lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-16121/5

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-16121/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
829
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. november 2019

Tsiviilasja number

2-19-16121

Tsiviilasi

Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maivo Kärdi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja:

XXXXXXXXXXX )

esindajad

RESOLUTSIOON

Maivo

Kärt

(isikukood

1.Tühistada Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2019 määrus osaliselt määruskaebuse põhjendustest olenemata. Tühistada Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2019 määrus osas, millega maakohus jättis Maivo Kärdi taotluse riigi õigusabi saamiseks mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks lahendamata.
2.Saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule.
3.Jätta Tartu Maakohtu määrus muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata Maivo Kärdi taotluse riigi õigusabi saamiseks varalise kahju hüvitamise nõude esitamiseks.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole selle resolutsiooni p 3 osas edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 191 lg 1 teine lause).

ASJAOLUD

1.Maivo Kärt (avaldaja) esitas 16. oktoobril 2019 Tartu Maakohtule kaks taotlust riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja märkis taotluses I, et soovib õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muu õigusnõustamiseks või muu esindamiseks. Probleemi kirjeldusena, mille lahendamiseks avaldaja riigi õigusabi soovib, märkis avaldaja, et 2018. a paigutati ta teise kambrisse ja ümberpaigutamise käigus unustas ta kambrisse oma ajakirjad. Kambrikaaslane, kes tal sel hetkel oli, rikkus need ajakirjad ära. Avaldaja soovib esitada tsiviilhagi endise kambrikaaslase vastu seoses varalise kahju tekitamisega. Avaldaja ei märgi taotluses II taotletavat riigi õigusabi liiki. Avaldaja toob probleemi kirjeldusena taotluses II välja, et 2018. a hospitaliseeriti ta Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus teda ka opereeriti. Taotluse II kohaselt sattus avaldaja haiglasse põhjusel, et vanglas ei osutatud talle õigeaegselt arstiabi. Asjast avaldajale tulenev võimalik kasu on tema õiguste kaitse ja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus algatas 24. oktoobri 2019 määrusega menetluse taotluse I osas taotlejale riigi õigusabi andmise otsustamiseks ning jättis taotluse I riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi antakse füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi või taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Maakohtu hinnangul ei ole taotluses I kirjeldatud asjaoludel tegemist sedavõrd õiguslikult keerulise vaidlusega, milleks tuleks määrata taotlejale riigi õigusabi korras esindaja. Avaldajal ei ole kohustust hagiavalduses oma nõuet õiguslikult põhjendada. Kui esitatud avalduses esinevad puudused, jätab kohus avalduse käiguta ning annab avalduse esitajale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu hinnangul on avaldaja võimeline ise kirjeldama nõude aluseks olevaid asjaolusid ja nimetama tekkinud kahju suuruse. Üksnes ajakirjade rikkumisest tulenev varalise kahju nõue, ei ole sellises suuruses, mis on proportsionaalne riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kuna esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus hinnata RÕS § 6 lg 1 ja § 14 kohaselt seda, kas avaldaja majanduslik seisund võimaldab või ei võimalda asjatundliku õigusteenuse eest tasuda.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas ning teha uus määrus, millega taotlus rahuldada ning määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Vaidlustatud määrus on vastuolus avaldaja õigustega ning piirab avaldaja õigusi. Avaldajal puuduvad õigusalased teadmised hagi esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata osas, millega maakohus jättis avaldaja taotluse II lahendamata ning saata tsiviilasi selles osas tagasi maakohtule uueks lahendamiseks (TsMS § 659, § 656 lg 2). Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse taotluse I rahuldamata jätmise osas muutmata.
5.Vaidlustatud määrusega on maakohus keeldunud riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 12 alusel, mille järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi või kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Maakohtu määruse resolutsioonist ei selgu, millise taotluse on maakohus jätnud rahuldamata. Tulenevalt maakohtu määruse põhjendustest, järeldab ringkonnakohus, et maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse I, s.o taotluse riigi õigusabi saamiseks endise kambrikaaslase vastu varalise kahju nõude esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega avaldaja taotluse I rahuldamata jätmise osas ning vastavalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
6.Avaldaja esitas 2 taotlust riigi õigusabi saamiseks. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks avaldaja teist taotlust riigi õigusabi saamiseks osutamata arstiabiga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks võimaliku nõude esitamiseks lahendanud. Kuivõrd avaldaja ei ole taotluses II märgitud asjaoludel võimalikku hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks esitanud, ei saa ringkonnakohus ise otsustada ka riigi õigusabi andmise üle. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium