2-19-13840
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 19.novembril 2019 Paide kohtumaja 2-19-13840 Marili Tihemetsa hagi Aleksander Lukjanovi vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes Hagihind 3 133,56 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Marili Tihemets, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht esindajad xxxxxxx xxx xxxxxx xxxxxxx, e-post:x Hageja lepinguline Ülli Kastepõld, e-post:x Kostja: Aleksander Lukjanov, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, xxxxx, e-post: x Menetluse liik Kirjalik eelmenetlus
2-19-13840
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale Avaliku E-Toimiku (AET) kaudu 25.10.2019. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja oktoobris 2016 üürilepingu, mille järgi andis hageja kostjale üürile korteri aadressil xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx. Nimetatud üürilepingut pooled pikendasid kuni 31.07.2019. Kostja on jätnud hagejale tasumata üürilepingust tuleneva võlgnevuse 501,26 eurot. Lisaks ilmnes üüritud korteri üleandmisel hagejale, et korter oli oluliselt rikutud ning hageja nõuab kostjalt korteris tekitatud kahju summas 2397,40 eurot, lisaks seadusjärgne viivis 3,01 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 alusel kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 järgi peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid, kui selles on kokku lepitud. Eelpoolnimetatud kostja kohustused tulenevad pooltevahelisest üürilepingust (p-d 3.1 – 3.3). Tulenevalt VÕS § 276 lg-st 2 peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg-st 2 tuleneb üürniku vastutus üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui asi on üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub
2-19-13840 raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on tasumata üürilepingust tulenev võlgnevus, rikkudes raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue üürilepingust tulneva võlgnevuse 501,26 nõudes on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka ei ole kostja vaidlustanud, et üüritud korter oli üürilepingu lõppemisel oluliselt rikutud, mistõttu on hagejal õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on hagiavalduses ka kirjeldanud kahjunõude kujunemist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda seadusjärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 3,01 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 300 eurot ja kulust õigusabile 150 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.