Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Teadaanded. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. PlusPlus Capital AS esitas 27.08.2019 hagiavalduse S V vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasjas nr 2-19-13082. Hageja esitas 28.08.2019 hagiavalduse S V vastu võlgnevuse nõudes ka tsiviilasjas nr 2-19-12898. Mõlemas menetluses on vaidlus samade poolte vahel ja samast lepingust tuleneval alusel. Kohus asus 30.08.2019 määruses seisukohale, et kuna kohtu menetluses on kaks hagi, kus pooled on samad ja kus hagi on esitatud samal alusel, võimaldab avalduste ühine menetlemine nende kiiremat ja õiglasemat lahendamist ja lihtsustab nende menetlemist. Seetõttu leidis kohus, et tsiviilasi nr 2-19-13082 ja tsiviilasi nr 2-19-12898 tuleb liita ühte menetlusse ning lugeda ühiseks tsiviilasja numbriks nr 2-19-12898. Kohus võttis mõlemad hagid menetlusse.

Hageja nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping nr. xxxx, millest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kostja ei ole lepingust tulenevaid maksekohustusi täitnud. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud hagid põhjendatud põhivõlgnevuse ja viivise osas. Hageja on palunud välja mõista sissenõudekulud kokku 50 euro ulatuses. Sissenõudekulude osas on hagi põhjendatud kohtu hinnangul aga üksnes 25 euro ulatuses. Materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 2 meeldetuletust (s.o 2 erineva arve osas) kuupäeval 15.03.2018, 2 meeldetuletust (s.o 2 erineva arve osas) 15.04.2018 ning 2 meeldetuletust (s.o 2 erineva arve osas) 15.05.2018. Kohtu hinnangul on seega hageja ise tekitanud endale täiendavaid kulusid mitme meeldetuletuskirja saatmisega ühel kuupäeval. Mõistlik oleks olnud kostjale saata mõlema arve osas 1 meeldetuletus korraga. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuluks on tsiviilasja materjalide põhjal riigilõiv summas 2*75 ning õigusabikulu 2*420 eurot. Kohus peab hageja menetluskulu põhjendatuks 300 euro ulatuses, s.h õigusabikulud 150 eurot ning riigilõiv tasutud summas 2*75 eurot ning mõistab need 80% ulatuses kostjalt välja. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu summas 240 eurot. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.