Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Villu Kõve, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasagi hagi Bayer Pharma AG vastu 413 628 euro 38 sendi suuruse kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Richter Gedeon kassatsioonkaebus
Vegyeszeti
Gyar
Reszvenytarsasagi
Bayer Pharma AG vastukassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus
446 718 eurot 65 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kristina Schotter ja Üllar Talviste Kostja Bayer Pharma AG, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper
Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2019. a otsus ja Harju Maakohtu 5. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-2152 ning saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasagi kassatsioonkaebus ja Bayer Pharma AG vastukassatsioonkaebus osaliselt.
3.Tagastada kassatsioonkaebuselt ja vastukassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-17-2152
1.Richter Gedeon Vegyeszeti Gyar Reszvenytarsasag (hageja) esitas 9. veebruaril 2017 Harju Maakohtule hagi Bayer Pharma AG (kostja) vastu 390 162 euro 70 sendi suuruse kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. 6. juulil 2017 suurendas hageja põhinõuet 413 628 euro 38 sendini. Hageja plaanis tulla 2010. a Eestis turule ravimiga Midiana (ravimpreparaat raseduse vältimiseks), mis sisaldab toimeainena drospirenooni ja etinüülöstradiooli. Hageja täitis turule sisenemiseks kõik nõuded ja tingimused, sh väljastati talle müügiluba ja ravim lisati soodusravimite nimekirja. Kostja nimele oli Eestis registreeritud patent EE05128 „Farmatseutiline kompositsioon ja preparaat, mis sisaldavad drospirenooni ja etinüülöstradiooli, ning nende kombinatsiooni kasutamine farmatseutilise kompositsiooni valmistamiseks“.
16.septembril 2010 esitas kostja Harju Maakohtule hagi patendist tulenevate õiguste rikkumisest hoidumiseks (tsiviilasi nr 2-10-44883), kuna leidis, et hageja ravim rikub tema patendiomaniku ainuõigusi. 27. septembril 2010 keelas maakohus hagi tagamise määrusega hagejal muu hulgas ravimi Midiana müügi Eestis. Hageja vaidles kostja nõudele ja hagi tagamisele vastu. 7. juulil 2011 tühistas Euroopa Patendiameti Apellatsioonikomisjon otsusega Euroopa analoogpatendi EP 1214076, mis põhines samal rahvusvahelisel patenditaotlusel ja sama prioriteedinõuet kinnitavatel dokumentidel.
15.jaanuaril 2014 tühistas Harju Maakohus otsusega tsiviilasjas nr 2-11-37678 ka kostja Eesti patendi EE05128, kuna see ei vastanud seaduses sätestatud patentsuse kriteeriumile. Maakohtu ja samas asjas tehtud ringkonnakohtu otsus jõustusid 13. juunil 2016. Kostja esitas hagist loobumise avalduse alles 26. augustil 2016. Maakohus võttis 23. novembri 2016. a määrusega hagist loobumise vastu, lõpetas tsiviilasja menetluse ja tühistas hagi tagamise abinõu. Määrus jõustus 9. detsembril 2016. Tsiviilasjas nr 2-10-44883 kohaldatud hagi tagamise tõttu ei olnud hagejal võimalik müüa Eestis oma ravimeid, sh Midiana, alates 2010. a kolmandast kvartalist kuni detsembrini 2016. Samal ajal jätkas kostja oma ravimite Yarina, Yasminelle ja Yaz monopoolset müüki Eestis. Hagi tagamise tõttu tekkis hagejal kahju, mis seisneb saamata jäänud müügitulus, mida hageja oleks teeninud, kui ta oleks saanud sellel ajavahemikul oma ravimitega turule tulla. Kahjuarvestus põhineb sellel, millistes kogustes ja millise hinnaga müüs kostja aastatel 2010–2016 drospirenooni ja etinüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid Yarina ja Yaz Eestis. Hageja võttis kahju arvutamisel arvesse, kui suure osa turust oleks ta oma ravimitega turule tulemisel hõivanud, arvestades ka konkurentidega, kelle suhtes saavutas kostja samadel alustel hagi tagamise korras müügikeelud. 2012. a oleks hageja sarnaselt Läti ja Leeduga ka Eesti turule tulnud teise samu toimeaineid sisaldava geneerilise ravimiga Daylette. Kokku tekitati hagejale põhjendamatu hagi tagamisega saamata jäänud müügituluna ajavahemikul 2010 kolmas kvartal kuni detsember 2016 kahju 390 162 eurot 67 senti, sh ravimi Daylette osas 150 485 eurot 67 senti ja Midiana osas 239 677 eurot.
