Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-19-13212

Kohtu selgitus Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult 18.10.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 150 eurot. ning õigusabikulud summas 840 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kohus liitis kostja vastu esitatud hagiavaldused ühte menetlusse ning tsiviilasja hinnaks on 206,80 eurot. Nimetatud summalt tuleb tasuda riigilõivu summas 75 eurot. Seega ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt riigilõivu summas 150 eurot kahe hagiavalduse eest. Hagejal on õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist. Õigusabikulude vähendamise osas peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks menetluskulu, mis ületab hagi hinda. Riigikohtu 6.05.2015 määruse nr 32-1-4-15 punktis 14 on selgitatud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Praegusel juhul oli asi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga. Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista välja menetluskulusid hagihinnast suuremas ulatuses. Samuti ei saa kohus pidada põhjendatuks õigusabikulu kahe 2(3)

2-19-13212 hagiavalduse koostamise eest. Hagiavalduste aluseks on sama leping samade poolte vahel, erinevad on ainult teenuste osutamise perioodid. Seega ei olnud hagejal vajadust koostada kahte hagiavaldust ega ole põhjendatud nõuda selle eest õigusabikulusid. Kohus on seisukohal, et mõlema hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega. Lisaks on oluline, et esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kahe hagiavalduse ja kahe menetluse asemel oleks otstarbekam esitada ühe hagiavalduse. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 120 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud summas 120 eurot, kokku 195 eurot.

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

(digitaalallkirjaga) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.