lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-13-39102/126

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-39102/126
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
15.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5406
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Meeli Kaur, Margo Klaar

Tsiviilasja number

2-13-39102

Määruse tegemise aeg ja koht

15.11.2019, Tallinn

Kohtuasi

MARTEKS INVEST OÜ hagi AS SEB Pank vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MARTEKS INVEST OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MARTEKS INVEST OÜ (registrikood 10935571), seaduslik esindaja YY Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata MARTEKS INVEST OÜ taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.
2.Harju Maakohtu 31.01.2019. a määrus tühistada resolutsiooni punkti 4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis AS-i SEB Pank kasuks MARTEKS INVEST OÜlt menetluskulud välja 17 818,36 eurot ületavas osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta tühistatud osas menetluskulud MARTEKS INVEST OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja mõistmata. Tühistada maakohtu määrus resolutsiooni punkti 5 osas, milles maakohus määras, et pärast tasaarvestuse tegemist ja menetluskulude katteks tasutud tagatise mahaarvamist tuleb MARTEKS INVEST OÜ-l täiendavalt hüvitada menetluskulud 2677,56 eurot ületavas osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta tühistatud osas menetluskulud MARTEKS INVEST OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja mõistmata. Tühistada maakohtu määrus resolutsiooni punkti 6 osas, mille kohaselt tuleb MARTEKS INVEST OÜ-l tasuda AS-ile SEB Pank viivist menetluskuludelt 2677,56 eurot ületavas osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et MARTEKS INVEST OÜ-l tuleb tasuda AS-ile SEB Pank hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2677,56 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.MARTEKS INVEST OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

1(14)

4.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1.Rahuldada MARTEKS INVEST OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks MARTEKS INVEST OÜ menetluskulude rahaline suurus kassatsiooniastmes ning mõista AS-ilt SEB Pank välja MARTEKS INVEST OÜ kasuks menetluskulud summas 2444,80 eurot (kaks tuhat nelisada nelikümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), s.o esindaja tasu.
3.Rahuldada AS SEB Pank avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
4.Määrata kindlaks AS SEB Pank menetluskulude rahaline suurus ning mõista MARTEN INVEST OÜ-lt välja AS-i SEB Pank kasuks menetluskulud summas 17 818,36 eurot, s.o tõlkekulud summas 760 eurot, äriregistri kulud 8 eurot ning esindaja tasu 17 050,36 eurot.
5.Tasaarvestada kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 märgitud MARTEKS INVEST OÜ menetluskulude nõue resolutsiooni punktis 4 märgitud AS SEB Pank menetluskulude nõudega ning tasaarvestuse tagajärjel mõista MARTEKS INVEST OÜ-lt välja AS-i SEB Pank kasuks menetluskulud summas 15 373,56 eurot, millest 12 696 eurot tuleb tasuda MARTEKS INVEST OÜ poolt menetluskulude katteks 24.10.2014 ning 19.07.2017 tasutud tagatiste arvelt AS SEB Pank arveldusarvele nr EE621010000000012017 ning 2677,56 eurot hüvitada MARTEKS INVEST OÜ-l täiendavalt.
6.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb MARTEKS INVEST OÜl tasuda AS-ile SEB Pank hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2677,56 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata.
8.Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli MARTEKS INVEST OÜ (hageja) hagi AS-i SEB Pank (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 06.05.2015 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.11.2015 otsusega Harju Maakohtu 06.05.2015 otsuse ning saatis tsiviilasja samale maakohtule edasiseks menetlemiseks. Ringkonnakohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määranud. Riigikohus jättis 04.07.2016

2(14)

otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2015 otsuse muutmata ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohus jättis 17.04.2017 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.12.2017 otsusega Harju Maakohtu lahendi muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohus jättis 20.06.2018 kohtumäärusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendid jõustusid 20.06.2018. Riigikohus jättis 28.11.2018 määrusega hageja teistmisavalduse menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda.

3.Hageja esitas 29.02.2016 Riigikohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt välja mõista kassatsioonimenetluses tekkinud menetluskuludena lepingulise esindaja kulud 3059,90 eurot
4.Kostja esitas 31.07.2018 menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja mõista menetluskuludena 38 135 eurot, millest lepingulise esindaja kulud on 37 367 eurot (koos käibemaksuga), tõlketeenuse kulud 760 eurot ja äriregistri päringute kulu 8 eurot. Kostja esitas 14.01.2019 täiendava menetluskulude nimekirja, milles palub hagejalt välja mõista menetluskuludena teistmismenetluses lepingulise esindaja kulud 2421,60 eurot (koos käibemaksuga). Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas 31.01.2019 määrusega osaliselt hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras kindlaks menetluskulude rahalise suurus kassatsiooniastmes ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2444,80 eurot (esindaja tasu). Maakohus rahuldas osaliselt kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 24 229,20 eurot (tõlkekulud 760 eurot, äriregistri kulud 8 eurot ning esindaja tasu 23 461,20 eurot). Maakohus tasaarvestas hageja menetluskulude nõude kostja menetluskulude nõudega ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 21 784,40 eurot, millest 12 696 eurot tuleb tasuda hageja poolt menetluskulude katteks 24.10.2014 ning 19.07.2017 tasutud tagatiste arvelt kostja arveldusarvele ning 9088,40 eurot tuleb hagejal hüvitada täiendavalt. Lisaks märkis maakohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (9088,40 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Esmalt hindas maakohus hageja menetluskulusid ja märkis järgmist. Hageja väljatoodud kulu - 02.02.2016, ringkonnakohtu otsuse analüüs, kassatsioonkaebuse analüüs, kohtumine kliendiga 3,5 tundi ja kohtumine kliendiga ja konsultatsioon 1 tund, kokku 4,5 tundi - on maakohtu hinnangul põhjendatud 4,5 tunni ulatuses (sh 3,5 tundi Advokaadibüroo Varul, 1 tund Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid). Lähtudes esitatud menetlusdokumendi sisust ja mahust on hageja väljatoodud ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks on mõistlik 4,5 tunni ulatuses. 3(14)

Hageja väljatoodud kulu - 12.02.2016, kohtupraktika otsimine tsiviilhagi menetlusse võtmata jätmise ja aegumise peatumise kohta 5,3 tundi ja 12.02.2016, õigusteooria analüüs ja kassatsioonivastuse põhja koostamine 5 tundi, kokku 10,3 tundi - on maakohtu hinnangul põhjendatud 8 tunni ulatuses (sh 4 tundi Advokaadibüroo Varul, 4 tundi Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid). Lähtudes menetluse asjaoludest ja selle keerukusest, leidis maakohus, et õigusalase kirjanduse analüüsimine on põhjendatud ja vajalik tegevus ning mõistlik 8 tunni ulatuses. Hageja väljatoodud kulu - 04.02./12.02.2016, vastuse koostamine kassatsioonkaebusele 5,3 tundi ja 15.02.2016, töö kassatsioonivastusega (argumentide süstematiseerimine, koondamine ühte menetlusdokumenti) 3 tundi, kokku 8,3 tundi - on maakohtu hinnangul põhjendatud 8,3 tunni ulatuses (sh 5,3 tundi Advokaadibüroo Varul, 3 tundi Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid). Hageja esitas 19.02.2016 kohtule vastuse kassatsioonkaebusele (kd IV lk 8093). Lähtudes menetlusdokumendi sisust ja mahust on hageja väljatoodud ajakulu menetlusdokumendi koostamiseks on mõistlik. Hageja väljatoodud kulu - 15.02.2016, büroosisene nõupidamine 0,8 tundi - on maakohtu hinnangul põhjendatud 0,8 tunni ulatuses (s.o Advokaadibüroo Varul). Nõupidamist ei saa pidada menetluses ebavajalikuks kuluks ning menetluskulude nimekirjas märgitud aeg osutatud teenusele on usutav. Samuti on hageja kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud teenused on osutatud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja väljatoodud kulu - 17.02.-18.02.2016, vastustaja vastuse koostamine, ülevaatamine, täiendamine 3,9 tundi ja 16.02.-19.02.2016, kassatsioonivastuse koostamine, vastuse lõplik viimistlemine ja Riigikohtule edastamine 4,5 tundi, kokku 8,4 tundi – on maakohtu hinnangul põhjendatud 4 tunni ulatuses (sh 2 tundi Advokaadibüroo Varul, 2 tundi Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid). Hageja on varasemalt kandnud ajakulu 10 tundi õigusteooria analüüsimiseks, samuti 8,3 tundi kassatsioonkaebuse koostamiseks, mistõttu on hageja väljatoodud kulu maakohtu hinnangul põhjendatud 4 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 25,6 tundi (sh Advokaadibüroo Varul 15,6 tundi ja Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid 10 h). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määradeks olid 75 eurot tund, 90 eurot tund ja 108 eurot tund. Maakohtu hinnangul on nimetatud tunnitasud mõistlikud ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks vastavalt menetluskulude nimekirjas märgitud teenuse hinnale kokku 2444,80 eurot (ilma käibemaksuta) (4 h x 73 + 10 h x 90 + 11,6 h x 108). Tuginedes eeltoodule leidis maakohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 2444,80 eurot s.o esindaja tasu. Järgnevalt hindas maakohus kostja menetluskulusid. Maakohus märkis, et peab põhjendatuks kostja tõlketeenuse kulusid summas 760 eurot ning äriregistri kulusid 8 eurot tulenevalt TsMS §-st 143. Tegemist on olnud menetluses vajalike kuludega, s.h on menetluses olnud vajalik esitada kohtule esitatud tõendite tõlked.

4(14)

Kostja väljatoodud kulud seoses hagiavalduse analüüsimise ja vastuse koostamisega (s.o osutatud teenused perioodil september 2013 – detsember 2013) on maakohtu hinnangul põhjendatud 21,7 tunni ulatuses. Hageja on 23.08.2013 esitanud kohtule hagiavalduse koos 13 lisaga (hagi koos lisadega kd I lk 1-79). Kostja on 03.10.2013 esitanud kohtule esialgse vastuse ja taotluse tähtaja pikendamiseks (kd I lk 96-98) ning 01.11.2013 kostja täieliku vastuse koos 16 lisaga (kd I lk 102-200, kd II lk 201-249). Nii hagiavalduse kui ka vastuse puhul on tegemist mahukate dokumentidega. Maakohus selgitas, et vastuse koostamiseks on vajalik nii hagiavaldust, kui ka sellele lisatud tõendeid analüüsida õigusliku positsiooni kujundamiseks. Samuti on vajalik suhelda kliendiga ning komplekteerida tõendeid kostja vastuväidete tõendamiseks ja vastusele lisamiseks. Maakohtu hinnangul võivad esmased toimingud menetluses olla ajakulukamad asjaolude ning oma positsiooni väljaselgitamiseks. Arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga on toodud perioodil osutatud teenused olnud vajalikud ja vastavuses märgitud ajakuluga. Kostja toodud kulu seoses perioodil aprill 2014 – juuni 2014 osutatud teenustega on põhjendatud kokku 15 tunni ulatuses. Hageja on 21.04.2014 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks (kd II lk 256-257). 06.05.2014 on kostja esitanud seisukoha hageja taotlusele ning omakorda kostja taotlused hagejale trahvi määramiseks ning menetluskulude katteks tagatise andmiseks koos 7 lisaga (kd II lk 260-266, lisad kd II lk 268-298). 09.06.2014 on hageja esitanud seisukoha kostja taotlustele (kd II lk 302-311). 19.06.2014 on kostja esitanud kohtule täiendava taotluse tähtaja määramiseks (kd II lk 330-333). Arvestades esitatud taotluste sisuga (tegemist ei olnud õiguslikult keerukate taotlustega) ning esitatud dokumentide mahuga, sh esitatud tõenditega, peab maakohus mõistlikuks ajakuluks dokumentide analüüsimisel, tutvumisel ning koostamisel kokku 15 tundi. Kostja poolt esitatud taotluste koostamiseks oli mh vajalik analüüsida hageja majanduslikku seisu (s.h majandusaasta aruandeid), mis oma olemuselt võib olla ajakulukas. Samas ei ole nimetatud taotluste koostamine iseenesest õiguslikult keerukas ega niivõrd aeganõudev. Samuti ei saa pidada ebavajalikuks kliendiga suhtlemist täiendava õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kostja väljatoodud kulu seoses perioodil oktoober 2014 osutatud teenustega on põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses. Maakohus on 08.10.2014 määrusega kostja taotluse tagatise nõudmiseks menetluskulude katteks rahuldanud osaliselt (kd II lk 339-342). Hageja on tagatise tasunud 24.10.2014 (kd III lk 350). Kohtumääruse analüüsimine on maakohtu hinnangul vajalik võimaliku edasikaebe võimaluse väljaselgitamiseks. Samas ei saa olla nimetatud määruse analüüsimine kuigi ajakulukas (tegemist ei ole keskmiselt keerukama määrusega) ning samuti ei tohiks kommunikatsioon seoses määruse ja tagatise tasumisega olla mahukas. Kostja väljatoodud kulu seoses perioodil november 2014 – jaanuar 2015 osutatud teenustega on põhjendatud kokku 15 tunni ulatuses. Maakohus põhjendas, et 27.11.2014 on kostja esitanud kohtule täiendava seisukoha (kd II lk 353-359) koos kahe tõendiga. Arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahuga, peab maakohus mõistlikuks ajakuluks nimetatud dokumendi koostamisel 10 tundi (sh ka eelnev analüüs ja kommunikatsioon). Samuti ei saa pidada ebavajalikuks kuluks menetluses kohtuasja tõendite võrdlust, analüüsimist võimalike uute tõendite lisamiseks, nõupidamisi, tõendite tõlkimise korraldamisega seotud ajakulu. Arvestades, et kostja on eelnevalt juba dokumente analüüsinud ning asjaoluga, et tõendite tõlkimisega korraldamisega seotud ajakulu ei saa olla menetluses kuigi ajakulukas, siis peab maakohus nimetatud teenuste mõistlikuks ajakuluks kokku 5 tundi.

5(14)

Kostja väljatoodud kulu seoses perioodil veebruar 2015 – aprill 2015 osutatud teenustega on põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses. Maakohus põhjendas, et hageja on 27.02.2015, 02.03.2015, 23.03.2015 esitanud kohtule täiendavad tõendid (kd III lk 2-15, lk 32-50, lk 117162). Kostja on kohtule esitanud 02.03.2015 tõlke esitatud väljavõttele (kd III lk 17-29) ning 09.03.2015 hindamisraporti tõlked (kd III lk 54-114). 09.03.2015 toimus menetluses korraldav kohtuistung kell 11.00 kuni 12.05 (kd III lk 51-52). Maaohus asus seisukohale, et kommunikatsioon seoses tõendite tõlkimisega ning osutatud teenused seoses tõendite esitamisega ning vastaspoole esitatud tõenditega tutvumisega ja analüüsimisega on olnud menetluses vajalik. Samas ei tohiks kommunikatsioon ja tõendite esitamine ja nende tutvumine olla menetluses kuigi ajakulukas tegevus. Maakohus loeb nimetatud teenuste põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Istungiks ettevalmistamine on istungil osalemiseks vajalik, kuid mitte kuigi ajakulukas tegevus, arvestades, et esindajad on põhjalikult dokumentidega eelnevalt tutvunud ja analüüsinud. Ka protokolliga tutvumine menetluses on vajalik võimalike ebatäpsuste väljaselgitamiseks. Arvestades eeltooduga ning istungi kestvusega, loeb maakohus nimetatud teenuste mõistlikuks ajakuluks kokku 4 tundi. Menetluskulude nimekirjas märgitud teenus seisukoht hagi aegumise osas on põhjendamatu. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et nimetatud perioodil oleks nimetatud dokument kohtule esitatud. Kostja väljatoodud kulu seoses perioodil mai 2015 – juuni 2015 osutatud teenustega on põhjendatud kokku 20,8 tunni ulatuses. Maakohus jättis 06.05.2015 otsusega hagi rahuldamata (kd III lk 164-167). Otsusega tutvumine ja selle analüüsimine on edasise tegevuse planeerimiseks vajalik. Maakohtu hinnangul on sellele kulunud aeg 0,8 tundi usutav ja mõistlik. 05.06.2015 on hageja esitanud ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu 06.05.2015 otsusele (kd IV lk 1-8) ning kostja on esitanud sellele omapoolse vastuse 29.06.2015 (kd IV lk 15-13). Vastuse koostamiseks on vajalik tutvuda ja analüüsida esitatud apellatsioonkaebust. Arvestades esitatu kaebuse ja selle esitatud vastuse sisu ja mahuga, on mõistlikuks ajakuluks tutvumisel ja vastuse koostamisel kokku 20 tundi. Kostja väljatoodud kulu seoses oktoober 2015 toimunud kohtuistungiga on põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses. Maakohus põhjendas, et asja materjalidest nähtuvalt toimus kohtuistung ringkonnakohtus 15.10.2015 kell 14.00 kuni 15.16 (kd IV lk 31-32). Istungiks ettevalmistamine on istungil osalemiseks vajalik, aga mitte kuigi ajakulukas tegevus. Maakohus arvestab, et kostja on eelnevalt põhjalikult tutvunud asja materjalidega, sh apellatsioonkaebusega. Maakohus loeb mõistlikuks istungil osalemise ja ettevalmistamise kuluks 3 tundi (maakohus arvestab istungi kestvuse ja tsiviilasja mahuga). Kostja väljatoodud kulu seoses perioodil november 2015 – detsember 2015 osutatud teenustega on põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses. 06.11.2015 otsusega on ringkonnakohus tühistanud maakohtu 06.05.2015 otsuse ja saatnud asja tagasi samale maakohtule (kd IV lk 51-54). Otsusega tutvumine on vajalik, ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud teenused (kassatsioonkaebuse koostamisega seotud teenused) on seotud kassatsioonimenetlusega, mille kulud jättis Riigikohus kostja kanda. Seega ei pea maakohus vajalikuks neid eraldi hinnata. Samuti ei pea maakohus põhjendatud kuluks hageja poolt esitatud enamtasutud riigilõivu tagastamisega seotud taotlusega tutvumist. Toimikust ei nähtu, et kohus oleks seisukohta nimetatud dokumendile küsinud ning kostja ei ole seoses sellega kohtule ka dokumente esitanud.

6(14)

Kostja väljatoodud kulu seoses perioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 osutatud teenustega ei ole põhjendatud. Tegemist on kassatsiooniastme kuludega, mille kohus jättis kostja kanda. Maakohus põhjendas, et kostja väljatoodud kulu seoses 17.04.2017 osutatud teenusega, s.o dokumendi analüüs, on maakohtu hinnangul põhjendatud 0,6 tunni ulatuses. Kohus on 17.04.2017 otsusega jätnud hagi rahuldamata (kd IV lk 206-211). Otsuse analüüsimist menetluses ei saa pidada ebavajalikuks kuluks. Kostja väljatoodud kulu seoses apellatsioonkaebusega tutvumisega, vastuse koostamisega ning täiendava tagatise taotluse esitamisega (s.o teenused perioodil mai 2017- oktoober 2017) on kokku põhjendatud 11 tunni ulatuses. 17.05.2017 on hageja esitanud ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (kd V lk 1-5). 07.06.2017 on kostja esitanud taotluse täiendava tagatise maksmiseks ja vastuse esitamise tähtaja pikendamiseks (kd V lk 12-14). Hageja on 12.06.2017 ning 21.06.2017 esitanud vastuse kostja taotlusele (kd V lk 33-34, 37). Kostja on esitanud täiendava seisukoha hageja seisukoha osas 26.06.2017 (kd V lk 39-41). 30.06.2017 on hageja esitanud repliigi täiendava seisukoha osas (kd V lk 44). Kohus on 07.07.2017 määrusega rahuldanud kostja taotluse osaliselt (kd V lk 46-48). Hageja on täiendava tagatise tasunud (kd V lk 53). Kostja on esitanud 03.08.2017 vastuse apellatsioonkaebusele (kd V lk 55-59). Menetluskulude nimekirjas märgitud teenuseid ei saa pidada ebavajalikuks ning arvestades tsiviilasja materjalidega, loeb maakohus osutatud teenuste mõistlikuks ajakuluks kokku 11 tundi. Kostja väljatoodud kulu seoses perioodil november 2017 osutatud teenustega (v.a kohtuistungi seotud ajakulu) on põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses. Hageja on esitanud kohtule täiendava taotluse (kd V lk 70-71). Kostja on esitanud taotlusele 21.11.2017 vastuse (kd V lk 74-75). Kuna tegemist ei ole õiguslikult keerukate dokumentidega, siis leob maakohus mõistlikuks ajakuluks dokumendiga tutvumisel ning seisukoha koostamisel 1 tund. Finantsinspektsioonile kirja projekti koostamisega seotud ajakulu ei pea maakohus selliseks mõistlikuks kuluks, mida vastaspoolelt saaks välja mõista. Kostja väljatoodud kulu seoses 29.11.2017 toimunud istungiga (s.h protokolli parandamisega seonduv) on põhjendatud kokku 5,4 tunni ulatuses. Maakohus põhjendas, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimus kohtuistung ringkonnakohtus 29.11.2017 kell 11.42-13.16 (kd V lk 85-86). Hageja on 08.12.2017 esitanud protokolli parandamise taotluse (kd V lk 92-95). Kostja on esitanud 13.12.2017 seisukoha protokolli parandamise taotlusele (kd V lk 98-99). Arvestades esitatud dokumentidega, istungi kestvusega ning istungiks ettevalmistamise vajadusega, loeb maakohus menetluskulude nimekirjas märgitud teenuste ajakulu mõistlikuks 5,4 tunni ulatuses. Kostja väljatoodud kulu seoses perioodil 2018 osutatud teenustega (v.a teistmismenetluse kulud) on põhjendatud kokku 0,4 tunni ulatuses. Ringkonnakohus on 20.12.2017 otsusega jätnud maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata (kd V lk 101-108). Hageja on esitanud 19.01.2018 Riigikohtule kassatsioonkaebuse (kd V lk 110-115). Riigikohus on jätnud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata (kd V lk 123). Seega puudus vajadus kassatsioonkaebuse analüüsimiseks ja sellele vastuse koostamiseks. Toimikust ei nähtu, et Riigikohus oleks vastust küsinud kostjalt. Samuti ei ole põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitamisega seotud ajakulu. Tegemist ei ole sellise kuluga, mida oleks mõistlik vastaspoolelt välja mõista. Maakohus peab põhjendatuks kassatsioonkaebuse

7(14)

esitamise kontrolli ning info jagamist kliendile 0,4 tunni ulatuses. Tegemist on menetluses mõistliku teenusega. Kostja väljatoodud kulu seoses oktoober 2018 osutatud teenustega, s.o teistmisenetlusega seotud kulud, on põhjendatud 1 tunni ulatuses. 12.09.2018 esitas hageja Riigikohtule teistmisavalduse (kd V lk 169-172). 29.10.2018 esitas kostja seisukoha hageja avalduse osas (kd V lk 195-196). E-toimiku kohaselt on teistmisavaldus kostjale kätte toimetatud. Samas ei nähtu, et kohus oleks seisukohta hagejalt küsinud. Seega ei olnud vastuse koostamine vajalik. Samas ei saa pidada ebavajalikuks kuluks dokumendiga tutvumist ja analüüsimist. Maakohus loeb mõistlikuks kuluks nimetatud teenusele 1 tund. Kostja esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 102,9 tunni ulatuses. Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määraks oli esitatud arvete kohaselt nii 205 eurot tunnis, 220 eurot tunnis, 145,92 eurot tunnis, 134,09 eurot tunnis (Toomas Vaher), 196 eurot tunnis (Marek Herm), 70 eurot tunnis, 130 eurot tunnis (Maret Kruus). Nimetatud tunnihindadele lisandub käibemaks. Maakohtu hinnangul on nimetatud tunnitasud osaliselt ülepaisutatud ning keskmine tunnitasu on käesolevas menetluses olnud põhjendamatult kõrge. Maakohus luges põhjendatud tunnihinnaks kogu menetluses 190 eurot (ilma käibemaksuta) arvestades tsiviilasja keerukuse ning esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Maakohus luges põhjendatud esindaja tasu suuruseks 19 551 eurot, millele lisandub käibemaks summas 3910,20 eurot, kokku 23 461,20 eurot. Nähtuvalt esitatud arvetest ei saa järeldada, et mitu esindajat oleks oma tööd dubleerinud, vaid advokaatide vahel on olnud tööjaotus. Samuti on esindaja kinnitanud, et esindajate osaline vahetus on tingitud pika menetluse jooksul advokaatide töökohavahetusest. Seetõttu ei pidanud maakohus põhjendatuks täiendavalt osutatud teenuste ajakulu mingis osas vähendada. Tuginedes ülaltoodule leidis maakohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 24 229,20 eurot (s.o esindaja tasu 23 461,20 eurot, tõlkekulud 760 eurot, äriregistri kulud 8 eurot). Maakohus tasaarvestas vastastikused menetluskulude nõuded ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt kostja kasuks välja 21 784,40 eurot (24 229,20 – 2444,80), millest 12 696 eurot tuleb tasuda hageja poolt menetluskulude katteks tasutud tagatiste arvelt ning 9088,40 eurot jääb täiendavalt hageja hüvitada. Maakohus selgitas, et hageja on 24.10.2014 tasunud menetluskulude katteks tagatise summas 11 520 eurot (kd II lk 350) ning 19.07.2017 täiendava tagatise summas 1176 eurot (kd V lk 53). Maakohus märkis TsMS § 177 lg 4 alusel ja kostja taotlusel, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (9088,40 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Hageja taotleb, et menetluskulude kindlamääramise lahend oleks tehtud hageja seisukohtade ja taotluste ärakuulamisega kohtuistungil. Kostjal tuleks menetluskulusid tõendada teostatud maksetega. Hageja taotleb, et kuni 04.07.2016 tekkinud kostja menetluskulud jääks kostja kanda, sest kuni Riigikohtu 04.07.2016 lahendini olid kostja tehtud kulud seotud aegumise vastuväitega, kuid 04.07.2016 lahendis otsustas Riigikohus, et hagi ei ole aegunud ja jäi

8(14)

jõusse ringkonnakohtu lahend. Ernst & Young-i ekspertiisist tulenevat ei ole käsitletud kohtuotsuse põhjenduses otsust määrava asjaoluna. Ernst & Young Eesti filiaal peaks tegutsema Eestis, seega oleks pidanud ekspertiis olema algselt eesti keeles. Kostjal teistmismenetluses tekkinud kulud ei ole põhjendatud, sest kostjat ei kaasatud menetlusse. Menetluskulude kindlaksmääramise lahend on tehtud tagaselja. Menetluse edasine käik

7.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Tallinna Ringkonnakohus määras hagejale kõigi kostja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks tähtaja.

10.Hageja esitas 07.10.2019 täiendava seisukoha. Hageja märkis, et 23.08.2013 kuni 04.07.2016 kostjal tekkinud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja kahtleb, et kostja poolt esitatud menetluskulude arved on tasutud. Hageja palub kontrollida, kas kostja esindaja tunnitasu suurus vastab seadusele. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada resolutsiooni punkti 4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis AS-i SEB Pank kasuks MARTEKS INVEST OÜ-lt menetluskulud välja 17 818,36 eurot ületavas osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta tühistatud osas menetluskulud MARTEKS INVEST OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja mõistmata; samuti resolutsiooni punkti 5 osas, milles maakohus määras, et pärast tasaarvestuse tegemist ja menetluskulude katteks tasutud tagatise mahaarvamist tuleb MARTEKS INVEST OÜ-l täiendavalt hüvitada menetluskulud 2677,56 eurot ületavas osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta tühistatud osas menetluskulud MARTEKS INVEST OÜ-lt AS-i SEB Pank kasuks välja mõistmata; ja resolutsiooni punkti 6 osas, mille kohaselt tuleb MARTEKS INVEST OÜ-l tasuda AS-ile SEB Pank viivist menetluskuludelt 2677,56 eurot ületavas osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et MARTEKS INVEST OÜ-l tuleb tasuda AS-ile SEB Pank hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2677,56 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määrus muutmata.
12.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.
13.Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja taotlust kohtuistungi määramiseks ja hagejale menetluskulude dokumentide kättetoimetamise asjaolusid (I), seejärel kontrollib ringkonnakohus, kas ja mis osas on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire (II), käsitleb muid määruskaebuse väiteid ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (III). I

9(14)

14.Hageja taotleb asja läbivaatamist istungil. Ringkonnakohus istungi korraldamiseks vajadust ei näe. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Ka maakohus võis otsustada menetluskulude kindlaksmääramise kirjalikus menetluses (TsMS § 477 lg 2).
15.Määruskaebusest nähtuvalt on hageja esitanud vastuväite, mille kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise lahend tehtud tagaselja. Ringkonnakohus kontrollis toimiku pinnalt ja kohtute infosüsteemist (KIS) kostja menetluskulude nimekirjade hagejale kättetoimetamise asjaolusid. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et kostja 31.07.2018 ja 14.01.2019 esitatud menetluskulude nimekirjad koos lisadega toimetati hagejale kätte 31.01.2019, s.o samal kuupäeval, kui maakohus tegi lahendi menetluskulude kindlaksmääramise kohta.
16.Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks määranud hagejale tähtaja kostja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks nagu nõuab TsMS § 176 lg 8. Ringkonnakohus kõrvaldas selle menetlusliku minetuse, küsides hagejalt seisukoha kõigi kostja menetluskulude osas. II
17.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm nr 3-2-1-137-13, p 11). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 11).
17.1.Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire järgmistest arvetest nähtuvate toimingute põhjendatuse hindamise osas: nr 132154, nr 132697, nr 132965 (maakohtu määruse p 4.3), nr 140830, 141110, 141310 (maakohtu määruse p 4.4), nr 142288 (maakohtu määruse p 4.5), nr 142595, nr 142829, nr 150037 (maakohtu määruse p 4.6), nr 150429, nr 150707, nr 150983 (maakohtu määruse p 4.7), nr 151243 (maakohtu määruse p 4.8), nr 152209 (maakohtu määruse p 4.9), nr 152624 (maakohtu määruse p 4.10), nr 171173 (maakohtu määruse p 4.12), nr 173042, nr172433, nr 172088, nr 171704, nr 171522 (maakohtu määruse p 4.13), nr 173399 (maakohtu määruse p 4.14 ja p 4.15). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
17.2.Maakohus on lugenud arvetest nr 132154, nr 132524, nr 132697, nr 132965 nähtuvad toimingud põhjendatuks täies ulatuses ehk 21,7 tunni ulatuses (maakohtu määruse p 4.3.). Arvest nr 132524 nähtuvad Marek Hermi poolt tehtud toimingud 11,8 tunni ulatuses ei ole TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud, sest ei nähtu, et Marek Herm oleks kostja lepinguliseks esindajaks menetluses. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