8.septembril 2016 esitas kostja hageja vastu uue hagi ja hagi tagamise taotluse teise samasse patendiperekonda kuuluva Eesti patendi rikkumise väitega (tsiviilasi nr 2-16-13597), kuigi Harju Maakohus oli 31. märtsi 2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-40378 ka selle patendi uudsusnõudele mittevastavuse tõttu tühistanud ja Euroopa Patendiamet oli 30. jaanuari 2012. a otsusega tühistanud Eesti patendi Euroopa analoogpatendi EP 1380301. 19. septembri 2016. a hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-16-13597 keelati siiski hagejal ravimi Midiana müümine Eestis. Kostja patendi tühistanud kohtuotsuse jõustumise tõttu 29. märtsil 2017 tühistas maakohus 9. mai 2017. a määrusega hagi tagamise abinõud viivitamatult täidetava määrusega.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost ega tulu saamata jäämist või kahju tekkimist. Hagi tagamisel puudub põhjuslik seos Daylette`i müügist saamata jäänud tuluga. Hageja detsembris 2016 2(9)
2-17-2152 saamata jäänud tulul puudub põhjuslik seos hagi tagamisega tsiviilasjas nr 2-10-44883. Määrus hagi tagamise tühistamise kohta jõustus 9. detsembril 2016. Saamata jäänud tulu suurus on tõendamata. Saamata jäänud müügitulust tuleb maha arvata kahjustatud isiku säästetud kulud. Hageja väidetud puhtmajanduslik kahju ei ole Riigikohtu praktika kohaselt üldse hüvitatav. Hageja pidi näitama, et hagi tagamisega rikuti kaitsenormi, mille eesmärk oli pakkuda kaitset ka rikutud lepinguvälise kohustuse täitmise huvile ning võimaldada nõuda ka positiivse kahju hüvitamist ehk saamata jäänud tulu. Hageja ei ole vastavat asjaolu näidanud. Patendi tühistamisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Seega ei ole hagejal hagi tagamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet ajavahemiku osas, mis eelnes patendi tühistamisele, ja tema nõuet tuleb piirata ajavahemikuga 13. juuni 2016 kuni 9. detsember 2016 või alternatiivselt võtta patendi tühistamise tagasiulatuva jõu puudumist arvesse võlaõigusseaduse (VÕS) § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamisel. Kahjuhüvitise täies ulatuses väljamõistmine oleks mõistlikult vastuvõtmatu. Kostja tugines Eesti Vabariigi välja antud patendile. Patendiomanikul on õigustatud ootus, et talle konkreetsele leiutisele ainuõiguse andmine on seaduslik ja kehtiv. Kostja teostas oma tsiviilprotsessiõigusi seaduspäraselt ja heauskselt ning tema vastutuse laiendamine sellises olukorras toob kaasa ettenähtamatu ja ebaproportsionaalse varalise vastutuse. Isegi kui kohus leiab, et patendi tühistamisel on tagasiulatuv jõud ja puhtmajandusliku kahju hüvitamist ei saa piirata, on põhjendatud puhtmajandusliku kahju hüvitise vähendamine vähemalt poole võrra ajavahemiku eest 26. august 2016 kuni 9. detsember 2016.
3.Harju Maakohus jättis 5. oktoobri 2018. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 15 017 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tõendanud hageja kõiki neid tegureid, mis oleksid võinud tema saamata jäänud tulu suurust mõjutada. See, et kostjale kuuluvad siseriiklikud patendid pärast hagi tagamise määruste tegemist tühistati, ei muuda hagi tagamist alusetuks ega kostja nõuet olematuks. Registrisse kantud patendi kehtivust ja patendiomaniku õiguste olemasolu eeldatakse ja patendiomanik saab sellele tugineda. Patendiseaduse (PatS) § 49 lg-te 4 ja 6 kohaselt ei ole patendi tühistamisel ka tagasiulatuvat jõudu. Kostja ei pidanud patentide territoriaalsuse põhimõttest tulenevalt oma Euroopa patendi tühistamisel eeldama siseriiklike patentide õigusjõu kaotamist. Hageja nõuet ei tule rahuldada ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 391 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 2-15-4981, et saamata jäänud tulu nõuet ei ole TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel võimalik rahuldada ka juhul, kui kostja kahju põhjustas. Kostja pöördus kahel korral kohtusse oma kehtiva patendiõiguse kaitseks. Ta ei saanud eeldada patendi tulevikus tühistamist ega selgelt ette näha, kas või milline puhtmajanduslik kahju hagejale tekib. Hageja nõude rahuldamine mõjuks olulise heidutusena intellektuaalse omandi omanike õiguste kaitsmisel ja kehtivatele õigustele tuginedes hagi tagamise taotlemistel. Isegi kui hageja nõue oleks TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel põhjendatud, ei saaks hagi täies ulatuses rahuldada. Ravimi Daylette Eestis müümata jätmine ei olnud põhjuslikus seoses hagi tagamistega. Kostja 16. septembri 2010. a hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus olid suunatud ravimi Midiana müügi keelamisele, mitte ravimi Daylette müügi keelamisele. 2010. a ei olnud hagejal ka selle ravimi müügi luba. Samuti on nõue põhjendamatu ajavahemiku osas juuli 2010 kuni 27. september 2010 põhjusliku seose puudumise tõttu (8845 eurot 2 senti). Hageja ei toonud välja ega tõendanud, kuidas kostja takistas ravimi müümist ajavahemikul 15. september 2010 kuni 27. september 2010. Kostja ei vastuta ka ajavahemikul 17. aprill 2017 kuni 9. mai 2017 hagi tagamise määruse kehtimise eest, kuna ta oli esitanud hagist loobumise taotluse. Kahju ja kostja tegevuse vahel ei ole põhjuslikku seost, kuna tal puudus taotluse lahendamise üle kontroll. Hageja alternatiivne VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel esitatud 3(9)
2-17-2152 nõue ei ole põhjendatud. Seaduslikul alusel kohtusse pöördumine ei saa olla heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks. Kostja ei pidanud kummagi hagiavalduse esitamise ajal eeldama, et tema patendid võidakse tühistada.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. juuni 2019. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 6156 eurot 55 senti ning viivise 974 eurot 25 senti ja alates 28. juunist 2019 kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas (407 471 eurot 83 senti) jäi hagi rahuldamata. Menetluskuludest 99% jäi hageja kanda ja 1% kostja kanda. Maakohus leidis õigesti, et hagi ei tule TsMS § 391 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel rahuldada. Riigikohus leidis asjas nr 2-15-4981 TsMS § 391 lg 1 tõlgendamise kohta, et TsMS § 391 lg 1 ei võimalda kahjuna hüvitada saamata jäänud tulu. Hagejal ei saanud olla ka õigustatud ootust, et seaduse tõlgendus ajas ei muutu. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust anda hinnangut hageja väidetele selle kohta, et Riigikohtu TsMS § 391 lg 1 tõlgendus on ebaõige ja vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ, 29. aprill 2004, intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (direktiiv 2004/48/EÜ) art 9 lg-ga 7. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et kostja tegevus ning hagi tagamised ei saanud takistada Daylette`i müüki Eestis. Samuti jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel rahuldamata hagi Midianat puudutavas osas, mis põhineb 27. septembril 2010 tsiviilasjas nr 2-10-44883 patendist nr 05128 tulenevate õiguste kaitseks esitatud hagi tagamisel. Kuigi kohtuotsus kostja patendi nr 05317 tühistamise kohta ei olnud 8. septembril 2016 hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise ajaks veel jõustunud, siis mõlema vaidluse (tsiviilasjad nr 2-10-44883 ja nr 2-16-13597) sarnaseid asjaolusid arvestades pidi kostja selle hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisel aru saama oma käitumise heade kommete vastasusest. Kostja oli teadlik maakohtu otsusest tema patendi nr 05317 tühistamise kohta, kuid sellele vaatamata otsustas ta esitada hageja vastu hagi sellest patendist tulenevate õiguste kaitseks ning soovis jätkuvalt takistada hagejal Midiana müümist Eestis. See tähendab, et kostja oli teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis annavad alust pidada tema käitumist heade kommetega vastuolus olevaks. Ringkonnakohtu hinnangul käitus kostja selle hagi esitamisel ja hagi tagamise taotlemisel tahtlikult heade kommete vastaselt ja pidi möönma, et tema hagi tagamine võib tekitada hagejale kahju. Arvestades asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-10-44883 kohaldatud hagi tagamine kehtis kuni 9. detsembrini 2016 ja tsiviilasjas nr 2-16-13597 tagati hagi
19.septembri 2016. a määrusega, oli hagejal Midiana müümine Eestis keelatud kahekordselt ajavahemikul 19. september 2016 kuni 9. detsember 2016. Seega võiks hagejal olla saamata jäänud tulust tingitud kahju hüvitamise nõue ajavahemiku eest 10. detsember 2016 (alates hagi tagamise tühistamisest tsiviilasjas nr 2-10-44883) kuni 17. aprill 2017 (kostja esitas maakohtule hagist loobumise avalduse). Selline kahju on eelduslikult hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Kui teist hagi tagamist ei oleks olnud, oleks hageja tõenäoliselt saanud eeltoodud asjaoludel Midiana müügist tulu 27. jaanuarist 2017 kuni 17. aprillini 2017, kuid kostja tegevuse tõttu jäi tal see saamata. Kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kostja ei ole tõendanud oma süü puudumist, mistõttu ta ei vabane vastutusest. Samas ei arvesta 4(9)
2-17-2152 ringkonnakohus otsuse tegemisel kostja kahjuks asjaolu, et maakohus tühistas hagi tagamise alles 9. mai 2017. a määrusega, sest maakohtu viivitamine ei sõltunud kostjast. Tsiviilasjas nr 2-16-13597 hagi tagamise tõttu tekkinud kahju hüvitamise osas tuleb hagist rahuldada 6156 euro 55 sendi suurune osa.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse tühistamata, ning teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja saata asja tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtute tõlgendus TsMS § 391 lg-le 1 intellektuaalomandivaidlustes vastuolus direktiivi 2004/48/EÜ art 9 lg-ga 7. Ringkonnakohus leidis vääralt, et ta ei pea hindama TsMS § 391 kooskõla või vastuolu Euroopa Liidu õigusega. Direktiiv 2004/48/EÜ sätestab art 9 lg-s 7 järgmist: „Kui ajutised meetmed tühistatakse või kui need muutuvad kehtetuks hageja mis tahes teo või tegevusetuse tõttu või kui hiljem on leitud, et intellektuaalomandi õigusi ei ole rikutud ega neid ei ole ähvardanud rikkumise oht, on kohtuasutustel õigus kostja nõudel kohustada hagejat maksma kostjale kohast hüvitist nimetatud meetmetega tekitatud mis tahes kahju eest.“ Direktiiv ei piira hüvitatava kahju liike otsese kahjuga. Direktiivi säte hõlmab kogu kahju, seega tuleb tagada ka saamata jäänud tulu hüvitatavus. Ka intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) art 50 lg-t 7, mis on sama sisu ja sõnastusega nagu direktiivi art 9 lg 7, on õiguskirjanduses tõlgendatud selliselt, et see peaks hõlmama ka saamata jäänud tulu. Hagi tagamisest tingitud saamata jäänud tulu hüvitamise välistamine TsMS § 391 alusel on ebaõiglane. TsMS § 391 lg 1 p 1 normi muutva tõlgenduse tagasiulatuv kohaldamine on põhiseadusvastane (põhiseaduse § 10). Tahtliku heade kommete vastase käitumise tuvastamisel on ringkonnakohus asjaolusid poolikult hinnanud ning jätnud olulised asjaolud ja tõendid hindamata, osa haginõudest on lahendamata.
