Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Tomasz Stepieni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagi läbivaatamata jätmine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. oktoobri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk: 11919806), esindaja Carlo Kask Vastustaja (kostja): Tomasz Stepien (ik: XXXXXXXXXXXX )
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 21. oktoobri 2019 määrus ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 13.06.2019 Tomasz Stepieni (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna võlgnikule ei õnnestunud menetlusdokumente mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 11.07.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 1482,95 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 16.07.2019 maakohtule hagiavalduse. Maakohus keeldus 25.07.2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kostja (tarbija) vastu võib menetluse algatada üksnes Poola Vabariigi, kus on tema alaline elukoht, kohtutes. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 22.08.2019 määrusega hageja määruskaebuse, tühistas maakohtu 25.07.2019 määruse ja saatis asja hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule. Maakohus võttis 12.09.2019 määrusega hagi menetlusse ja teatas kostjale tema vastu hagi esitamisest avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus jättis 21. oktoobri 2019 määrusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T. Stepieni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruse kohaselt jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 8 järgi hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid. TsMS § 423 lg 1 p 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus toimetas kostjale dokumendid kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Kogutud andmete põhjal saab järeldada, et kostja ei ela ega viibi Eesti Vabariigis. Kuna kostja on Poola Vabariigi kodanik ja eeldatavalt elab Poola Vabariigis, siis on tõenäoline, et tehtavat lahendit soovitakse tunnustada või täita välisriigis ning avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4 järgi kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu
esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud XXXXXXXXXXXX . Kostja lapse ema sõnul lahkus kostja Eestist ja elab Poola Vabariigis. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kohtu nõudele, et politseil puuduvad andmed kostja võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Eeltoodust järeldub, et kostja viibis Eesti Vabariigis ajutiselt. Kostjal on Poola Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (Poola) pass. Kostja nimele ei ole kinnisvara registreeritud. Korteriomandi XXXXXXXXXXXX omanikuks on Korstnikud. Kuna kostja alaline elukoht on Poola Vabariigis, võib tema vastu menetluse algatada üksnes Poola Vabariigi kohtutes, kus on tema (tarbija) alaline elukoht. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus selgitas, et hagejal on võimalik kostja alalise elukoha kindlakstegemiseks esitada päring läbi Registry Information Service on European Residents (RISER) veebikeskkonna. Päringu saab esitada http://www.andmevara.ee/. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2006 määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Lisaks märkis kohus, et kuna kostja täpne elukoht, sh Poola Vabariigis, ei ole teada, ei pruugi hageja kasuks tehtavat tagaseljaotsust olla võimalik Poola Vabariigis tunnustada ega täita. Tulenevalt määruse nr 805/2004 artikli 14 lg-st 2 ei saa kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust kinnitada Euroopa täitekorraldusena.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
21.oktoobri 2019 määruse tühistamist ja menetluse jätkamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jõudis kohus määruses seisukohale, et TsMS § 423 lg 1 p 1 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Maakohtu järeldus on üllatuslik, hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada asi kohtuväliselt; 2) puuduvad hagejal võimalused ise välja selgitada kostja alaline elukoht. RISER-i veebikeskkonda kasutades ei ole võimalik päringut esitada. Ka läbi www.andmevara.ee ja www.smit.ee ei saanud hageja kostja elukoha kohta infot; 3) ei ole kohus küsinud kostja seisukohta, kas hagi allub määruse nr 1215/2012 järgi Eesti kohtule (Riigikohtu 21.11.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 11). Sellise võimaluse näeb ette ka TsMS § 372 lg 3; 4) oli kohtul määruse nr 1215/2012 artikli 62 p 1 järgi kohustus teha tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 alusel kindlaks, kas kostja elas kohtumenetluse alustamise ajal alaliselt või peamiselt Eesti Vabariigis. Asjaoludest, et end kostja tüdruksõbraks nimetanud isik on kinnitanud, et kostja elukoht on Poola Vabariigis, ning et kostjal on Poola Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (Poola) pass, ei saa teha järeldust, et kostja alaline elukoht on Poola Vabariigis. Enne, kui võtta vastu otsus, et kostja elukoht ei ole Eesti Vabariigis, tuleks koguda täiendavaid andmeid. Kohtu seisukoht on oletuslik ega põhine ühelgi tõendil.
Olukorras, kus kohus jõudis järeldusele, et kostja alaline elukoht ei asu Eesti Vabariigis, tulnuks kohtul kooskõlas määruse nr 1215/2012 artikli 62 p-ga 2 kohaldada Poola Vabariigi õigust, et selgitada välja, kas kostja alaline elukoht on Poola Vabariigis. Kohus ei ole kaalunud ka TsÜS § 14 lg 2 kohaldamist, kuigi hageja poolt menetluses esitatust ja Rahvastikuregistrist on tuvastatav, et kostja elab jätkuvalt Eestis. Tulenevalt TsÜS § 14 lg-st 2 ja rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 40 lg-st 4 ei ole välistatud, et isikul on lisaks rahvastikuregistrisse kantud elukohale ka teine elukoht. Riigikohus on selgitanud, et igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel elukohal. Ühel ajal mitmes kohas elukoha omamine tuleb täpsemalt välja selgitada tõendite kogumise abil (3-2-1-13-16).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5.25. juuli 2019 määruses samas asjas leidis maakohus, et hagi ei allu kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning keeldus seetõttu hagi menetlusse võtmast. Tartu Ringkonnakohtu 22. augusti 2019 määrusega tühistati Viru Maakohtu nimetatud määrus ning saadeti asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Tartu Ringkonnakohus andis 22. augusti 2019 määruse põhjendustes maakohtule juhised, mida konkreetselt tuleb teha kohtualluvuse kontrollimiseks. TsMS § 658 lg 2 kohaselt ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Asja materjalidest nähtuvalt võttis maakohus 12. septembri 2019 määrusega hagi menetlusse ning otsustas samas määruses, et kostjale tuleb hagimaterjalid kätte toimetada TsMS § 317 järgi avalikult. Muid menetlustoiminguid maakohus ei teinud ning 21. oktoobri 2019 määrusega jättis hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et selliselt asja menetledes rikkus maakohus TsMS § 658 lg-t 2 ning maakohtu põhjendused, mille kohaselt hagi ei allu Eesti kohtule, ei ole kontrollitavad ja seega on need oletuslikud. Seetõttu tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada ning asi saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
6.Asja uuel lahendamisel peab maakohus kohtualluvuse kindlakstegemiseks eelkõige täitma Tartu Ringkonnakohtu 22. augusti 2019 määruses antud juhised (TsMS § 658 lg 2). Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus järgmist.
6.1.Maakohus rikkus hagimaterjale avalikult kätte toimetades TsMS § 317 lg-s 1 sätestatut. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult juhul, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumenti kätte saama volitatud isikule või muul sama seaduse 6.osas sätestatud viisil. Seega on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise esmasteks eeldusteks asjaolud, et isiku aadressi ei nähtu registrist või isik ei ela sellel aadressil. Nimetatud asjaolusid ei ole maakohus kindlaks teinud. 22. augusti 2019 määruse p-s 5 rõhutas ringkonnakohus, et maakohus peab kindlaks tegema isiku elukoha just hagiavalduse esitamise ajal. Ainuüksi kostja endise
tüdruksõbra telefoni teel 25. juulil 2019 antud kinnitus, et kostja ei ela Eestis, ei ole küllaldane kohtualluvuse õigeks lahendamiseks. Maakohtu seisukoht, et kostja alaline elukoht on Poola Vabariigis, on tõendamata.
6.2.Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel. Nimetatud sätte alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud täitmata nimetatud sätte kohaldamise eeldused. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus pöördunud hageja poole kostja elukoha kindlakstegemiseks vajalike andmete saamiseks, samuti ei ole kohus teinud ühtegi menetlustoimingut kostja elukoha kindlakstegemiseks. TsMS § 423 lg 1 p-s 8 nimetatud „mõistlikke jõupingutuste“ all tuleb mõista seda, et kohus on püüdnud menetlusdokumente kätte toimetada vähemalt kõigi TsMS-s nimetatud kättetoimetamise viiside järgi ning need kõik on osutunud ebaõnnestunuks. Samuti on võimalik saada kostja kohta andmeid lisaks Politsei- ja Piirivalveametile ja rahvastikuregistrile näiteks krediidiasutustest, äriregistrist, kinnistusametist jms. Maakohus ei ole ühtegi sellist võimalust kasutanud.
6.3.Riigikohus on 31.03.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 märkinud, et TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaldamise põhiline juhtum saab olla see, kui kohus keeldub TsMS § 317 lg 6 alusel menetlusdokumendi väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamast. Praegusel juhul on maakohus käitunud vastuoluliselt, kuna on menetlusdokumendid toimetanud kostjale kätte avalikult ning seejärel on jätnud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 järgi.
6.4.Eelnevalt märgitud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 (p 16) on Riigikohus asunud seisukohale, et kui Eesti kohus leiab, et asi allub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi talle, tuleb hagejal arvestada riskida, et tema kasuks tehtavat tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik teises Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustada ega täita. Seda riski peab kohus hagejale vajadusel selgitama ja temaga arutama. Asja uuel lahendamisel on maakohtul võimalik korralda kohtuistung ning sellel selgitada hagejale Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 esitatud seisukohti. Samuti on maakohtul võimalik selgitada hagejale tema kohustusi kostja elukoha kindlakstegemisel (vt TsMS §-d 317 ja 423).
7.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.