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel põhjendatud ja vajalikuks kogu taotletud ulatuses, s.o 10 153 eurot 20 senti (hageja esindajakulud 7273 eurot 20 senti ja kulu dokumentaalse tõendi saamiseks 2880 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades, et apellatsioonkaebuses on korratud ka varasemaid seisukohti ning asja keerukust ja mahtu, luges maakohus hageja esindajakulud ringkonnahtus põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt, s.o 20 tunni ulatuses summas 2657 eurot 80 senti (20 x 132,89). Põhjendatud ja vältimatu kulu on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1800 eurot. Hageja hüvitatavateks menetluskuludeks ringkonnakohtus on 4457 eurot 80 senti (2657,80+1800). Seega on kostja hüvitatavateks menetluskuludeks asja esmakordsel läbivaatamisel 11 175 eurot 83 senti (maakohtus 7125 eurot 83 senti, ringkonnakohtus 2050 eurot, kassatsioonimenetluses 2000 eurot) ning asja teistkordsel läbivaatamisel 18 339 eurot 8 senti (maakohtus 14 794 eurot 58 senti, ringkonnakohtus 3544 eurot 50 senti). Hageja hüvitatavateks menetluskuludeks on asja esmakordsel läbivaatamisel 14 370 eurot 84 senti (maakohtus 7862 eurot 75 senti, ringkonnakohtus 5008 eurot 9 senti, kassatsioonimenetluses 1500 eurot) ning asja teistkordsel läbivaatamisel 14 611 eurot (maakohtus 10 153 eurot 20 senti, ringkonnakohtus 4457 eurot 80 senti). Lähtudes menetluskulude jaotusest, mille järgi jääb asja esmakordsel läbivaatamisel tekkinud menetluskuludest 92% hageja kanda ja 8% kostja kanda, peab hageja hüvitama kostjale 10 281 eurot 76 senti ja kostja hagejale 1149 eurot 67 senti. Asja teistkordsel läbivaatamisel tekkinud
menetluskuludest peab hageja hüvitama kostjale 13 754 eurot 31 senti ning kostja hagejale 3652 eurot 75 senti. Kokku peab hageja hüvitama kostjale 24 036 eurot 7 senti ja kostja hagejale 4802 eurot 42 senti. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja hüvitama kostjale menetluskulud 19 233 eurot 65 senti.
MÄÄRUSKAEBUSED
5.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata ulatuses, milles need ületavad asja esmakordsel läbivaatamisel 11 175 eurot 83 senti ja teistkordsel läbivaatamisel 18 339 eurot 9 senti ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 41 364 eurot 14 senti (s.o võrreldes maakohtu määrusega täiendavalt 17 328 eurot 7 senti). Maakohus on rikkunud diskretsioonipiire. Maakohus vähendas kostja asjatundja arvamusele kulunud summat üle poole võrra. Kohus ei saa üldjuhul ennast seada eriteadmistega isiku asemele ega hinnata, kui palju tööd on olnud vajalik eriteadmistega seotud arvamuse koostamiseks. Kohus saab hinnata, kas asjatundja arvamuse küsimine põhimõtteliselt oli mõistlik ja vajalik. Kohtul on õigus asjatundja arvamuse koostamiseks kulunud aega vähendada vaid erandlike asjaolude esinemisel, näiteks kui ajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud. Praeguses tsiviilasjas oli ekspertarvamus vajalik. Kohus on lähtunud ekspertarvamuses välja toodust. See, et asjatundja arvamus oli 4 lehekülge, ei tähenda, et sellise arvamuse koostamiseks pidi asjatundja läbi lugema ainult neli lehekülge raamatupidamisdokumente. Kohus saab eriteadmistega isiku arvamuse koostamisele kulunud aega vähendada vaid erakorraliste asjaolude