lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-8513/20

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.11.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-8513/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.11.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1228
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 433 lg 1Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse pealeTsMS § 442Otsuse sisuTsMS § 463 lg 2KohtumäärusTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-8513/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.11.20182-18-8513/42Harju Maakohus Tallinna kohtumaja22.03.20212-18-8513/49Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.02.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-18-8513

Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

MK hagi IK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu lõpetamise kohta

18.01.2019

määrus

menetluse

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MKi määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: MK (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja: IK (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sandra Sepp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 18.01.2019 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 433 lg 1). Asjaolud ja menetluse käik
1.MK (hageja) esitas 01.06.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse IK (kostja) vastu, milles palus välja mõista 52 945,30 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx ja lahutati Harju Maakohtu xx.xx.xxx otsusega. Poolte ühisvara jagati osaliselt kompromissiga, mis kinnitati Harju Maakohtu 29.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr x-x-xxxxx. Ühisvara jagamise käigus jäi tähelepanuta 16.02.2010 Swedbank AS-iga sõlmitud laenuleping nr xx-xxxxxx-EV, millega finantseeriti poolte ühisvarasse kuulunud xxxxxxx kinnistu väljaehitamiseks võetud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Määruskaebuse lahendamine
VÕS § 69Solidaarvõlgnike omavahelised suhted

laenukohustusi. Hageja palus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esitatud vastuhagis lahendada ka laenukohustuse jagamise nõue, kuid kompromissis laenukohustus siiski kajastamist ei leidnud. Seega on laenukohustus jagamata. Abielu lahutamise seisuga oli kohustuse jääk 105 890,60 eurot. Hageja on laenulepingust tulenevad kohustused tänaseks ainuisikuliselt täitnud. Kuivõrd perekonna huvides võetud laen on tasutud, siis ei ole seda võimalik ühisvarana jagada. Seega tuleb kostjal hüvitada tasutud laenust pool käsundita asjaajamise sätete alusel.