8.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja esitas vastukassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistas ning rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks 6156 eurot 55 senti, viivise ning jättis maakohtu ja apellatsioonimenetluse kuludest 1% kostja kanda. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta jõusse maakohtu otsus. Kassatsiooniastme menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja vastukassatsioonkaebuse kohaselt tugines ringkonnakohus hagi osalisel rahuldamisel VÕS § 1045 lg 1 p-le 8, mis ei kohaldu. Kostja pole tegutsenud tahtlikult heade kommete vastaselt, kui esitas 8. septembril 2016 hagi. Maakohtu otsus kostja patendi nr 05317 tühistamise kohta ei olnud
8.septembril 2016 hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise ajaks veel jõustunud. Patendi tühistamisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Lisaks on hagi tagamine kohtu kaalutlusõigus. Kui hagi tagamise taotluse esitamine oli ilmselgelt heade kommete vastane, oleks maakohus pidanud jätma hagi tagamata. Ringkonnakohus ei arvestanud kostja vastuväidetega hageja kahju arvutuskäigu kohta. Hageja turuosa suurus oleks olnud hageja hinnatust väiksem – meelevaldne on lugeda tõendatuks, et see oleks olnud 25%. Hageja väidetav saamata jäänud tulu on tema arvutatust väiksem. Hageja tuli 2010. a turule 5(9)
2-17-2152 kostja ravimi Yarina CIP hinnast 46% madalama hinnaga, mitte 30% madalama hinnaga. Hageja pole saamata jäänud müügitulust arvutanud maha kulusid. Maksimaalseks võimalikuks kahjuhüvitise suuruseks on kostja arvates 295 eurot 84 senti.
10.Hageja vaidles vastukassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 4 järgi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes muu hulgas selle üle, kas TsMS § 391 lg 1 alusel on hüvitatav ka saamata jäänud tulu, arvestades direktiivi 2004/48/EÜ art 9 lg-t 7. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ringkonnakohtus VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel hagi osaline rahuldamine on põhjendatud.
13.TsMS § 391 lg 1 p 1 järgi peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et saamata jäänud tulu ei ole VÕS § 127 lg 2 mõttes hõlmatud TsMS § 391 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiga (vt Riigikohtu 6. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-4981, p 14; Riigikohtu 21. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-18470, p 10). Kolleegium muudab seda seisukohta.
14.TsMS § 391 lg 1 p 1 sätte sõnastuse kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele või kolmandale isikule tekitatud kahju. Sätte sõnastusest ei tulene, et hüvitatav oleks üksnes otsene varaline kahju. Direktiivi 2004/48/EÜ art 9 lg 7 sätestab, et kui ajutised meetmed tühistatakse või kui need muutuvad kehtetuks hageja mis tahes teo või tegevusetuse tõttu või kui hiljem on leitud, et intellektuaalomandi õigusi ei ole rikutud ega neid ei ole ähvardanud rikkumise oht, on kohtuasutustel õigus kostja nõudel kohustada hagejat maksma kostjale kohast hüvitist nimetatud meetmetega tekitatud mis tahes kahju eest. Samasisulist sätet sisaldab ka TRIPS art 50 lg 7. Direktiivi art 9 lg 7 ja TRIPS art 50 lg 7 võimaldavad kohtul kohustada hagejat maksma kostjale hüvitist meetmetega tekitatud “mis tahes kahju eest”. Ei direktiivi art 9 lg 7 ega ka TRIPS art 50 lg 7 piira hüvitatava kahju liike üksnes otsese varalise kahjuga. Ka Euroopa Kohus ei ole direktiivi 2004/48/EÜ art 9 lg-le 7 andnud teistsugust tõlgendust. Euroopa Kohus on asjas nr C-681/13 tehtud lahendi p-s 74 märkinud, et direktiivi art 9 lg-s 7 sätestatakse meetmed, mis võimaldavad kostjal nõuda kahju hüvitamist juhul, kui hiljem leitakse, et intellektuaalomandi õigust ei ole rikutud ja seda ei ole ähvardanud rikkumise oht (vt Euroopa Kohtu 16. juuli 2015. a otsus asjas nr C-681/13, Diageo Brands, p 74). Lisaks on Euroopa Kohus viidanud asjas nr C-688/17 direktiivi 2004/48/EÜ art 9 lg 7 aspektist, et tegemist peab olema meetmetega tekitatud „mis tahes kahjuga“ (vt Euroopa Kohtu 12. septembri 2019. a otsus asjas nr C-688/17, Bayer Pharma, p 39). Riigisisest õigust tuleb tõlgendada kooskõlas direktiiviga (direktiiviga kooskõlas oleva tõlgenduse kohta vt nt Euroopa Kohtu 10. aprilli 1984. a otsus asjas nr C-14/83, Von Colson ja Kamann vs. Land Nordrhein-Westfalen, p 26; Euroopa Kohtu 24. jaanuari 2012. a otsus asjas nr C-282/10, Dominguez vs. Centre informatique, p 23; Euroopa Kohtu 10. oktoobri 2013. a otsus asjas nr C-306/12, Spedition Welter GmbH vs. Avanssur SA, p-d 29–30). Tõlgendades TsMS § 391 lg-t 1 kooskõlas direktiivi 6(9)
2-17-2152 vastava sättega, leiab kolleegium, et saamata jäänud tulu hüvitamine ei ole TsMS § 391 lg 1 alusel välistatud. Nagu eespool märgitud, ei välista ka TsMS § 391 lg 1 sõnastus saamata jäänud tulu hüvitatavust, mistõttu laieneb tõlgendus lisaks intellektuaalse omandiga seotud tsiviilasjadele ka muud tüüpi tsiviilasjadele. Mitmete tsiviilasjade puhul ongi hagi tagamisest tekkida võiv kahju hinnatav vaid saamata jäänud tuluna. Saamata jäänud tulu kui hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitatavuse välistamine TsMS § 391 lg 1 alusel eesmärgil, et kaitsta hageja huve, kes on esitanud põhjendamatu hagi, piiraks kostja õigusi põhjendamatult. TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kolleegium leiab, et TsMS § 377 lg 1 esimest lauset arvestades on TsMS § 391 lg 1 kaitse-eesmärgiks kaitsta kostjat ka saamata jäänud tulu kui kahju tekkimise eest. Eeltoodud põhjendustel leiab kolleegium, et TsMS § 391 lg 1 alusel on hüvitatav nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. Kuna kohtud on tuginenud tõlgendusele, et TsMS § 391 lg 1 alusel ei ole hüvitatav saamata jäänud tulu, tuleb kohtute otsused TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada. TsMS § 688 lg-test 3–5 tulenevalt ei saa Riigikohus ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata. Seetõttu tuleb asi TsMS § 691 p 4 järgi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
15.Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtutel hageja nõuet hinnata TsMS § 391 lg 1 alusel ning arvestada mh Euroopa Kohtu seisukohta asjas nr C-688/17. Eelnimetatud lahendis on Euroopa Kohus märkinud, et hüvitamine peab toimuma „kohase hüvitise“ kujul (vt Euroopa Kohtu 12. septembri 2019. a otsus asjas nr C-688/17, Bayer Pharma, p 39). Euroopa Kohus on viidanud ka sellele, et asjaolu, et art 9 lg-s 7 nimetatud eeltingimused on täidetud, ei tähenda seda, et kohtud oleksid konkreetses asjas automaatselt ja igal juhul kohustatud mõistma hagejalt välja igasuguse kahju, mis kostjale nende meetmete tõttu on tekkinud. Direktiivi art 9 lg-s 7 ette nähtud kohane hüvitis on tagatis, mida liidu seadusandja pidas vajalikuks, et katta kulusid ja kahju, mis kostjale on tekkinud tulenevalt „õigustamatust taotlusest“ ajutiste meetmete võtmiseks. Direktiivi 2004/48 põhjenduse 22 kohaselt on selle artiklis 9 ette nähtud ajutised meetmed nimelt õigustatud juhul, kui mis tahes viivitus võib põhjustada korvamatut kahju intellektuaalomandi õiguse omajale. Sellest tuleneb, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluse õigustamatuse tuvastamine eeldab ennekõike seda, et puudub oht, et intellektuaalomandi õiguse omajale põhjustatakse korvamatut kahju viivitusega tema taotletud meetmete võtmisel (vt Euroopa Kohtu 12. septembri 2019. a otsus asjas nr C-688/17, Bayer Pharma, p-d 52, 60–62). Euroopa Kohus märkis, et kui kostjad turustavad oma tooteid isegi siis, kui patenditaotlus on esitatud või kui on olemas patent, mis võib takistada sellist turustamist, peab kohus