X-i pankrotiavaldus ja avaldus kohustustest vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.10.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Credit.ee OÜ 06.10.2025 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik X (isikukood XXX) Võlausaldaja Multitude Bank p.l.c (endise nimega Ferratum Bank p.l.c) (registrikood C 56251); Võlausaldaja Bondora AS (registrikood 11483929); Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema; Võlausaldaja Credit.ee OÜ (likvideerimisel), likvideerijad Alar East ja Meelis Pärna; Võlausaldaja Coop Finants AS (kustutatud) (registrikood 12087992); Võlausaldaja Creditstar Estonia AS (registrikood 11251314), lepinguline esindaja Kristjan Vahar; Võlausaldaja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen; Võlausaldaja Primero Finance OÜ (registrikood 12401448), lepinguline esindaja Ilona Aleksandrova; Võlausaldaja IPF Digital AS (registrikood 11034137) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 02.10.2025 määrus muutmata. Jätta Credit.ee OÜ (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Credit.ee OÜ (likvideerimisel) kanda.
2-20-697 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse (pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 6). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohus lõpetas 29.10.2020 määrusega X-i (võlgnik) pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisikut kohus ei määranud, vaid pani tema ülesanded võlgnikule. Võlgnik pidi alates määruse jõustumisest esitama kord aastas aruande oma kohustuste täitmise ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Jaotusettepaneku järgi tuli võlausaldajatele maksta kord aastas. Määruses märgiti järgmised tunnustatud, kuid täitmata nõuded: Placet Group OÜ 2506,78 eurot, BB Finance OÜ 5393,34 eurot, Bondora AS 10 374,75 eurot, Ferratum Bank p.l.c 1641,37 eurot, Credit.ee OÜ 705,03 eurot, Coop Finants AS 2397,28 eurot, Creditstar Estonia AS 165,70 eurot, Mogo OÜ 2159,21 eurot ja IPF Digital Estonia OÜ 3392,34 eurot.
2.26.12.2021 aruande (dtl 158) kohaselt ei teinud võlgnik võlausaldajatele väljamakseid. Võlgniku sissetulek oli S OÜ-st saadud töötasu 907 eurot kuus (bruto). Lisaks sai võlgnik 685 eurot tulumaksutagastust ja sõpradelt abitöö eest 150 eurot. Püsikulud moodustasid 800 eurot kuus.
3.22.10.2022 aruanne (dtl 173), 21.10.2023 aruanne (dtl 204) ja 02.11.2024 aruanne (dtl 234) kordavad 26.12.2021 aruande sisu (ilma ühekordsete või ebaregulaarsete sissetulekuteta).
4.Credit.ee OÜ (likvideerimisel) esitas 05.11.2024 taotluse vabastada võlgnik usaldusisiku kohustustest, määrata uus usaldusisik ning kohustada võlgnikku otsima tulutoovat tegevust ja sellega tegelema, samuti tegema võlausaldajatele kord aastas väljamakseid.
5.Kohus kuulas võlgniku ära 04.12.2024 kohtuistungil.
6.Creditstar Estonia AS esitas 12.08.2025 seisukoha, milles palus jätta võlgniku täitmata kohustustest vabastamata ja pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. võlgnik ei ole teinud võlausaldajale kohustustest vabastamise menetluses ühtegi makset.
7.Placet Group OÜ leidis 14.08.2025 esitatud seisukohas, et menetlust ei saa lõpetada, sest võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud ega püüdnud neid täita või võlausaldajaga muud kokkulepet sõlmida. Seetõttu tuleks võlgnik jätta kohustustest vabastamata.
8.Credit.ee OÜ (likvideerimisel) palus 14.08.2025 lõpetada menetluse võlgnikku kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole midagi tasunud. Võlausaldaja hinnangul ei piisa mõistlikult tulutoova tegevuse nõude täitmiseks üksnes sellest, et võlgnikul on töökoht; arvestada tuleb
2-20-697 ka töötasu. Võlgnik ei tõendanud tasuvama töö otsimist. Statistikaameti palgarakenduse järgi oli torulukkseppade keskmine kuutöötasu Eestis 2025. aasta I kvartalis 1533 eurot. Võlausaldaja ei pidanud eluliselt usutavaks võlgniku väidet, et tema töötasu oli aastaid sama, ning palus kohtul küsida tööandjalt selle kohta selgitusi. Samuti palus ta kohustada võlgnikku tõendama oma 400 euro suuruseid igakuiseid eluasemekulusid, sest pangakonto väljavõte neid ei näidanud. Tõenditeks sobiksid muu hulgas üüri- ja kommunaalarved ning nende tasumist tõendavad dokumendid, ka juhul, kui võlgnik tasus üüri sularahas.
9.18.08.2025 aruande (dtl 326) kohaselt tegi võlgnik võlausaldajatele järgmised väljamaksed: Placet Group OÜ 58,77 eurot (raha tagastati konto puudumise tõttu), BB Finance OÜ 126,50 eurot (raha tagastati konto puudumise tõttu), Bondora AS 243,31 eurot, Ferratum Bank p.l.c 38,48 eurot, Credit.ee OÜ 16,51 eurot, Coop Finants AS 56,21 eurot, Creditstar Estonia AS 50 eurot (raha tagastati konto puudumise tõttu), Mogo OÜ 50,61 eurot, IPF Digital Estonia OÜ 79,59 eurot (raha tagastati teadmata põhjusel). Võlgniku töötasu oli 1182,18 eurot kuus (neto). Igakuised püsikulud olid 1100 eurot.
10.19.08.2025 teatas BB Finance OÜ, et loovutas nõude võlgniku vastu Aktiva Finance Group OÜ-le. Võlausaldaja palus kohtul hinnata, kas võlgnik on täitnud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, ning jättis asja kohtu otsustada.
11.Primero Finance OÜ jättis kohtu otsustada, kas menetlus lõpetada ja võlgnik tasumata kohustustest vabastada.
12.Kohus kuulas võlgniku ära 26.08.2025 kohtuistungil. Maakohtu määrus ja põhjendused
13.Maakohus rahuldas 02.10.2025 määrusega taotluse, lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, vabastas ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja usaldusisiku ülesannetest.
14.Kohus kohaldas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadust.
15.Kohus ei tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 nimetatud alust, mis takistaks võlgniku kohustustest vabastamist. Võlgnik sai võlausaldajatele maksta oma igakuisest sissetulekust TMS §-s 132 sätestatud ulatuses. Ta töötas alates 20.07.2020 S OÜ-s kütteseadmete mehaanik-paigaldajana. Tema ainus igakuine sissetulek oli netotöötasu: kuni 2024. aasta detsembrini 800 eurot ja seejärel 1182,18 eurot. Võlgnikul on ülalpeetav alaealine laps. Ta maksis 14.08.2025 võlausaldajatele kokku 719,98 eurot.
16.Võlgnik esitas aastaaruanded (dtl 158–160, 171–173, 204–206, 234–237, 326–328) ja pangakonto väljavõtted (dtl 138–156, 175–194, 208–222, 239–256, 331–354). Nende põhjal ei ole põhjust kahelda tema sissetulekuandmete õigsuses. Samuti ei ole tõendeid, et ta oleks vara või sissetulekut varjanud.
17.Võlgnik töötas kogu menetluse ajal S OÜ-s kütteseadmete mehaanik-paigaldajana. Tema netotöötasu oli kuni 2024. aasta detsembrini 800 eurot ja seejärel 1182,18 eurot kuus. Võlgnik selgitas 04.12.2024 kohtuistungil, et tööandja katab lisaks 600–700 euro ulatuses kuus tööga seotud kulusid: annab talle tööauto, tööriistad, tööriided ja kütusekaardi ning tasub lõunasöögi eest. Võlgnik oli uurinud paremaid tööpakkumisi, kuid ei leidnud sobivat tööd (dtl 277–278). Pärast töötasu suurenemist detsembris kandis ta lisandunud summa eraldi kontole ja maksis
2-20-697 selle võlausaldajatele (dtl 381). Kohtul ei olnud põhjust kahelda võlgniku andmetes tema töö ja majandusliku olukorra kohta.
18.Maakohus tugines Riigikohtu 30.10.2019 määrusele tsiviilasjas nr 2-11-24696. Riigikohus selgitas, et mõistlikult tulutoova tegevuse nõue ei kohusta võlgnikku alati kohustustest vabastamise menetluse ajal tasuvamat tööd otsima. Vähetasustatud töö jätkamine ei ole tingimata süüline kohustuse rikkumine, mille tõttu tuleks võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on asjaolusid arvestades sobiv töö, ei pruugi tasuvama töö otsimine olla tema elukorraldust, võimeid ja muid asjaolusid arvestades mõistlik ega jõukohane. Mõistlik on VÕS § 7 lg 1 järgi see, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud tavaliselt mõistlikuks peavad. Menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma ebarealistlikke eesmärke. Võlgnik rikub siiski kohustusi, kui ta vähendab põhjendamatult või varjab oma sissetulekut. Võlgnik ei ole sissetulekut varjanud.
19.Tallinna Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-09-3606 tehtud 31.01.2017 määruses, et võla vähendamine võlausaldaja hinnangul ebapiisavas ulatuses ei tõenda iseenesest võlgniku süüd ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Tulutoova tegevuse mõistlikkust tuleb hinnata juhtumi asjaolude järgi (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma ebarealistlikke eesmärke (RKTKm 2-11-24696/82, p 19). Võlgnikule ei saa ette heita suurema sissetuleku puudumist. Kohus ei tuvastanud, et võlgnik oleks tegutsenud võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgil või hoidunud teadlikult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmisest. Määruskaebus
20.Credit.ee OÜ (likvideerimisel) vaidlustab Harju Maakohtu 02.10.2025 määruse, millega kohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas ta tasumata kohustustest. Võlausaldaja palub määruse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Teise võimalusena palub ta muuta määrust ning lõpetada menetlus võlgnikku kohustustest vabastamata.
21.Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust, kuna võlgnik rikkus võlgadest vabastamise menetluse ajal süüliselt PankrS § 173 järgi talle pandud kohustusi.
22.Võlgnik jättis osa oma tulust usaldusisikule loovutamata ega kajastanud kogu saadud tulu kohtule esitatud aruandes. Võlgniku sissetulek ületas 2024. aasta märtsis mittearestitava summa. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et 11.03.2024 sai ta Maksu- ja Tolliametilt 369,60 eurot tulumaksutagastust. Samal kuul oli tema netotöötasu 800 eurot. Seega oli võlgniku tulu kokku 1169,60 eurot. 2024. aasta märtsis oli ühe ülalpeetavaga isiku mittearestitav tulu 1093,33 eurot. Seega oleks võlgnik pidanud võlausaldajatele loovutama 76,27 eurot, kuid ta ei teinud seda. Lisaks ei märkinud võlgnik Maksu- ja Tolliametilt saadud tulu suurust kohtule esitatud aruandes, rikkudes sellega PankrS § 173 lg-t 2.
23.Võlgnik ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega otsinud tasuvamat tööd või lisatööd. Ta ei selgitanud ega tõendanud, kas oli tasuvamat tööd otsinud. Tema töötasu jäi alla torulukkseppade keskmise. Võlausaldaja ei pea asjakohaseks väidet, et teised tööandjad ei tagaks transporti tööobjektile. Tähelepanu väärib ka see, et võlgniku 2025. aasta töötasu, 1182,18 eurot kuus, vastab sisuliselt tema arestivabale miinimumile.
2-20-697 Võlausaldaja hinnangul tegutses võlgnik tahtlikult, kui ei kandideerinud ühelegi teisele töökohale ega otsinud hooajalist lisatööd, et suurendada sissetulekut ja rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses.
24.Nende rikkumistega kahjustas võlgnik võlausaldajate huve. Kogu menetluse jooksul maksis ta võlausaldajale vaid 16,51 eurot ehk ligikaudu 2,3% tunnustatud nõudest.
25.PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi oleks kohus pidanud keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, sest ta rikkus süüliselt PankrS § 173 lg-tes 1–3 sätestatud kohustusi ja kahjustas võlausaldajate huve. Vastus määruskaebusele
26.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Tema hinnangul lahendas maakohus asja õigesti ning ta ei ole menetluses oma kohustusi rikkunud.
27.Varem ei jäänud võlgnikul pärast elatusmiinimumi arvestamist raha, millest võlausaldajatele maksta. See võimalus tekkis alles seitsme viimase kuu jooksul, kui tema töötasu suurenes.
28.Elukoht ega tegevusvaldkond ei ole muutunud, mistõttu ei olnud tema hinnangul ka muutustest kohtule teatamise kohustust. Vajalikud andmed on ta esitanud iga-aastastes aruannetes.
29.Võlgnik vaidleb vastu väitele, et ta varjas 11.03.2024 saadud 369,60 euro suurust tulumaksutagastust, sest summa kajastub aruandele lisatud pangakonto väljavõttel. Tema hinnangul ei ületanud sissetulek arestivaba määra, kuna arvestada tuleb ka ülalpeetavat last ja seaduses ette nähtud osa piirmäära ületavast sissetulekust.
30.Võlgnik ei nõustu ka etteheitega, et ta ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega otsinud tasuvamat tööd. Ta on maakohtule selgitanud, et kuigi tema netotöötasu oli kuni 2024. aasta novembrini 800 eurot kuus, kattis tööandja suure osa töötamisega seotud kuludest. Teiste võimalike tööandjate juures ei oleks neid kulusid hüvitatud ja seetõttu oleks tema tegelik sissetulek võinud kujuneda väiksemaks.
31.Võlgniku praegune netotöötasu on 1182 eurot. Seetõttu ei erine tema töötasu oluliselt määruskaebuses viidatud 2025. aasta teise kvartali 1641 euro suurusest brutotöötasust. Statistilised palgaandmed ei kajasta tingimata konkreetse töötaja tegelikku töötasu.
32.Kokkuvõttes leiab võlgnik, et ta ei ole tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve ega rikkunud menetluses oma kohustusi. Ta on enda sõnul püüdnud oma sissetulekut suurendada, esitanud iga-aastased aruanded õigel ajal ja täitnud talle seadusest tulenevad kohustused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel, koosmõjus §-ga 659, jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
2-20-697
34.Võlgniku kohustustest vabastamine otsustatakse hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2). TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
35.Praeguses asjas tuleb kohaldada kohustustest vabastamise menetlusele pankrotiseaduse sätteid, kuna menetlus algas enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) jõustumist (vt FIMS § 68 lg 2). PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustused järelevalvemenetluses sätestab PankrS § 173.
36.Kolleegium ei nõustu kaebuse etteheitega, et võlgnik rikkus PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust, kuna ta ei otsinud tasuvamat põhi- või lisatööd. Põhjendatud ei ole ka kaebaja arusaam, et selle kohustuse täitmiseks pidi võlgnik rahuldama võlausaldajate nõuded vähemalt 60% ulatuses. Kohtupraktikas on selgitatud, et mõistlikult tulutoova tegevuse nõue ei tähenda üldjuhul kohustust vahetada olemasolev sobiv töö tasuvama vastu. Vähetasustatud töö jätkamine ei ole iseenesest süüline kohustuse rikkumine. Hinnata tuleb konkreetse võlgniku elukorraldust, võimeid ja muid asjaolusid ning menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega kohustada teda püüdlema ebarealistlike eesmärkide poole (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p-d 18–19). Siinses asjas töötas võlgnik kogu menetluse vältel samas ettevõttes ja menetluse kestel tema töötasu suurenes. Võlgnik selgitas ka, et oli uurinud teisi töövõimalusi. Kolleegium ei nõustu kaebuse etteheitega, et võlgnik oleks pidanud leidma töökoha, kus sissetulek on vähemalt kutseala keskmine. Kutseala keskmine töötasu on statistiline näitaja ning ei saa eeldada, et iga töökogemusega töötaja hakkab uues töökohas tööle asudes teenima kutseala keskmist töötasu.
37.Kolleegium ei nõustu kaebuse etteheitega, et tulumaksutagastuse 369,60 eurot võlausaldajatele üle kandmata jätmise tõttu tuli võlgnik jätta kohustustest vabastamata (PankrS § 175 lg 2 p 2 koostoimes § 173 lg-tega 2 ja 3). Kohtupraktikas on selgitatud, et kui võlgnik on samal ajal enda usaldusisikuks, siis usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine ei anna alust kohustustest vabastamata jätmiseks. Erinevate laekumiste osas tulu üleandmata jätmine ei ole võlgniku kohustuse rikkumine, vaid usaldusisiku oma (TrtRnKm 12.11.2025, 219-17444, p 15). Seega oleks maakohus, kui võlgniku selgitused tulumaksutagastuse kohta ei olnud piisavad, saanud kaaluda võlgnikule eraldi usaldusisiku määramist, kuid mitte jätta teda sel alusel kohustustest vabastamata.
38.Kolleegium ei nõustu kaebuse etteheitega, et võlgnik on tulumaksutagastust aruannetes varjanud. Asjaolust, et 369,60 euro suurust tulumaksutagastust ei olnud aruande tekstis eraldi nimetatud, ei saa järeldada tulu varjamist. Laekumine nähtus aruandele lisatud pangakonto väljavõttest.
39.Kaebaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei lahendanud tema taotlust vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannetest, määrata uus usaldusisik. Maakohus kuulas võlgniku taotluses esitatud etteheidete tõttu ära, kontrollis tema aruandeid, pangakonto väljavõtteid, töötamist ja väljamakseid ning otsustas menetlust lõpetades, et PankrS § 173 kohustuste süülist rikkumist ei ole. Sellega jättis maakohus taotluse sisuliselt rahuldamata. Eraldi
2-20-697 vahemääruse tegemata jätmine ei mõjutanud asja lõpptulemust ega piiranud võlausaldaja võimalust esitada oma seisukohti ja tõendeid. Menetluskulud
40.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.