2.Harju Maakohus keeldus 25.06.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus nõustus hagejaga, et olukorras, kus ühisvaras olnud kohustus on täidetud, ei ole kohustust enam võimalik ühisvarana jagada, kuna kohustus on täitmisega lõppenud. Maakohus leidis, et hagejal ei saa olla kostja vastu nõuet ka käsundita asjaajamisest tulenevalt. Samuti ei nähtu hagis esitatust, et hagejal võiks olla õigus nõuda kostjalt poole tasutu hüvitamist muul õiguslikul alusel.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.11.2018 määrusega maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei ole maakohus analüüsinud ega põhjendanud, miks ei võiks hagi rahuldamisele kuuluda VÕS § 69 alusel.
4.Harju Maakohus võttis 27.11.2018 määrusega hagi menetlusse. Lisaks tegi maakohus 27.11.2018 hagi tagamise määruse, millega seadis hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxxxxxxxx) kohtuliku hüpoteegi summas 52 945,30 eurot hageja kasuks.
5.Kostja esitas maakohtule 17.12.2018 taotluse menetluse lõpetamiseks. 29.04.2016 sõlmitud kompromissiga lahendati kõik tsiviilasja nr x-xx-xxxxx menetluses olnud nõuded, mistõttu on vaidlus lõplikult lahendatud. Põhjus, miks nimetatud laenukohustust määruse resolutsioonis ei jagatud, oli see, et tegemist ei ole ühisvarasse kuuluva kohustusega. Hageja ise kinnitas, et tegemist on üksnes hageja huvides võetud kohustusega. Lisaks olid mõlemad pooled esitanud kohtule nõude jagada rohkem väidetavalt poolte ühisvarasse kuuluvat vara, kui kompromissi määrusest nähtub. Seega vaidlesid pooled selle üle, mida saab ühisvaraks pidada. Asjaolu, et resolutsioonis kõike ei jagatud, viitab poolte kokkuleppele, et tegemist ei ole ühisvaraga. Kompromiss lõpetas vaidluse kõigi menetluses olevate nõuete osas. Maakohtu määrus
6.Maakohus lõpetas 18.01.2019 määrusega menetluse, tühistas hagi tagamise, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 780 eurot ja viivise.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kostja taotluse kohaselt on tsiviilasi nr x-xx-xxxxx lahendatud 29.04.2016 sõlmitud kompromissiga, millega lahendati kõik menetluses olnud nõuded, sh käesoleva hagi esemeks olev nõue. Kostja on esitanud tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx 29.08.2013 toimunud kohtuistungi protokolli, mille kohaselt pooled kinnitasid, et neil ei ole ühiseid laene (t lk 65) ja 25.02.2013 toimunud kohtuistungi protokolli, mille kohaselt hageja kinnitas kohtule, et laenulepingud olid sõlmitud tema isikliku tegevusega seonduvaks majandustegevuseks nii xxxxxxxx kui Eestis (t lk 67).
8.Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et käesoleva tsiviilasja esemeks olev nõue on lahendatud tsiviilasja nr x-xx-xxxxx raames ning hageja väide, et selles osas on ühisvara pooltel jagamata, on väär. Hageja on tsiviilasja nr x-xx-xxxxx raames toimunud kohtuistungitel kinnitanud, et laenulepingud on seotud üksnes tema isikuga ning temaga seonduva majandustegevuse raames, mistõttu ei ole põhjendatud ka käesolevas menetluses nõude esitamine.
9.Seoses menetluse lõpetamisega tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Määruskaebus
10.Hageja esitas 04.02.2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada.
11.Ebaõige on maakohtu järeldus, et laenulepinguga seotud nõue on tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx lahendatud. 29.04.2014 kompromissis jäi laenulepinguga seotud nõue ühisvarana jagamata. 29.03.2013 toimunud kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et kohustus peab olema arvestatud poolte ühisvarana ning 21.10.2013 esitas hageja vastuhagi, milles soovis selle jagamist ühisvarana. 29.04.2016 kohtumääruses on välja toodud esemed, mida jagati. Kohtumääruses vaidlusalust laenulepingut ei käsitletud. Seega jäi nimetatud laenulepingust tulenev nõue lahendamata, mistõttu puudub alus menetluse lõpetamiseks. Tegemist oli perekonna huvides võetud laenuga. Vastus määruskaebusele
12.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Ebaõige on hageja väide, et kompromissimääruse ese oli ainult resolutsioonis märgitud vara. Kompromissimääruse esemeks olid kõik menetluses olnud nõuded. Kui kompromiss oleks hõlmanud vaid osaliselt poolte ühisvara, siis oleks seda määruses ka märgitud. Antud juhul lõpeti menetlus täielikult. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
15.TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
16.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli kohtute menetluses tsiviilasi nr x-xx-xxxxx, milles menetleti kostja hagi ning hageja vastuhagi ühisvara jagamiseks. Vastuhagis oli hageja palunud muuhulgas jagada laenulepingust nr xx-xxxxxx-EV tuleneva kohustuse. 29.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kinnitas kohus poolte kompromissi ühisvara jagamise kohta. Kompromissis ega seda kinnitavas kohtumääruses ei olnud vaidlusalust laenulepingut käsitletud.
17.TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 442 lg-st 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Käesoleval juhul ei ole kompromissimääruses vaidlusalust laenukohustust jagatud, samuti ei ole lepitud kokku, et tegemist ei ole ühisvaraga. Kuna kompromissimäärus laenulepingut ei kajasta, siis ei ole kolleegiumi hinnangul laenulepingu kohta kohtulahendit tehtud. Seda sõltumata asjaolust, et tsiviilasja nr x-xx-xxxxx menetlus lõpetati.
18.Maakohus on viidanud, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kinnitas hageja 25.02.2013 istungil kohtule, et laenulepingud on sõlmitud tema isikliku majandustegevusega seonduvalt, ning 29.08.2013 istungil kinnitasid poolte esindajad, et pooltel ei ole ühiseid laene. Kolleegium märgib, et hageja on esitanud hiljem (21.10.2013) tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx vastuhagi, milles taotles siiski ka vaidlusaluse laenukohustuse jagamist.
19.TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi tuleb menetlus lõpetada juhul, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud kohtu lahend. Kuna 29.04.2016 kohtumääruse resolutsioonis ei ole laenulepingut käsitletud, siis ei ole selle hagieseme (laenulepingu) kohta kohtulahendit tehtud, mistõttu ei ole alused TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi menetluse lõpetamiseks täidetud.
20.Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tervikuna tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtu otsustada.
21.25.02.2019 seisukohas on hageja palunud tsiviilasja saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kolleegium selgitab, et maakohtu kohtukoosseisu määramine ei ole ringkonnakohtu pädevuses.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja