Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 22. august 2019
Tsiviilasja number
2-19-116679
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital hagi Tomasz Stepieni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. juuli 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS PlusPlus Capital määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), volitatud esindaja Carlo Kask Vastustaja (kostja): Tomasz Stepien (isikukood
esindajad
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud XX . Registrist nähtub, et alates 2. jaanuarist 2019 on kostja elukoht registris Eesti. Kostja endise tüdruksõbra D.R. sõnul lahkus kostja Eestist ja elab XX Vabariigis. Eeltoodust järeldub, et kostja viibis Eesti Vabariigis ajutiselt. Kostjal on XX Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (XX ) pass. Politsei andmekogus puudub informatsioon kostja võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kuna kostja alaline elukoht on XX Vabariigis, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes XX Vabariigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
Maakohus kontrollis õigesti hagi menetlusse võtmise otsustamisel vastavalt TsMS § 75 lg-le 1, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Samuti kohaldas maakohus õigesti EL määrust nr 1215/2012. EL määruse nr 1215/2012 art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning art 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.–7. jaos sätestatud korras. EL määruse nr 1215/2012 art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega tuli maakohtul tuvastada, missuguses liikmesriigis on kostja elukoht, ning hindamisel, kas kostja elukoht on XX Vabariigis, tuli lähtuda XX Vabariigi õigusest. Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et maakohtul tuli tuvastada, kus oli kostja elukoht just hagiavalduse esitamise ajal (Riigikohtu 31. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 9; 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 11; 21. novembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 9).
määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine (Riigikohtu 21. novembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12312, p 11).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.