esinemisel, eelkõige, kui 1) asjatundja arvamus polnud asja lahendamisel olulise kaaluga ja 2) kulutatud aeg oli ilmselgelt liialdatud. Maakohus ei saa hinnata, et samaväärse arvamuse oleks saanud teha kaks korda väiksema ajamahuga. Asjatundja arvamusega seonduv kulu ei ole ebaproportsionaalselt suur. Asjatundja kulude suurust tuleb hinnata muu hulgas ka haginõude suuruse kontekstis. Esialgne põhinõue hagiavalduses oli 427 034 eurot ning hagihinnaks oli 461 196 eurot 72 senti. Sellise nõude suuruse valguses ei ole 6900 eurot maksav asjatundja arvamus ebamõistlik. Tegemist oli keerulise ja mahuka vaidlusega, mis nõudis palju erinevaid tõendeid ning mitmeid asjatundja arvamusi. Kohtupraktikas on palju näiteid, kus on välja mõistetud suuremaid ekspertarvamuse tasusid ja neid summasid vähendatud ei ole. Näiteks on maakohus varasemalt välja mõistnud 12 444 eurot 59 senti ja 12 425 eurot 4 senti, asjades, kus hagi hind oli võrreldav käesoleva asjaga. Maakohus vähendas kostja esindajakulusid, kuid ei ole piisavalt põhjendanud, miks neid on vähendatud ning ei ole seega kohaldanud diskretsiooniõigust jälgitavalt. Maakohus on põhjendamatult vähendanud kostja esindaja tasusid, samas kui hagejapoolseid esindaja tasusid on vähendatud ebaproportsionaalselt vähe. Õige on, et kohus ei pea ega saagi minutilise täpsusega hinnata iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust eraldi, kuid praegusel juhul on suurem osa põhjendusi liiga lakoonilised ning üldsõnalised. Maakohtu määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel luges kohus teatud toimingutele kulutatud aja mittevajalikuks ja põhjendamatuks. Kuigi maakohus on tuginenud mahule ja ajale, siis paljasõnaline viide ajale ja keerukusele ilma seda põhjendamata pole piisav. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on protsentuaalselt vähendatud kostja esindajakulusid rohkem kui hageja omasid. Kokku olid kostja esindajakulud terves menetluses 37 037 eurot, millest loeti põhjendatuks 19 564 eurot 26 senti ehk ligikaudu pool. Hageja esindajakulud olid terves menetluses kokku 24 286 eurot 60 senti, millest loeti põhjendatuks 17 360 eurot 24 senti ehk tugevalt üle poole. Eeltoodust tulenevalt luges kohus kostja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks 52,8% kogu esindajakuludest, kuid hageja puhul olid põhjendatud ja
vajalikeks esindajakuludeks 71,5% kogu esindajakuludest. Eriti suur on protsentide vahe just asja teistkordsel läbivaatamisel. Seal olid kostja hüvitatavad esindajakulud 46% kogu esindajakuludest, samas kui hagejal 88,4%. Selline ebaproportsionaalne vähendamine ei ole põhjendatud. Seda eriti pidades silmas asjaolu, et hageja loobus oma tõendamiskoormise täitmisest, pidades seda kulu liiga suureks, mistõttu ringkonnakohus määras ise kahju suuruse. Kui hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud, peaks tema esindajakulude suuremas osas põhjendatuks lugemiseks esinema ülekaalukas õigustus. Maakohtu määrusest seda ei ilmne. Kliendiga suhtlemine on oluline ning sellised kulud peavad olema eraldi välja toodud, et jälgida menetluskulude suuruse kujunemist. Samuti ei saa esindaja asjatundjaga suhtlemisele kulunud aega lugeda põhjendamatuks, sest seda kulu ei ole võimalik lisada asjatundja arvamuse kuluks.
6.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus on kostja asjatundja arvamuse kulu põhjendatult vähendanud. Kohtu kaalutlusõigus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ulatub ka dokumentaalsete tõendite saamiseks vajalike kulude hindamisele. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja asjatundja arvamuse kulu on ebamõistlik. Kostja põhistab kulu vajalikkust tsitaatidega tühistatud lahendist (maakohtu 15. augusti 2018. a otsus). Lõpplahendis ei osutunud 11. mai 2018. a asjatundja arvamuse väited asjakohaseks. Kostja soovis sellega tõendada, et puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja tekitatud kahju vahel, samuti et kahju ei tekitatudki (kd I, tl 191). Asjas tehtud ja jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 13. oktoobri 2021. a otsus lükkab need väited lõplikult ümber. Lisaks on neljaleheküljelise tekstilise osaga arvamuse koostamiseks 6900 eurone kulu ilmselgelt ülemäärane. Kulu suurust ei õigusta ka väidetav allikmaterjalide rohkus, kuna allikaid oli tegelikkuses piiratud hulgal ning tegu oli teineteisega seotud dokumentidega. Maakohus on põhjendatult vähendanud kostja lepingulise esindaja tasu suurust. Kostja lepingulise esindaja menetluskulud (37 037 eurot käibemaksuta) ületasid oluliselt hageja lepingulise esindaja kulusid (29 786 eurot 40 senti käibemaksuga; 24 822 eurot käibemaksuta), mis ei ole kostja poolt tehtud menetlustoimingute sisu ja mahtu arvestades millegagi põhjendatud. Hageja roll antud menetluses oli kostja omast oluliselt aktiivsem – hageja esitas hagi, kaks apellatsioonkaebust ja ühe kassatsioonkaebuse, kostja roll piirnes vastuste ja vastuväidete esitamistega. Kostja tõenduslik koormus oli oluliselt madalam. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult vähendanud kostja menetluskulusid ning viinud nende hüvitatava suuruse tasakaalu menetluse tegeliku käigu ning poolte rolliga.
7.Hageja esitas maakohtu määruse peale vastumääruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja menetluskulude väljamõistmise osas, teha tühistatud osas uus määrus, millega: 1) määrata kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 6017 eurot 88 senti; 2) määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 18 972 eurot 7 senti; 3) mõista tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 12 954 eurot 19 senti, millest 3000 eurot maksta välja hageja poolt 13. märtsil 2018 ja 31. mail 2021 selleks ettenähtud deposiitkontole tasutud kostja menetluskulude tagatise arvelt kostja arvelduskontole ning määrata, et ülejäänud 9954 eurot 19 senti tuleb tasuda hagejal. Maakohus ei ole käsitlenud kõiki hageja menetluskulusid asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus. Maakohus on käsitlenud hageja esindaja kuludena 6414 eurot, mis tuleneb 22. juuni 2018. a arvest nr 181399. Nimetatud arve esitas hageja maakohtule 22. juunil 2018 koos istungiga seotud menetluskulude nimekirjaga ning arve sisaldas nii istungiga seotud kui ka osasid sellele eelnevaid toiminguid. Hageja esitas aga menetluskulude nimekirja ka füüsiliselt
21.juunil 2018 toimunud istungil. Hageja 21. ja 22. juuni 2018. a menetluskulude nimekirjadest tulenevalt on hageja lepingulise esindaja kulud asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus
11 047,20 + 866,40 = 11 913,60 eurot. Maakohus ei ole sellega arvestanud ning on mh jätnud arvestamata hagi esitamisega ning menetluse käigus kogutud tõendite hankimise ja seisukohtade koostamise kuludega. Maakohus ei ole asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtu menetluskulude vähendamist piisavalt põhjendanud. Maakohtu põhjendused hageja menetluskulude vähendamisel asja esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus ja Riigikohtus ei ole asjakohased. Menetluskulude vähendamise aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et menetlusosaline kordab apellatsioonkaebuses eelnevas kohtuastmes käsitletud argumente või et menetlusosalisel on sama esindaja. Vaidluse läbimisel kolmes kohtuastmes on varasemate asjaolude ja seisukohtade korduv käsitlemine paratamatu, kuid kõrgemas kohtuastmes tuleb neid käsitleda uues võtmes. Hageja apellatsioonkaebus ja kassatsioonkaebus ei ole koostatud kopeeri-lõika meetodil maakohtu menetlusdokumentidest, vaid on konkreetselt selle kohtuastme tarbeks koostatud dokumendid. Menetluskulu vähendamine põhjusel, et ringkonnakohus ei nõudnud hagejalt teeside esitamist ei ole õigustatud, kulu põhjendatus ja vajalikkus ei ole ranges sõltuvuses sellest, kas kohus dokumendi esitamist nõuab. Samuti jääb selgusetuks, miks on maakohus tunnustanud kassatsiooniastmes hageja menetluskulusid (1500 eurot) väiksemas ulatuses kui kostja menetluskulusid (2000 eurot). Puudub alus asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtu menetluskulude vähendamiseks. Hageja seisukohast vaadatuna oli asja teistkordne läbivaatamine ringkonnakohtus võtmetähtsusega. Maakohtu põhjendamatu sisulise lahendi tühistamine ringkonnakohtus eeldas hagejalt senise vaidluse ja materiaalõiguslike probleemide kompleksset käsitlemist, mis eeldas suurt eeltööd ja viis lõppastmes hageja ka sihile. Maakohus ei ole tuvastanud, et hageja toimingud oleksid olnud põhjendamatud. Samuti jääb selgusetuks, miks on kohus taaskord tunnustanud hageja lepingulise esindaja kulusid väiksemas ulatuses (2657 eurot 80 senti) kui kostja menetluskulusid (3500 eurot). Hageja menetluskulude suurus on menetluse käiku arvestades mõistlikus tasakaalus maakohtu lahendiga tunnustatud kostja menetluskulude suurusega. Hageja lepingulise esindaja kulud kogu vaidluses olid 29 786 eurot 40 senti sh käibemaks, s.o 24 822 eurot käibemaksuta. Kostja lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta olid 37 037 eurot, millest maakohus on tunnustanud 19 564 eurot 26 senti. Hageja lepingulise esindaja kulud kogu vaidluses ei ületa oluliselt maakohtu poolt tunnustatud kostja lepingulise esindaja kulude suurust. Hageja roll menetluses on olnud kostjast oluliselt aktiivsem. Maakohus on põhjendamatult suures ulatuses tunnustanud kostja poolt asja teistkordsel läbivaatamisel hangitud asjatundja arvamuste kulu. Maakohus on põhjendanud kulu väljamõistmist sellega, et maakohus on arvamustest 9. märtsi 2021. a otsuses lähtunud. Hageja juhib tähelepanu, et maakohtu 9. märtsi 2021. a otsus tühistati. Kostja poolt esitatud arvamustes esitatud seisukohad lõpplahendis kehtima ei jäänud, vastupidiselt tuvastas kohus põhjusliku seose kostja tegevuse ja tekitatud kahju vahel, samuti ei osutunud põhjendatuks arvamuste väide, et kahju ei tekitatudki. Arvamuste aluseks olev allikmaterjal on äärmiselt piiratud, seejuures on kõik kostja esitatud arvamused samade asjatundjate seisukohad ning arvamused viitavad läbivalt tagasi nende varasematele seisukohtadele. Kuna maakohus juba tunnustas esmase arvamuse kuluna 3000 eurot, siis täiendavate arvamuste kulu, mis kvalitatiivselt enam menetlusse midagi ei lisanud, ei tuleks välja mõista. Alternatiivselt palub hageja vähendada
15.märtsi 2020. a ja 3. juuli 2020. a arvamuste kulu (6720 eurot) mõistliku suuruseni. Kokkuvõttes on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud järgmised: asja esmakordsel läbivaatamisel kokku 11 175 eurot 83 senti, millest 8099 eurot esindajakulud, 3000 eurot asjatundja arvamuse kulu ja 76 eurot 83 senti muud kulud ning asja teistkordsel läbivaatamisel
kokku 11 587 eurot 8 senti, millest 11 465 eurot 26 senti esindajakulud ja 121 eurot 82 senti muud kulud. Määruskaebuse põhjendustest tulenevalt tuleb muuta ka tasaarvestatavaid summasid. Asja esmakordsel läbivaatamisel tekkinud menetluskuludest jääb 92% hageja kanda ja 8% kostja kanda, seega hageja peab hüvitama kostjale 10 281 eurot 76 senti ja kostja hagejale 2039 eurot 58 senti. Asja teistkordsel läbivaatamisel tekkinud menetluskuludest peab hageja hüvitama kostjale 75% menetluskuludest ehk 8690 eurot 31 senti ning kostja hagejale 25% ehk 3978 eurot 30 senti. Kokku peab hageja hüvitama kostjale 18 972 eurot 7 senti ja kostja hagejale 6017 eurot 88 senti. Tasaarvestuse tulemusena on hageja kohustatud kostjale tasuma menetluskulude hüvitist 12 954 eurot 19 senti. Maakohus on jätnud ekslikult määruses käsitlemata hageja poolt antud menetluskulude tagatise. Hageja on tasunud kostja menetluskulude katteks 13. märtsil 2018 tagatise 2000 eurot ning
31.mail 2021 tagatise 1000 eurot, s.o kokku 3000 eurot. Kohtulahendi resolutsioonis tuleb ette näha, et kostjale väljamõistetavast menetluskulude hüvitisest 3000 eurot tuleb maksta välja deposiidist ning hagejal tuleb kostjale täiendavalt välja maksta 9954 eurot 19 senti.
8.Kostja vaidles hageja vastumääruskaebusele vastu, paludes jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Seadus ei näe ette vastumääruskaebuse esitamise õigust. Hagejal oli võimalus esitada menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale määruskaebus, mida aga hageja otsustas mitte teha. Maakohus ei ole eksinud hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ega diskretsiooniõigust ületanud. Kuigi kostjale mõisteti küll suurem summa välja, vähendati protsentuaalselt kostja kulusid tunduvalt rohkem ning esindajate tunnihinnad oli erinevad. Meelevaldne on hageja väide nagu ainuüksi sellepärast, et hageja oli kohtumenetlust algatav pool, peaksid hageja kulud olema suuremad. Kostja on igas menetlusetapis koostanud hageja seisukohtadele vastuseid ja vastuväiteid ning ei saa öelda, et hageja oleks olnud võrreldes kostjaga aktiivsem. Hageja on ebaõigesti leidnud, et kostjale määratud menetluskulusid peaks vähendama. Ainuüksi asjaolu, et maakohtu otsus, kus kostja poolt esitatud arvamustele tugineti, tühistati, ei tähenda, et seda kulu ei peaks täies ulatuses välja mõistma. Maakohtu otsuse tühistamine ei viita sellele, et kostja asjatundja arvamus ei olnud asjakohane. Ringkonnakohus ei öelnud kordagi kohtulahendis, et asjatundja arvamus ei olnud vajalik või põhjendatud. Ringkonnakohus lähtus kostja asjatundjate arvamustest, viitas neile mitmes kohas. See, et kostja on kasutanud sama ettevõtte asjatundjate seisukohti, ei tähenda, et sellest tulenevalt peaksid kulud väiksemad olema. Hageja ei ole näidanud, et kostja oleks tasunud asjatundjale turuhinnast kõrgemat hinda. Ka ei ole tegemist ebaproportsionaalse summaga tervet tsiviilasja menetlust ning tsiviilasja hinda arvestades. Kostjal ei ole vastuväiteid sellele, et osaliselt hüvitatakse talle menetluskulud kohtudeposiiti hageja poolt menetluskulude katteks kantud summadest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldama ning hageja vastumääruskaebus tuleb rahuldada osaliselt (TsMS § 659, § 657 lg 1 p-d 1 ja 2). Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning tasaarvestatud summa osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks maakohtus asja esmakordsel läbivaatamisel täiendavalt 2701 eurot (koos käibemaksuga), tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tulemusena mõistab kostjalt hageja
kasuks välja 19 017 eurot 57 senti. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse kostja kulude hüvitamiseks hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 3000 euro ulatuses. Kostja menetluskulud ülejäänud ulatuses, s.o 16 017 eurot 57 senti, tuleb hagejal kostjale hüvitada. Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled vaidlevad lepinguliste esindajate tasu suuruse põhjendatuse üle ning asjatundja arvamuste koostamise kulude suuruse üle. Pooled ei vaidlusta maakohtu määrust sõidule kulunud ajakulu ja sõidukulu kindlaksmääramise ja väljamõistmise, samuti hageja dokumentaalse tõendi hankimise kulu ja riigilõivu suuruse ja väljamõistmise osas, seega on maakohtu määrus selles osas TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.
10.Ringkonnakohus leiab, et puudub alus vastumääruskaebuse läbivaatamata jätmiseks. Kohtupraktika lubab vastumääruskaebuse esitamist (vt nt Riigikohtu 16. veebruari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-17009; 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536; 8. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-15) ning ringkonnakohus nõustub hagejaga, et vastumääruskaebuse esitamise võimalust saab jaatada TsMS § 635 lg 3 alusel koosmõjus §- ga 659.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
12.Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja määruskaebuse. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus on kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust vähendades ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kostja määruskaebuse rahuldamiseks ning kostja kasuks väljamõistetud menetluskulu suurendamiseks. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kohus ei pea iga menetlusosalise esindaja tegevust analüüsima minutilise täpsusega, vaid piisab sellest, kui määratud menetluskulude suurus vastab osutatud õigusteenuse kvaliteedile, tsiviilasja keerukusele ning esitatud materjali mahukusele. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu osaliselt ülepaisutatud ja ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele (nt materjalide komplekteerimine ja edastamine, klientide ja ekspertidega suhtlus kogu menetluse
kestel ja büroosisesed arutelud umbes 30 tundi, Riigikohtu otsuse ja kohtu kirja edasise menetluse käigu kohta analüüs ja vastuväite esitamine üle 8 tundi, kohtuistungiks valmistumine umbes 5 tundi või isegi rohkem jms). Kostja esindajate ajakulu kostja esindamisel on olnud kokku üle 220 töötundi, mida ei saa käesolevas asjas pidada mõistlikuks. Maakohtu poolt kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja kulu lõppkokkuvõttes vastab ringkonnakohtu hinnangul asja keerukusele ja mahule. Lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnates tuleb arvestada, et õigusabiteenus on mitmekülgne ning see hõlmab ka muid toiminguid lisaks kohtule menetlusdokumentide koostamisele. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul sellega ka arvestanud, maakohtu poolt peetud ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, mahule ja keerukusele. Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Seega ei ole asjakohane ka kostja väide, et maakohus vähendas poolte menetluskulusid ebavõrdselt. Kostja ise viitab ka sellele, et poolte esindajate tunnitasud on ebavõrdsed, mistõttu ei saa kulude suurust võrrelda juba sel põhjusel. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et esmase asjatundja arvamuse koostamise tasu 46 töötunni eest on ebamõistlikult suur Kostja ise toob määruskaebuses välja, et kohus saab asjatundja arvamuse kulu vähendada juhul, kui asjatundja arvamus polnud asja lahendamisel olulise kaaluga või kulutatud aeg oli ilmselgelt liialdatud. Maakohus vähendaski arvamuse koostamisega seotud kulu just teise alternatiivi, s.o selle koostamise aja ilmselge liialdatuse, alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et arvestades esitatud arvamuse sisu ja mahtu ning selle aluseks olnud materjalide mahtu ei ole taotletud ajakulu 46 tundi ilmselgelt mõistlik ega kuulu seetõttu täies ulatuses vastaspoolelt väljamõistmisele. Kostja toob määruskaebuses välja ka selle, et kohtud on mõistnud välja ka suuremaid ekspertarvamuse kulusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma see käesolevas asjas tähtsust. Igas asjas esitatud asjatundja arvamus on iseseisev dokument ning erinevates vaidlustes esitatud arvamuste koostamise kulusid ei saa võrrelda ainuüksi tsiviilasjade hindade alusel. Asjatundja arvamuse koostamise kulu ei olene tsiviilasja hinnast ega nõude suurusest, vaid selle olemusest, asjatundja teadmistest ning pädevusest, samuti arvamuse andmise valdkonnast. Seega kõike eespoolöeldut arvestades puudub ringkonnakohtu hinnangul alus kostja määruskaebuse rahuldamiseks.
13.Ringkonnakohus leiab, et hageja vastumääruskaebus on põhjendatud osaliselt. Õige on vastumääruskaebuse väide, et maakohus jättis asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus hageja 21. juunil 2018 esitatud menetluskulude nimekirja tähelepanuta ning lähtus üksnes hageja täiendava menetluskulude nimekirjaga koos esitatud arvest nr 181399, mis kulude aruandest tulenevalt puudutab esindajate toiminguid perioodil 22. märts 2018 – 22. juuni 2018. Ringkonnakohus märgib, et hageja 21. juuni 2018. a menetluskulude nimekiri, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks hageja lepingulise esindaja kulu 11 047 eurot 20 senti, kohtuvälised kulud 141 eurot 60 senti ja kohtukulud, s.o riigilõiv 3400 eurot, koos nimekirjale lisatud arvetega nr 172739 ja nr 180536 ning arvetele lisatud kulude aruannetega, ei ole kohtute infosüsteemist nähtav. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus selle nimekirja seetõttu suure tõenäosusega menetluskulude kindlaksmääramisel tähelepanuta. Kuivõrd maakohus on osa menetluskuludest ja esindaja toimingutest jätnud käsitlemata, on selle vaidlustamise osas hageja vastumääruskaebus osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja esindajate ajakulu arvetel nr 172739 ja nr 180536 ja kulude aruannetes märgitud ulatuses tervikuna põhjendatud. Viidatud arvete ja kulude aruannete järgi on hagejate esindajad osutanud hagejale õigusabiteenuseid kokku 40,6 tunni ulatuses. Viidatud
arvete ja kulude aruannete kohaselt koosnes õigusabiteenus mh kahjunõude eelduste kontrollist, hagiavalduse koostamisest ning kostja vastuse analüüsist. Kulude aruannete kohaselt kulus esindajatel kliendiga suhtlemisele arvetel märgitud perioodil (30. mai 2016 – 21. märts 2018) ringkonnakohtu hinnangul ebamõistlikult palju aega, mis ei kuulu vastaspoolelt hüvitamisele. Kuigi osad toimingud aruande kohaselt on teostatud enne hagi esitamist, saab ka esindaja ajakulu nõude eelduste kontrollimisel pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks mõistlikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindajate arvetega nr 172739 ja nr 180536 hõlmatud ajakulu, arvestades tehtud toiminguid, asja keerukust ja mahtu, põhjendatud ja vajalik 20 tunni ulatuses. Üldjuhul tuleb siis, kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 11). Kuivõrd nii hageja ise menetluskulude nimekirju esitades kui ka maakohus kulude põhjendatust hinnates lähtusid esindajate keskmisest tunnitasust, pooled määruskaebemenetluses selle üle ei vaidle, siis on mõistlik ka nende maakohtu poolt käsitlemata jäänud kahe arve alusel põhjendatud ja vajaliku kulu kindlaksmääramisel lähtuda esindajate keskmisest tunnihinnast, mis 21. juuni 2018. a menetluskulude nimekirja järgi on olnud 135 eurot 5 senti (käibemaksuga). Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 2701 eurot (koos käibemaksuga) (20 x 135,05). Selle summa osas on vastumääruskaebus põhjendatud ning nimetatud kulu tuleb lugeda hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Ülejäänud osas ei ole hageja vastumääruskaebus põhjendatud. Diskretsiooniõiguse teostamist on ringkonnakohus selgitanud määruse p-s 12. Ka hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu poolt kindlaks määratud summa vastab esindajate poolt teostatud toimingutele, tsiviilasja keerukusele ja mahule. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi see, et kohus väidetavalt ei tuginenud lõpplahendis kostja poolt esitatud arvamustele, ei ole aluseks asjatundja arvamuste koostamisega seotud kulude väljamõistmata jätmiseks või vähendamiseks. Kohtud ei ole arvamuste vastuvõtmisest keeldunud kui asjakohatutest tõenditest. Kohus hindab kõiki tõendeid igakülgselt ning ühelgi tõendil ei ole kindlaksmääravat tähtsust (TsMS § 232 lg 1). TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega kostjal oli õigus ja ka kohustus oma väiteid tõendada ning tulenevalt menetluskulude jaotusest taotleda kulude hüvitamist. Asjatundja arvamuse kulu vähendamise aluseks ei ole ka asjaolu, et arvamusi on koostanud sama büroo. 25. märtsi 2020. a arvamuse kohaselt oli aruande koostamise eesmärgiks hinnata, millistel alustel on õiglane hinnata TMA Holding OÜ pankrotivara (enampakkumine
17.augustil 2015) harilikku väärtust. 3. juuli 2020. a arvamuse eesmärgiks oli hinnata 28. mai 2020. a Grant Thornton Baltic arvamuse (hageja poolt esitatud asjatundja arvamus) aluseid ning kommenteerida varasemate arvamuste järeldusi seoses lisandunud informatsiooniga. Seega oli arvamuste koostamise eesmärk ning seega eelduslikult kriteeriumid ja alusmaterjal erinev. Kuivõrd arvamused on esitatud konkreetses tsiviilasjas ning on seotud ühe vaidlusega, siis on iseenesest mõistetav, et nendes sisalduvad seisukohad või asjaolud võivad ka kattuda. See ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul asjatundja arvamuse kulu vähendamise aluseks. Asjatundja arvamuste koostamise kulu 6720 eurot kahe arvamuse eest on mõistliku suurusega.
15.Lähtudes menetluskulude jaotusest, mille järgi jääb asja esmakordsel läbivaatamisel tekkinud menetluskuludest 92% hageja kanda ja 8% kostja kanda, peab hageja hüvitama kostjale 10 281 eurot 76 senti ja kostja hagejale 1365 eurot 75 senti. Asja teistkordsel läbivaatamisel tekkinud menetluskuludest peab hageja hüvitama kostjale 13 754 eurot 31 senti ning kostja hagejale 3652 eurot 75 senti. Kokku peab hageja hüvitama kostjale 24 036 eurot 7 senti ja kostja hagejale 5018 eurot 50 senti. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja hüvitama kostjale menetluskulud 19 017 eurot 57 senti.
16.Hageja on kostja menetluskulude katteks menetluse jooksul tasunud kokku 3000 eurot, s.o 2000 eurot 13. märtsil 2018 Tartu Maakohtu 6. märtsi 2018. a määruse alusel ning 1000 eurot
31.mail 2021 Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2021. a määruse alusel. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse kostja menetluskulude hüvitamiseks hageja poolt kohtu deposiitarvele tasutud kostja menetluskulude tagatise arvelt. Ülejäänud ulatuses, s.o 16 017 eurot 57 senti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.