kontrollima, kas sellist käitumist saab kõigepealt pidada objektiivseks kaudseks tõendiks selle kohta, et patendi omanikule tekib tema taotletud meetmete võtmisega hilinemisel korvamatu kahju. Järelikult ei saa viimase esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlust, mille ta esitas vastuseks sellisele käitumisele, a priori kvalifitseerida „õigustamatuks“ direktiivi 2004/48 art 9 lg 7 tähenduses koostoimes selle direktiivi põhjendusega 22. Euroopa Kohus viitas ka sellele, et kuigi asjaolu, et ajutised meetmed tunnistati kehtetuks, võib olla üks direktiivi 2004/48 art 9 lg-s 7 ette nähtud pädevuse teostamiseks vajalikest tingimustest, ei saa seda iseenesest pidada määravaks tõendiks selle kohta, et kehtetuks tunnistatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlus oli põhjendamatu. Teistsugusel järeldusel võib olla selline mõju, mis võib asjaomase patendi omanikku tagasi hoida direktiivi 2004/48 art-s 9 ette nähtud meetmeid kasutamast ja mis läheks seega vastuollu selle direktiivi eesmärgiga, mis seisneb selles, et tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse kõrge tase. Euroopa Kohus leidis, et kohus peab ka kontrollima, et hageja ei ole direktiivi 2004/48 art 9 lg-s 7 ette nähtud meedet kuritarvitanud. Selleks tuleb tal nõuetekohaselt arvesse võtta juhtumi kõiki objektiivseid asjaolusid, sealhulgas poolte käitumist (vt Euroopa Kohtu 12. septembri 2019. a otsus asjas nr C-688/17, Bayer Pharma, p-d 63-65, 70). 7(9)
2-17-2152
16.Seega tuleb kohtul asja lahendamisel ja kohase hüvitise üle otsustamisel arvestada kõiki objektiivseid asjaolusid. Muu hulgas tuleb arvestada ka seda, kas toimus ja millises staadiumis oli tagamistaotluste esitamise ajal patentide tühistamise menetlus. Seejuures märgib kolleegium, et iseenesest on ekslik maakohtu seisukoht, et varem kehtinud PatS § 49 lg-test 4 ja 6 tulenevalt ei ole patendi tühistamisel tagasiulatuvat jõudu. Enne 1. aprilli 2019 kehtinud PatS § 49 lg 6 esimese lause ja alates 1. aprillist 2019 kehtiva PatS § 50 lg 7 esimese lause järgi ei ole patendi täielik või osaline tühistamine enne sellekohase otsuse jõustumist patendiomaniku ainuõiguse rikkumise kohta tehtud kohtuotsuse tühistamise või lepingu, sealhulgas litsentsilepingu tühistamise alus. Nimetatud sättest ei tulene järeldust, et patendi tühistamisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kui patent tühistatakse, ei ole sellel olnud algusest peale toimet. Samamoodi on käsitletud küsimust ka nt Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni art-s 68, mille kohaselt sel määral, mil Euroopa patent on vastulausemenetluse käigus tühistatud, loetakse, et patenditaotlusel ja selle alusel väljaantud Euroopa patendil ei ole algusest peale olnud artiklites 64 ja 67 sätestatud toimet. Kuigi saamata jäänud tulu hüvitamine ei ole iseenesest TsMS § 391 lg 1 alusel välistatud (vt selle otsuse p 14), tuleb kohtul asja lahendamisel esmalt hinnata, kas hagi tagamise avalduse esitamisel esines oht, et praeguse asja kostjal tekib korvamatu kahju Euroopa Kohtu otsuses ja direktiivi 2004/48/EÜ põhjenduses 22 viidatud tähenduses, st kahju, mida ei ole hiljem võimalik heastada, kui ta hagi tagamist ei taotle. Kui kohus leiab, et hagide tagamise taotlemisel ei olnud ohtu, et tagamata jätmine võis tekitada praeguse asja kostjale korvamatut kahju, tuleb edasi hinnata kahjuhüvitise suurust. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel, sh ka VÕS § 127 lg 6 alusel, saab hüvitise suuruse arvestamisel mh arvestada VÕS § 140 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kõigi asjaolude all saab kolleegiumi hinnangul patendiasjades mh arvestada, millises menetlusstaadiumis oli kostja patentide tühistamine hagi tagamise taotluse esitamise ajal, samuti tühistamise põhjust ja kostja osa selles.
