Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-13497

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on A. L.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 24.09.2019. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

22.10.2019 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile. Aruande koostamise kuupäevaks on ametiasutustelt vastused saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Andmed võlgniku vara kohta: A. L. omab järgmisi arvelduskontosid:  nr xxxxxxxxxxxx Swedbank, mille saldo on 0,75 eurot. Kontol toimingud puuduvad;  nr xxxxxxxxxxxxx, mille saldo on 82,10 eurot. Kontol on erinevate kohtutäiturite arestid. Kuna võlgnik on kinnipeetav, siis toimub tal rahaliste vahendite arestimine vastavalt VangS § 44, mille kohaselt 50% kantakse nõuete fondi, 30% vabanemisfondi ning 20% on isikul kasutamiseks teenuste eest kinnipidamisasutuses. Võlgnikule avatud K-Raha konto kohaselt on talle laekumine olnud Justiitsministeeriumist vanglatöödel osalemise eest. Pankroti väljakuulutamisel laekub võlgniku tulust 50% pankrotimenetlusse. Ülejäänud osale pankrotimenetluses arestimisõigus puudub. Teistes krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Maksu- ja Tolliamet’i andmetel puuduvad isikul võlad riigimaksete osas. MTA andmetel on viimati võlgnikule 2018 – 2019 deklareerinud tulu xxx xxx.

2-19-13497 Pensionikeskuse andmetel on võlgnik liitunud kogumispensioniga alates 01.01.2009. Kohustusliku pensionikonto osakud ei ole võõrandatavad pankrotimenetluses. Kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Mannteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku ega tema abikaasa nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnik on registrisse kantud kasutajana sõidukile Renault Laguna (v.l. 2000), mille omanikuks on A. K. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ei ole avalduses saadaolevaid nõudeid varana esitanud. Äriregistri andmetel võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega vallasvara. Rahaliste vahendite jääk kontol 82 eurot. Võlgniku võlad Täitemenetluste registri kohaselt on käesoleval ajal võlgniku suhtes 34 täitmisel olevat sissenõuet.  Analüüsides täitemenetluses olevate menetluste registrit, siis peamise osa moodustavad Politsei ja Piirivalveameti (PPA) nõuded väärteomenetluses koostatud trahvinõuete alusel. PPA põhinõuded on osaliselt kohtutäiturite poolt loetud aegunuks ning menetlust jätkatakse kohtutäituri tasu ja kulude osas. Käesoleval ajal on ajutine haldur tuvastanud PPA nõudeid koos täituritasudega 2 162,94 eurot.  Teise suure grupi võlanõudeid moodustavad kohtulahendite alusel võlgnikult välja mõistetud menetluskulud erinevates kriminaalmenetlustes, kus sissenõudjaks on Riik (nimetatud ka Riigi Tugiteenuste Keskus või Rahandusministeerium või Maksu- ja Tolliamet). Kokku on menetluskulude nõudeid ajutine haldur tuvastanud summas 5 309,19 eurot.  Võlgnikult on kriminaalmenetlustes välja mõistetud tsiviilhagid kannatanute kasuks või muud kahju hüvitamise nõuded, mis moodustavad kokku 1 310,46 eurot.  Tsiviilnõudena tarbijakrediidilepingust tulenevalt tuleb käsitleda BIGBANK AS nõuet summas 143,80 eurot.  Kokku on ajutine haldur tuvastanud võlgniku kohustusi summas 8 926,39 eurot.  Võlgnik ise on avalduses esitanud võlanõuete summa kokku ca 15 000 eurot. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku suhtes läbiviidud täitemenetluste registrit ning kokkuvõtvalt võib väita, et võlgniku vastu olevad nõuded on kõik tekkinud selle tõttu, et võlgnik on suure osa oma eelnevast elust käitunud süüliselt. Nagu nähtub tema enda avaldusest, siis tööl pole ta kinnipidamisasutuste vahepealsel perioodil suutnud eriti käia ja need on jäänud äärmiselt lühiajalisteks. See näitab, et tegelikult ei ole võlgnik oma eelnevatest kinnipidamisetest midagi õppinud ning suure tõenäosusega jätkub tema elu sama rada ka pärast vabanemist kahe aasta pärast. Tavapäraselt sellisest väljakujunenud mustrist ei suudeta vabaneda. Kõik võlgnikuga seotud kriminaalmenetlused on olnud seotud varguste ja/või röövimistega, mistõttu ajutine haldur ei välista võimalust, et isegi vabanedes mingitest võlgadest tuleb tal tasuda oma süülise ja õigusvastase käitumise tõttu tekitatud kahjusid. Vara tagasivõitmisest. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Kokkuvõte

2-19-13497 Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub vara ning sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid, sest vangistuses viibimise periood lõpeb eelduslikult 2022. aasta kevadeks. Juhul, kui kohus pankrotimenetluse läbimise järel algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, siis selle läbimisel 5-7 aasta jooksul on võlgnikul võimalus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest osaliselt vabaneda juhul, kui ta ise on võlgniku kohustuste täitmiseks piisavalt motiveeritud. Motiveeritus tähendab eelkõige seda, et võlgnik tegeleb mitte ainult tulutoova tegevusega, vaid see tulu peaks olema suurem minimaalsest, et tekiks üldse võimalus on nõudeid võlausaldajate ees täita kasvõi osaliselt. Senise käitumise kohaselt ajutine haldur võlgniku motiveerituses kindel olla ei saa. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankrotiavalduse menetlus kuuluks lõpetamisele raugemise tõttu. Kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks. Juhul, kui Viru Maakohus kuulutab välja A. L. pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. Kohtuistung

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. L.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 8 926,39 eurot, vara võlgnikul puudub.

2-19-13497 Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on see, et võlgnik on suure osa oma eelnevast elust käitunud süüliselt. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrott. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus A. L.i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. novembril 2019 kell ... Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud A. L.i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7,1 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri 397,20 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur loobus tasust summas 20 senti ja palus hüvitada tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks). Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 397 eurot (lisandub käibemaks).

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.