10(14)

esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte lepingulise esindaja advokaadibüroo töötajate kulusid. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. Samuti tuleb arvestada, et nõustaja kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2 teine lause). Menetluses nähtavalt osaleva esindaja kvalifikatsioon ja õigusabiteenus on kontrollitav kohtule esitatud menetlusdokumentide ja kohtuistungitel osalemise näol. Seejuures ei ole lepingulisel esindajal keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama advokaadibüroo juristide abi, kuid kui nimetatud isikud ei ole nähtavalt käitunud menetlusosalise lepingulise esindajana, ei ole põhjendatud nimetatud kulude väljamõistmine teiselt poolelt. Muus osas ei ole maakohus eelnimetatud arvetest nähtuvate toimingute hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Seega on arvetest nr 132154, nr 132524, nr 132697, nr 132965 nähtuvad toimingud põhjendatud 9,9 tunni ulatuses.

17.3.Maakohus on määruse punktis 4.7 lugenud istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise osas vajalikeks ja põhjendatud kuludeks kokku 4 tundi. Arvest nr 150707 nähtub, et vandeadvokaat Toomas Vaher on seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega teinud toiminguid 4,3 tunni ulatuses ja Maret Kruus on teinud toimingid 6,9 tunni ulatuses. 09.05.2015 toimunud istungi protokollist nähtub, et kostja lepingulise esindajana osales istungil vandeadvokaat Toomas Vaher. Maret Kruus ei ole istungil osalenud. Maakohus on 4 tunni osas põhjendatuks pidanud vandeadvokaat Toomas Vaheri tehtud toiminguid seoses istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise osas. Seetõttu ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.
17.4.Maakohus on määruse punktis 4.8 lugenud seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele põhjendatud ajakuluks 20 tundi. Arvest nr 151467 (juuni 2015 tehtud toimingud) nähtub, et vandeadvokaat Toomas Vaher on toiminguid teinud 4,5 tunni ulatuses ja Maret Kruus on toiminguid teinud 33,1 tunni ulatuses. Maakohus ületas diskretsioonipiire, kui luges lepingulise esindaja kulude hulka arvetest nähtuvad Maret Kruusi poolt tehtud toimingute kulud, sest Maret Kruus ei osalenud nimetatud toimingute tegemise ajal menetluses, mistõttu ei ole Maret Kruusi poolt tehtud toimingud TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud. Maret Kruus on esitanud kohtule taotluse esindajana menetlusse astumiseks 16.11.2016 (IV kd, tl 139 pöördel). Seetõttu saab põhjendatud kuludeks lugeda vandeadvokaat Toomas Vaheri poolt tehtud toimingud 4,5 tunni ulatuses.
17.5.Maakohus on määruse punktis 4.10 lugenud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumise osas põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Arvest nr 152624 nähtub, et vandeadvokaat Toomas Vaher on seoses otsuse tutvumisega teinud toiminguid 1,3 tunni ulatuses ja Maret Kruus on teinud toimingid 0,3 tunni ulatuses. Maakohus on 1 tunni osas põhjendatuks pidanud vandeadvokaat Toomas Vaheri tehtud toiminguid. Seetõttu ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.
17.6.Maakohus on määruse punktis 4.16 lugenud põhjendatud kuluks kassatsioonkaebuse esitamise kontrolli ja kliendile info jagamisega seotud kulud 0,4 tunni ulatuses. Arvest nr 180332 nähtub, et nimetatud toimingute puhul on tunnitasu

11(14)

suuruseks 134,09 eurot ilma käibemaksuta ehk 160,91 eurot koos käibemaksuga. Maakohus luges kogu menetluses põhjendatud tunnihinnaks 190 eurot (ilma käibemaksuta) (maakohtu määruse p 4.18). Seetõttu ületas maakohus diskretsioonipiire ja nõude piire. Ringkonnakohus arvestab, et 0,4 tunni osas tuleb tunnitasu suuruseks lugeda 134,09 eurot ilma käibemaksuta ehk 160,91 eurot koos käibemaksuga. Tehtud toimingud 0,4 tunni osas on põhjendatud ja maakohus ei ole selles osas diskretsioonipiire ületanud.

17.7.Maakohus on määruse punktis 4.17 lugenud põhjendatud kuluks teistmisavaldusega tutvumise ja analüüsimise osas kokku 1 tund. Arvest nr 185431 nähtub, et teistmisavaldusega tutvumisele kulus vandeadvokaat Toomas Vaheril 0,3 tundi ja Marika Kütil kulus dokumendi (teistmisavalduse ja kohtuotsuste ) analüüsile 1,7 tundi. Maakohus ületas diskretsioonipiire, kui luges teistmisavalduse analüüsile kulunud 0,7 tundi põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Marika Kütt ei osalenud menetluses, mistõttu ei ole Marika Küti poolt tehtud toimingud TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et teistmisavalduse analüüs on toiming, mis on vajalik teistmisavaldusele vastuse koostamiseks. Seetõttu ei ole nimetatud kulu põhjendatud. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks vaid teistmisavaldusega tutvumise ajakulu vandeadvokaat Toomas Vaheri poolt 0,3 tundi. Tutvumine on põhjendatud, sest menetlusosalisele peab olema selge, millises staadiumis menetlus on ja kas kohtulahendi peale on kaebus või teistmisavaldus esitatud.
18.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvetest nr 132154, nr 132524, nr 132697, nr 132965, nr 140830, nr 141110, nr 141310, nr 142288, nr 142595, nr 142829, nr 150037, nr 150429, nr 150707, nr 150983, nr 151243, nr 151467, nr 152209, nr 152624, nr 172433, nr 172088, nr 171704, nr 171522, nr 171173 nähtub, et vandeadvokaat Toomas Vaheri tunnitasu suurus on 205 eurot (ilma käibemaksuta). Arvetest nr 173399, nr 173042 ja nr 185431 nähtub, et vandeadvokaat Toomas Vaheri tunnitasu suurus on 220 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud arvetest tulenevate toimingute tunnitasu hindamisel ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud, kui luges tunnitasu suuruseks 190 eurot ilma käibemaksuta ja 228 eurot koos käibemaksuga. Käesolev tsiviilasi on mahukas, asja juurde on võetud tsiviilasi nr 2-09-35015 (4 köidet), asjas on esitatud mahukaid tõendeid. Asjas oli vaidluse all see, kas kostja tekitas hagejale aktsiate ebaseadusliku võõrandamisega olulise varalise kahju, jättes hageja ilma varalistest õigustest. Samuti vaieldi selle üle, kas kriminaalasjas kostja vastu esitatud tsiviilhagi peatas hageja nõude aegumise (Riigikohus lahendas aegumise küsimust tsiviilkolleegiumi kogu koosseisuga). Eeltoodud küsimused on olnud keerukamad õiguslikud küsimused. Samuti tuleb arvestada menetluse kestust – hagi esitati kohtule 2013. aasta augustis ja maakohtu lahend jõustus 2018. aasta juunis. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 190 eurot ilma käibemaksuta ja 228 eurot koos käibemaksuga. Arvest nr 180332 nähtub, et esindaja tunnitasu suurus on 134,09 eurot ilma käibemaksuta ehk 160,91 eurot koos käibemaksuga. Maakohus ületas diskretsioonipiire ja nõude piire, kui määras kostja põhjendatud tunnihinnaks 190 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus arvestab, et

12(14)

arvest nr 180332 nähtuvate toimingute puhul on esindaja tunnitasu suurus 134,09 eurot ilma käibemaksuta ehk 160,91 eurot koos käibemaksuga.

19.Maakohus ei ole muus osas diskretsioonipiire ületanud, sh hageja kassatsiooniastmes kantud menetluskulude kindlaksmääramisel.
20.Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 74,9 tunni ulatuses, sh 74,5 tundi tunnitasuga 228 eurot (sh käibemaks) ja 0,4 tundi tunnitasuga 160,91 eurot (sh käibemaks). Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja menetluskulud kokku põhjendatud ja vajalikud 17 050,36 euro ulatuses (228 eurot x 74,5 tundi ja 160,91 eurot x 0,4 tundi). Sellele lisandub põhjendatud kohtuvälise kuluna registripäringute kulu 8 eurot ja tõlkekulud 760 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 17 818,36 eurot (17 050,36+8+760). Pärast tasaarvestuse tegemist (2444,80 eurot) ja menetluskulude katteks tasutud tagatiste (12 696 eurot) mahaarvamist tuleb hagejal kostjale menetluskuludena täiendavalt hüvitada 2677,56 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel ja kostja taotlusel tuleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. III
21.Määruskaebuse väide, et kostjal tuleks menetluskulusid tõendada teostatud maksetega, ei ole põhjendatud. Kostja lepinguline esindaja on esitanud kohtule detailse menetluskulude nimekirja koos arvetega. Maakohus on kostja lepingulise esindaja menetluses tehtud toiminguid kontrollinud. Kostja lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, mistõttu võib ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et kostjal on õigusteenuse eest tasumise kohustus. Hageja on seisukohal, et 23.08.2013 kuni 04.07.2016 kostjal tekkinud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhul, kui kohus ei tee taotletud otsust, siis palub hageja kohtult selgitust, millisele normile tuginedes jättis Riigikohus menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et praeguses menetluses ei saa kohus menetluskulude jaotuse üle otsustada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendid on jõustunud. Praeguses menetluses otsustab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise. Riigikohus jättis 20.06.2018 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 28.11.2018 määrusega teistmisavalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Hageja on märkinud, et Ernst & Young-i ekspertiisist tulenevat ei ole käsitletud kohtuotsuse põhjenduses otsust määrava asjaoluna. Ernst & Young Eesti filiaal peaks tegutsema Eestis, seega oleks pidanud ekspertiis olema algselt eesti keeles. Eelnimetatud määruskaebuse väited ei ole põhjendatud. Maakohtu 17.04.2017 otsusest nähtub, et maakohus on otsuses Ernst & Young Baltic AS-i eksperdiarvamust hinnanud kogumis teiste tõenditega. Samuti ei saa

13(14)

rahvusvahelise haardega äriühingult nõuda, et tema asjatundjad koostaksid arvamused eesti keeles, kui teenust selles keeles ei pakuta.

22.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Ele Liiv

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.