17.Vastuseks kostja vastukassatsioonkaebusele peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Maakohus on leidnud ja ringkonnakohus pole seda seisukohta ümber lükanud, et kostja ei vastuta ajavahemikul 17. aprill 2017 kuni 9. mai 2017 hagi tagamise määruse kehtimise eest, kuna ta oli esitanud taotluse hagi tagasivõtmiseks. Maakohus leidis, et põhjuslikku seost kahju ja kostja tegevuse vahel ei ole, kuna kostjal puudus hagi tagasivõtmise taotluse lahendamise üle kontroll, maakohtu viivitus taotluse lahendamisel ei sõltunud kostjast. Kolleegium kohtute seisukohaga ei nõustu. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on ekslikult viidanud sellele, nagu oleks kostja esitanud 17. aprillil 2017 hagi tagasivõtmise avalduse. Kostja esitas 17. aprillil 2017 hagist loobumise avalduse. Kostja, esitades hagist loobumise avalduse, pidi arvestama, et kohus lahendab taotluse mõistliku aja jooksul. TsMS § 378 lg 6 järgi võib hageja käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige võib ta õigusest loobuda või anda nõusoleku sellise tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud. Seega ei takista hagi tagamine iseenesest hagi tagamist taotlenud isikut käsutamast hiljem oma õigusi väljaspool kohtumenetlust. Kostja oleks saanud saata hagejale pärast hagist loobumise taotluse kohtule esitamist nt kirjaliku kinnituse, et ta ei tugine hagi tagamisele ega keela hagejat, kui hageja soovib ravimit turustama hakata. Seega ei saa kostja õigustada ennast sellega, et kohus ei lahendanud taotlust piisavalt kiiresti.
8(9)
2-17-2152
18.Kuigi asja lahendamisel tuleb kohtutel hinnata hageja nõuet TsMS § 391 lg 1 alusel, siis vastuseks kostja vastukassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et nõustub viimasega, et asjaolu, et kostja esitas
8.septembril 2016 hagi, ei tähenda, et ta oleks käitunud VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel tahtlikult heade kommete vastaselt. Maakohtu otsus kostja patendi nr 05317 tühistamise kohta ei olnud 8. septembril 2016 hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise ajaks veel jõustunud (vt nt tahtliku heade kommete vastase käitumise kohta ka Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16).
19.Kostja tugineb vastukassatsioonkaebuses ka sellele, et ringkonnakohus pole arvestanud kostja vastuväidetega hageja kahju arvutuskäigule. Kuna kohtute otsused tühistatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule, saab kohus asja uuel läbivaatamisel anda hinnangu ka kostja väidetele hageja kahju arvutuskäigu kohta.
20.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.
21.Hageja kassatsioonkaebuse ja kostja vastukassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebustelt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Villu Kõve, Kaupo Paal, Tambet Tampuu Eriarvamus: 2-17-2152/75
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.