Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
12. november 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-13934
Tsiviilasi
A D pankrotiavaldus ja avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik A D (isikukood: xxx, elukoht xxx, e-post: xxxx)
Istungi toimumise aeg
05.11.2019
Istungil osalenud isikud
Võlgnik A D Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman
Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman (AT Kontor OÜ, Roseni 7 Tallinn 10111, tel: 501 8178, e-post: [email protected])
Kohtumääruse resolutsioon
täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
Võlausaldaja x x x x x x x x x x x
Võlgnevus (eurodes) 6 391,48 109,93 3 729,48 3 098,68 855,02 2 202,40 10 392,37
1 200 4 000
33 554,36
Maksuvõlg puudub ja peale ülaltoodute ei ole teada võlgniku muid täitmata kohustusi. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad ülaltoodud võlgadele viivised ja intressid. Lisanduda võivad kohtutäiturite menetluskulude nõuded ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu - võlgasid on üle 33 554 euro, kuid puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuseni viisid valed majandusotsused, sh abielu kestel võetud suhteliselt kõrge intressiga laenud, milliste tagastamine osutus võimatuks. Olukorda raskendasid abielulahutus ja halvenenud tervis. Puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Võlgnikul on küll lõpetamata abikaasade ühisvara jagamise kohtuvaidlus, kuid selle vaidluse tulemus ei ole täna teada. Isegi, kui pooled võlgniku tänaseks teadaolevatest võlgadest jääksidki varajagamise vaidluse tulemusel eksabikaasa kanda, siis see ei vähendaks võlgasid sedavõrd, et saaks vältida pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks üle 33 554 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud
andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 630 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 630 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.