Tartu Maakohtu 2. juuni 2026. a määrus (määrusel ekslik kuupäev 2. mai 2026)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Reedik Kaitsi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlausaldaja): Reedik Kaits (ik XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anu Kirss Vastustaja (puudutatud isik/võlgnik): SCMPrefab OÜ (rk 14924251)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 2. juuni 2026 määrus ja saata tsiviilasi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Reedik Kaits (avaldaja/võlausaldaja) esitas 30. aprillil 2026 maakohtule avalduse endise tööandja SCMPrefab OÜ (puudutatud isik/võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja nõuded tulenevad 11. juulil 2025 lõppenud töösuhtest. Nõuete kogusumma on pankrotiavalduse esitamise seisuga 18 901,34 eurot, sh põhivõlg 17 477,32 eurot ja viivis 1424,02 eurot. Põhivõla moodustavad saamata töötasu 6221,78 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 1281,05 eurot ja hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel 9974,49 eurot. Töövaidluskomisjon tuvastas otsusega nr 4-1/1258/25 poolte vahel 3. veebruaril 2025 sõlmitud töölepingu ülesütlemise TLS § 91 lg 2 alusel 11. juulist 2025 ning mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhivõla 10 827,66 eurot, sh töötasu 6221,78 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis 1281,05 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 3324,83 eurot, ning seadusjärgse viivise 23. juuli 2025 seisuga 110,79 eurot ja edasi kuni kohase täitmiseni. Töötasu 6221,78 eurot määrati viivitamatule täitmisele. Võlgnik pöördus Harju Maakohtusse, taotledes võlausaldaja töövaidlusavalduse läbivaatamist hagimenetluses. Asi on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-25-17952. Kohtumenetluses ei ole võlgnik võlausaldaja nõuetele sisulisi vastuväiteid esitanud. Võlausaldaja esitas võlgnikule 21. oktoobril 2025 pankrotihoiatuse. Võlgnik pakkus võlausaldajale kompromissina 2000 eurot, aastavahetuse eel pidasid pooled veel läbirääkimisi ja oldi juba lähedal kompromissile, kuid võlausaldaja 6. jaanuari 2026 e-kirjale võlgnik enam ei vastanud.
26.novembril 2025 esitas võlausaldaja töövaidluskomisjoni otsuse viivitamata täidetavaks tunnistatud osas sundtäitmiseks kohtutäitur Tatjana Afanasievale. Täitmine on olnud tulemusetu, sest võlgnikul puuduvad arestitav vara ja raha pangakontodel. Võlgnik on kinnitanud maksuvõlgade olemasolu ja vara puudumist ning möönnud maksejõuetuse ohtu.
2.Võlgniku juhatuse liige esitas 19. mail 2026 maakohtule vastuse, milles ei nõustunud pankrotimenetlusega, kuna pooltevaheline vaidlus on veel pooleli teises kohtus.
3.Avaldaja taotles 25. mail 2026 määruse tegemist pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 4 1 ja § 27 lg 4 kohaselt.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 2. juuni 2026 määrusega võlgnikule ajutise pankrotihalduri nimetamata, lõpetas võlgniku pankrotiasjas menetluse ja luges mitte tõendatuks avaldaja nõude täpse rahalise suuruse. Menetluskulud jäeti PankrS § 15 lg 6 alusel avaldaja kanda. Määruse kohaselt tuleb PankrS § 15 lg 41 järgi jätta ajutine haldur nimetamata ja menetlus lõpetada. Maakohus pidas töösuhet tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 235 tähenduses põhistatuks, kuid tõendamata on avaldaja nõude suurus. Töövaidluskomisjon on rahalise nõude kindlaks määranud üksnes huvitatud poole kirjaliku avalduse ja tuletatud andmete põhjal, tööandja ei ole kohtuvälises menetluses sisulist seisukohta avaldanud. Pankrotimenetluses on nõuete kindlaksmääramisel ette nähtud erikord. Kohus leidis, et avaldaja ei ole oma rahalise nõude olemasolu piisavalt tõendanud PankrS § 15 lg 4 1 kohaselt. Asjaolu, et võlgnik ei ole pankrotiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses nõuet otseselt vaidlustanud, ei ole piisav nõude tõendamiseks, kuna võlgniku vastusest ei tulene võlgnikule otseseid negatiivseid rahalisi tagajärgi. Töövaidluskomisjoni otsus on Harju Maakohtus vaidlustatud ning menetlus on pooleli. Töövaidluskomisjoni otsus ei ole maakohtule TsMS § 232 lg 2 järgi ette kindlaksmääratud jõuga tõend. Kohus leidis samas, et avaldaja esitatud tõenditega on kinnitamist leidnud võlgniku püsiv maksejõuetus, kuid vara ja muude vahendite puudumise tõttu ei saa nimetada ajutist haldurit asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks.
Avaldaja ei ole soovinud oma nõude suuruse täpseks kindlakstegemiseks pankrotimenetluse sisulist käivitamist ja seaduses ette nähtud rahalise hüvitise saamiseks kohtu nõutud deposiidi maksmist. Selle tasumisel oleks maakohus nimetanud ajutise pankrotihalduri, kes oleks kindlaks teinud võlgniku varalise olukorra, pankroti väljakuulutamisel oleks võlausaldaja nõue kindlaks määratud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega loeti mitte tõendatuks avaldaja nõude täpne rahaline suurus võlgniku vastu ja jäeti menetluskulud avaldaja kanda, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega lugeda avaldaja nõue tõendatuks ja jätta menetluskulud võlgniku kanda. Alternatiivselt palub avaldaja saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule avaldaja nõude tõendatuse hindamiseks. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub avaldaja jätta samuti võlgniku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleneb avaldaja nõue tasumata töötasust ja töösuhte lõppemisel makstavatest hüvitistest. Võlgnik ei ole esitanud nõudele sisulisi vastuväiteid töövaidluskomisjonis, sama asja menetlemisel maakohtus ega käesolevas tsiviilasjas. Viivitamata täidetava nõudeosa suhtes algatatud täitemenetlus on võlgniku maksejõuetuse tõttu jäänud tulemuseta. Pankrotiavalduse eesmärk on saada töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 19 p 3 alusel maksejõuetushüvitist. Maakohus tuvastas võlgniku püsiva maksejõuetuse, kuid jättis võlausaldaja nõude sisuliselt hindamata ja nõude tõendatuse põhjendamatult tuvastamata. Sellega jättis maakohus töötaja alusetult ilma kaitsest, mille tagamiseks PankrS § 15 lg 41 ja TKindlS § 19 p 3 on kehtestatud. Väär on maakohtu seisukoht, et võlausaldaja nõude sisuline hindamine eeldanuks ajutise halduri nimetamiseks nõutava deposiidi tasumist. PankrS § 15 lg 41 kohustab maakohut hindama töötajast võlausaldaja nõuet tervikuna ja esitama selle hinnangu ajutise halduri nimetamata jätmise määruse põhjendustes. Pooleliolev kohtuvaidlus ei välista kohtu kohustust hinnata pankrotiavalduse lahendamisel võlausaldaja nõude tõendatust. Maakohus rikkus tõendite hindamise ja lahendi põhjendamise kohustust, sest ei ole võlausaldaja tõendeid sisuliselt hinnanud. Samuti ei selgu põhjendustest, miks ei olnud võlausaldaja esitatud tõendid nõude tõendatuks lugemiseks piisavad. Võlausaldaja on tõendanud nõuet kõigi tema käsutuses olevate dokumentidega. Esitatud on nii tööleping kui ka töösuhte lõppemist kinnitavad dokumendid. Määrusest ei selgu, milliseid täiendavaid tõendeid saanuks võlausaldaja veel esitada. Töötasu ja hüvitiste nõuetekohast maksmist pidanuks tõendama võlgnik (TsMS § 230 lg 1), kuid võlgnik ei ole pankrotiavalduse kohta esitatud seisukohas maksmist isegi väitnud. Kuna võlgnik ei esitanud seisukohti ega tõendeid, sai ja pidi maakohus võlausaldaja nõude tõendatuse hindamisel lähtuma võlausaldaja esitatud tõenditest ja seisukohtadest, mis kinnitasid ühemõtteliselt tema nõuet. Nõude tõendatust tuleb hinnata ka pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel (PankrS § 14 lg 1 p 1; § 10 lg 1, lg 4). Pankrotiavalduse menetlusse võtmisel ei olnud maakohtul võlausaldaja nõude tõendatusele etteheiteid. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik jõuda pankrotiavalduse menetlemisel seejärel vastupidisele järeldusele, arvestades, et võlgnik ühtegi uut sisulist vastuväidet ei esitanud. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 järgi võlgniku kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb täies ulatuses tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebuse alternatiivne nõue kuulub
rahuldamisele. Maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistab ringkonnakohus olenemata määruskaebuse põhjendustest (TsMS § 659; § 656 lg 1 p 5).
7.PankrS § 15 lg 41 sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas PankrS § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus peab PankrS § 15 lg-st 4 1 tulenevalt ajutise halduri nimetamata jätmisel töötajast võlausaldaja nõude olemasolu ja selle tõendatust sisuliselt hindama ning kajastama hinnangu määruse põhjendustes, samuti välja tooma asjaolud, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Kui maakohus nõuetele vastavat määrust ei vormista ning see takistab töötaja võimalusi maksejõuetushüvitist saada, on töötajal võimalik esitada PankrS § 15 lg 5 alusel ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale määruskaebus.
8.PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetust, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele PankrS § 10 lg-s 2 nimetatud asjaoludest. Maakohus on leidnud, et võlausaldaja esitatud tõenditega on kinnitamist leidnud võlgniku püsiv maksejõuetus.
9.Ringkonnakohus nõustub avaldaja seisukohaga, et maakohus ei ole määruses PankrS § 15 lg 41 kohaselt hinnanud, kas avaldaja on oma nõude olemasolu tõendanud. See takistab avaldajal saada maksejõuetushüvitist.
9.1.Avaldaja tugines muu hulgas töölepingule, töölepingu ülesütlemise avaldusele, töövaidluskomisjoni otsusele nr 4-1/1258/25, võlgniku vastu algatatud täitemenetluse andmetele ning võlgniku ja võlausaldaja kirjavahetusele. Maakohus piirdus üldise järeldusega, et avaldaja ei ole oma nõude täpset rahalist suurust piisavalt tõendanud, kuid ei selgitanud, miks need tõendid ei ole piisavad avaldaja nõude tõendamiseks ning milliseid täiendavaid tõendeid oli nõude tõendamiseks vaja. Tulenevalt TsMS § 232 lg 1, § 442 lg 8 ja § 463 lg 2 ning PankrS § 3 lg 2 sätetest peab kohus hindama tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning esitama määruses põhjendused, millest nähtub, miks kohus ühe või teise menetlusosalise väite või tõendi arvestamata jätab. Maakohtu üldsõnaline viide nõude suuruse tõendamatusele neile nõuetele ei vasta. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega.
9.2.Nõude lugemist ebapiisavalt tõendatuks ei saa põhjendada üksnes sellega, et töövaidluskomisjoni otsus ei ole kohtule ette kindlaksmääratud jõuga tõend või, et sama töösuhet puudutav vaidlus on Harju Maakohtu menetluses. Õige on avaldaja seisukoht, et paralleelne kohtumenetlus ei välista pankrotiavaldust lahendava kohtu kohustust hinnata, kas avaldaja on oma nõuet põhistanud ja tõendanud PankrS-s nõutud ulatuses (RKTKm 12.06.2013, 3-2-1-61-13, p 14). Seega töövaidluskomisjoni otsust tuli hinnata koos muude tõenditega. Samuti ei ole õige käsitada võlgniku sisuliste vastuväidete puudumist asjaoluna, mis räägib võlausaldaja nõude tõendatuse vastu. Võlausaldaja pidi esitama nõude aluseks olevad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, võlgnikul oli omakorda võimalus väita ja tõendada, et töötasu ja hüvitised on makstud või et nõuet muul põhjusel ei ole. Kuna võlgnik selliseid väiteid ega tõendeid ei esitanud, pidi maakohus hindama kogumis võlausaldaja esitatud tõendeid. Juhul kui avaldaja nõude suurus oli maakohtu hinnangul tõendamata, oleks maakohus pidanud avaldajale selgitama täiendavate tõendite esitamise võimalust ja vajalikkust.
Olukord, kus töötaja kasuks on töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud saamata töötasu ja töölepingu seaduses ettenähtud hüvitised, kuid kohus leiab töötaja pankrotiavalduse menetluses, et töötajal tuleb TKindlS §-s 20 ettenähtud hüvitise saamiseks siiski maksta deposiiti ajutise halduri määramiseks vajalik summa, peaks ringkonnakohtu arvates olema erandlik. Ainuüksi asjaolu, et tööandja on esitanud maakohtule avalduse vaadata töötaja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina, selliseks asjaoluks ei ole. Selleks peaksid tekkima töötaja esitatud väidete ja tõendite põhjal tõsised kahtlused, mille tõttu ei saa kohus pankrotiasjas lugeda tõendatuks töötaja (võlausaldaja) nõude olemasolu ja suurust võlgniku vastu. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on muu hulgas esitanud võlgniku ja võlausaldaja 28. oktoobrist 2025 kuni 19. märtsini 2026 peetud kirjavahetuse, kus võlgnik on teinud ettepaneku tasuda kompromissi korras avaldajale 6221,78 eurot (s.o töövaidluskomisjoni välja mõistetud saamata töötasu summa), ühtlasi on võlgnik teinud ettepaneku, et kuna võlgniku vastuväited on suunatud nõude tasaarvestamisele, mitte sellele sisuliselt vastu vaidlemisele, siis võib kompromissi lisada punkti nõude tunnistamise kohta, et lihtsustada kompromissi ebaõnnestumise korral nõude sissenõudmist ja hüvitise saamist.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et puudulik hinnang avaldaja nõudele mõjutab kogu määruse õiguspärasust. PankrS § 15 lg 41 alusel tehtavas lahendis on töötaja nõude tõendatus, ajutise halduri nimetamata jätmine ja pankrotimenetluse lõpetamine omavahel seotud. Kui nõude olemasolu ja ulatus on jäetud nõuetekohaselt hindamata, ei saa ringkonnakohus pidada kontrollituks ka nendel järeldustel põhinevat menetluse lõpetamist. Seetõttu ei ole põhjendatud määruse tühistamine üksnes nõude tõendatust ja menetluskulusid puudutavas osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et ringkonnakohus ei saa maakohtu viga ise määruskaebuse lahendamisel kõrvaldada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks täies ulatuses. Seega tühistab ringkonnakohus olenemata määruskaebuse taotlusest ka vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama kogumis kõiki esitatud tõendeid, sh võtma seisukoha võlgniku vastuväidete olemasolu ja sisu suhtes. Seejärel tuleb maakohtul uuesti otsustada PankrS § 15 lg 41 kohaldamise, pankrotimenetluse edasise käigu ja menetluskulude jaotuse üle. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse täies ulatuses, rahuldab määruskaebuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.