Harju Maakohus
Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht
Ants Mailend Laura Otto 8.06.2025, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-25-3514
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)
esindajad
Võlgnik: PROFEX Sideteenused OÜ (registrikood 11051762)
Elisa Eesti AS avaldus PROFEX Sideteenused OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Ajutine pankrotihaldur Mari Männiko Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine enne pankrotti, kirjalik menetlus
Lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutisel pankrotihalduril on kohustus PROFEX Sideteenused OÜ likvideerida ja registrist kustutada. Vabastada ajutine pankrotihaldur tema ülesannetest pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2526 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult PROFEX Sideteenused OÜ ajutise pankrotihalduri kasuks. Maksta ajutise halduri 2526 eurot välja võlausaldaja Elisa Eesti AS eest ja Julianus Inkasso OÜ poolt 11.03.2025 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Väljamakse teha Advokaadibüroo Supremia OÜ arveldusarvele nr xxx Määrata võlausaldaja Elisa Eesti AS hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 420 eurot, mis mõista välja võlgnikult PROFEX Sideteenused OÜ võlausaldaja Elisa Eesti AS kasuks. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (PankrS § 29 lg 6). Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7).
Kohtu menetluses on Elisa Eesti AS avaldus PROFEX Sideteenused OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Mari Männiko (dtl 67).
Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu (dtl 70). Ajutine haldur on seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 6000 eurot.
Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 6000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 7 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest (dtl 86). Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena (dtl 95).
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 108 815,79 eurot, kuid puudub reaalne vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada (dtl 72). Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks 2
määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).
Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).
ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud.
Menetluskulud
PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda.
Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2100 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 175 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2100 eurot, koos käibemaksuga 2526 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele
3
määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse ajutisele haldurile võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksust.
Võlausaldaja menetluskulud
Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).
Võlausaldaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, kuid on avalduse esitamisel palunud menetluskulud võlgnikult välja mõista ning asja materjalidest nähtub, et võlausaldaja on tasunud riigilõivu 420 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).
Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 420 eurot on seega põhjendatud.
Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja hüvitatavad menetluskulud summas 420 eurot, mis mõistetakse võlgnikult välja.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.