Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu võla 400 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
432,09 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.09.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Air Baltic Corporation AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): Lennuabi OÜ (registrikood 14065010), seaduslik esindaja prokurist Karl Hõbemägi Kostja (apellant): Air Baltic Corporation AS (Läti Vabariigi registrikood 40003245752), lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp
Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda menetlusse võtmast Air Baltic Corporation AS apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 27.09.2019 otsuse peale.
3.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud Air Baltic Corporation AS kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.Lennuabi OÜ (hageja) esitas 19.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Air Baltic Corporation AS-lt (kostja) 400 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 02.11.2018 kostjale makseettepaneku, mis saadeti Riia Latgale piirkonnakohtu vahendusel võlgnikule kaaskirjaga kättetoimetamiseks. Kostja esitas 20.11.2018 e-kirjaga nõudele vastuväite, millel puudus digitaalallkiri. Allkirjastatud vastuväide esitati Pärnu Maakohtule 26.11.2018. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 04.12.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27.12.2018 hagiavalduse, milles nõudis kostjalt 400 euro väljamõistmist ja alates 27.12.2018 viivist seadusjärgses määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hageja tõi hagiavalduses esile järgmised asjaolud: - hageja poole pöördus abi saamiseks XX (reisija), kes loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Reisija kasutas kostja teenuseid; - reisija lendas suunal London-Riia-Tallinn. 14.05.2018 lendas reisija lennuga BT654 Londonist Riiga, kuid selle lennu väljumise hilinemise tõttu, jäi reisija maha Riia-Tallinn lennust BT361. Asenduseks pakkus kostja Tallinnasse sõitmist taksoga; - reisija hilines lõppsihtkohta 5 tundi, mis annab õiguse saada hüvitist 400 eurot (reisija lendude distants algpunktist lõpp-punkti ületab 1500 km ning reisija hilines lõppsihtkohta üle 3 tunni); - hageja esitas 04.06.2018 kostjale hüvitisetaotluse, millele vastust ei saadud; - maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja hageja nõudele vastuväite põhjendusega, et hilinemise põhjustas ettenägematu asjaolu, mis välistab hüvitise maksmise kohustuse. Ettenägematuks asjaoluks pidas kostja lennukite rotatsioonist tingitud hilinemist – hageja lendu teenindama pidanud lennuk jäi kaks lendu varem kuuma ilma tõttu Helsingi lennujaamas asfaldisse kinni; - hageja leiab, et tehnilised probleemid lennukiga ei ole arvestatavad erakorralise asjaoluna, kuna Euroopa Kohus on seisukohal, et tehnilised probleemid lennukitega on seotud lennuettevõtja tavapärase tegevusega ja ei kuulu mõiste „erakorralised asjaolud“ alla; - hageja nõue tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2004 määrusele nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (määrus 261/2004) p 5, 6 ja 7 alusel. 2(6)
Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu.
5.Kostja lend BT 654 hilines lennukite roteerumise tõttu – hageja lendu sooritama määratud lennukil esines viivitusi eelnevatel lennuetappidel suunal Helsinki-Riia (lend BT9811) ja Riia-London (lend BT653). Õhusõiduki YL-CSE töös põhjustas viivituse asjaolu, et nimetatud õhusõiduk jäi lennu BT9811 väljumise eel asfaldisse kinni Helsingi lennujaamas. Asfaldiolude muutumise põhjustas palav ilm Helsingi lennujaamas. Turvalisuse tagamiseks kontrollisid tehnikud rehvide seisukorda esialgu visuaalselt enne, kui lennuki kinnijäämispaigalt eemaldasid ja ka pärast seda. Vaatlus oli vajalik lennuohutuse tagamiseks. Sündmus leidis aset Helsingi lennujaama territooriumil, kus hoovõturaja eest vastutab lennujaam ja seega lennu edasilükkamise põhjustasid erakorralised asjaolud määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses. Kostja ei saa ette näha ilmaolusid ja/või hoovõturadade seisukorda Helsingi lennujaamas. Euroopa Liidu Kohtu lahendi C-159/18 kohaselt ei kuulu hooldus lennuettevõtja pädevusse. Maakohtu otsus
6.Maakohus rahuldas 27.09.2019 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja lennu hilinemise hüvitise 400 eurot ja viivise. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitise 100 eurot.
7.Pooltel oli vaidlus selles, kas Helsingi lennujaama lennuraja teeolud on erandlik asjaolu selleks, et õigustada lennu BT654 suunal London-Riia väljumise hilinemist sellisel määral, et reisija jäi maha jätkulennust BT361 suunal Riia-Tallinn.
8.Maakohus nõustus menetlusosalistega, et pooltevahelisele õigussuhtele on kohaldatav määrus 621/2004. Selle art 4 – 7 alusel on reisijal õigus hüvitisele lennu hilinemise korral samaväärsetel alustel reisijatega, kes lennust maha jäeti või kelle lend tühistati, vaatamata sellele, et määruse 261/2004 artikkel 7 ega ka ükski teine sealne säte niisugust õigust sõnaselgelt ette ei näe (vt ka Euroopa Kohtu suurkoja otsus liidetud kohtuasjas (Nelson) C‐581/10 ja C‐629/10). Nendel alustel oli hagejal õigus saada hüvitist 400 eurot. Hüvitise suurusele kostja vastu ei vaielnud.
9.Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et käesoleva juhtumi puhul kuulub kohaldamisele määruse 261/2004 art 5 lg 3 ning kostja vabaneb vastutusest erakorralise asjaolu esinemise tõttu. Kostja ei tõendanud, et tema poolt võeti tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hageja (õiguseellase) hilinemist reisi sihtkohta (Tallinn) üle kolme tunni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milline konkreetne lennumasin pidi hageja lendu London-Riia suunal teenindama ning kuidas Helsinki lennujaama territooriumi teeolud mõjutasid London-Riia suunalist lennuliiklust nii, et see igal juhul välistas Londonist väljuva lennu õigeaegsuse või hageja õigeaegse jõudmise Tallinna. Kostja on tõendanud, et üks konkreetne lennumasin jäi 14.05.2018 Helsingi lennujaamas rattaga asfaldisse kinni, kuid miks ei saanud seetõttu organiseerida hagejat (hageja õiguseellast) Londonist Riiga nii, et viimane oleks Riias jõudnud 23.10 väljuvale lennule Tallinnasse või ka organiseerida hagejat Londonist Tallinnasse nii, et hilinemine ei oleks kestnud üle 3 tunni. Kostja esitatud tõend (kvaliteedi-/tööturvalisuse aruanne 14.05.2018) kajastab hiljaks jäänud lendudena kahte 3(6)
numbrit: BT9811 ja BT 9981. Kuidas need lennud ja numbrid on seotud hageja broneeritud lendudega, kostja esitatud tõenditest ei selgu.
10.Põhimõtteliselt oli maakohtu arvates võimalik, et Helsingi lennujaama lennuradade teeolud ei vastanud nõuetele ja selle eest ei vastuta kostja ning põhimõtteliselt võib olla võimalik, et ühe lennumasina hilinemine põhjustab doomino-efektina olukorra, kus mitu sellest lennumasinast sõltuvat lendu seetõttu hilinevad, kuid sellist jada ei ole käesoleval juhul kohtule tõendatud. Samuti ei ole tõendatud seda, et mistahes muud võimalused reisija lõppsihtkohta hilinemise (üle 3 tunni) vältimiseks puudusid.
11.Maakohtu hinnangul ei tõendanud kostja, et konkreetselt hageja lend hilines tingituna erakorralistest asjaoludest, mida ei saanud lennuettevõtja ära hoida. Seos Helsingi lennujaamas toimunuga, mis põhjustas hageja lennu hilinemise, ei ole kohtule esitatud tõendite alusel nähtav. Samuti puudub alus määruse 261/2004 art 7 lg 2 alap b) rakendamiseks (ehk hüvitise vähendamiseks 50%). Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
13.Maakohus kohaldas valesti menetlusõiguse norme, hinnates kostja esitatud asjaolusid erinevalt mõlemast poolest (TsMS § 436 lg 4) ning jättes käsitlemata kostja kesksed vastuväited hagile, mis tõendavad hageja haginõude alusetust (TsMS § 442 lg 8).
14.Maakohus jõudis järeldusele, et käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele määruse 261/2004 art 5 lg 3, kuivõrd on tõendamata, et just kahjustada saanud lennuk YL-CSE pidi teenindama reisija lendu BT654 ning et Helsingi lennujaama territooriumi hoovõturaja olud mõjutasid lendu BT654 nii, et see välistas lennu õigeaegsuse või reisija õigeaegse jõudmise Tallinna. Maakohus hindas eeltoodud asjaolusid pooltest erinevalt ja tegi üllatusliku ja ebaõige järelduse, et asjaolud on tõendamata. Kõnealuse asjaolu üle ei olnud pooltel vaidlust – lennuk YL-CSE pidi teenindama lendu BT654. Hageja vaidles kostja väitele vastu üksnes ulatuses, mis puudutab viidatud asjaolude kvalifitseerumist erakorralisteks asjaoludeks määruse 261/2004 alusel. Kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 4 tuleb eeldada, et hageja võttis omaks kostja esitatud asjaolu, et lennuk YL-CSE on lennuk, mis pidi teostama lennu BT654, ning vastavat asjaolu ei pea täiendavalt tõendama.
15.Kostja hinnangul nähtub asjaoludest ja tõenditest selgelt, et kuivõrd lendu BT654 pidi teostama lennuk YL-CSE, mõjutasid Helsingi lennujaama teeolud selgelt ka viidatud lendu. Lennuki YL-CSE kahjustumine kell 13.00 Helsingis ja seetõttu selle poolt teostava lennu märkimisväärne hilinemine põhjustas ka vastava lennuki poolt samal päeval kaks lendu hiljem teostatava kell 17.25 Londonist väljuva lennu hilinemise. Kohus jättis kostja vastava vastuväite käsitlemata ja tegi seetõttu asjas ebaõige lahendi.
16.Ühtlasi jättis maakohus täitmata selgitamiskohustuse. Vaidluse keskne küsimus on, kas Helsingi lennujaama lennuraja teeolud on erandlik asjaolu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõistes. Sellest tulenevalt on üllatav, et maakohus viis vaidluse keskme hoopis küsimusele, kuidas põhjustas lennuki kahjustumine Helsingis sama lennuki poolt teostatava lennu hilinemise Londonis. Kuigi kostja hinnangul on vastav seos asjaoludest 4(6)
tulenevalt ilmselge, ei selgitanud maakohus enne lahendi tegemist kordagi, et vastav asjaolu omab vaidluse lahendamise seisukohalt olulist ja keskset tähendust ega teinud ettepanekut vastavat asjaolu täiendavalt tõendada. Maakohus võttis sellega kostjalt võimaluse oma õigusliku positsiooni kaitsmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
18.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 400 eurot ja viivise sellelt. Seega esitas hageja rahalise nõude, mille põhinõue ei ületa 2000 eurot ja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, s.t tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
19.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid.
20.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus hindas menetlusõigusnorme rikkudes esitatud asjaolusid erinevalt mõlemast poolest, kui leidis, et kostja ei tõendanud, et just kahjustada saanud lennuk YL-CSE pidi teenindama reisija lendu BT654. Maakohus rikkus kostja hinnangul menetlusnorme ka sellega, et ei selgitanud kostjale, et viimane peab nimetatud asjaolu tõendama.
21.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti ega jätnud täitmata selgitamiskohustust.
22.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et määruse nr 261/2004 art 7 järgi saab lennu hilinemine olla õigustatud ainult siis, kui see on tingitud erakorralistest asjaoludest, mis väljuvad lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt. Vastavalt määruse nr 261/2004 art 5 lg-le 3 pidi kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui tarvitusele oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Kostja tõi erakorralise asjaoluna esile Helsingi lennujaama hoovõturaja olud, mis tõid kaasa järjestikuste lendude hilinemise, kuid ei tõendanud, et konkreetse London-Riia lennu hilinemist ei oleks suudetud vältida
5(6)
mistahes abinõusid kasutades. Seega oli erakorralise asjaolu põhjendamisel igati asjakohane küsimus, miks pidi eelnevatel lennuetappidel viivitusse sattunud konkreetne lennumasin teenindama vaidlusalust London-Riia lendu. Teisisõnu, tõenditest ei nähtu, et kostja oleks tarvitusele võtnud kõik vajalikud meetmed, et vältida hageja (õiguseellase) hilinemist reisi sihtkohta (Tallinn) üle kolme tunni, ega seda, et mistahes muud võimalused reisija lõppsihtkohta hilinemise (üle 3 tunni) vältimiseks puudusid. Seega ei suutnud kostja tõendada, et tegemist oli määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 mõttes erakorralise asjaoluga, mis välistab kostja vastutuse.
23.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et hageja vaidlustas üksnes seda, kas Helsingi lennujaama territooriumi lennuraja olud kvalifitseerusid erakorralise asjaoluna, mistõttu ei saanud olla vaidluse all asjaolu, milline lennuk pidi konkreetset lendu teenindama. Hagiavaldusest nähtuvalt heitis hageja kostjale muu hulgas ette, et kuna juhtum leidis aset kostja peabaasi läheduses, siis oleks kostja saanud oma lennuparki paremini organiseerida selleks, et vältida järgnevate lendude hilinemisi. Seega ei võtnud hageja omaks kostja väidet, et just ja ainult lennuk YL-CSE pidi teenindama lendu BT654.
24.Ringkonnakohus hindas apellatsioonkaebuse väiteid ja vastas neile lühidalt käesolevas määruses. Kaebust ei saaks ringkonnakohtu arvates sisuliselt rahuldada. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
25.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
26.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna tegemist on digitaalse menetlusega ja kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
27.Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.