Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

M O. 15.08.2019 esitas võlgnik kohtule aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub töökoht ja vara. Võlgniku kulud ühes kuus on 435 eurot. Võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud ei ole. Kohus tegi järelpärimised krediidiasutustesse ning Maksu- ja Tolliametile. Päringute vastustest nähtub järgnev: 1) Maksu- ja Tolliameti andmetel menetluse ajal võlgnikule äriühingutest väljamakseid tehtud ei ole; 2) võlgnikul on konto Swedbank AS-is, millises viimased liikumised olid 2014. aastal; 3) võlgnikul on kaks kontot Luminor Bank AS-is, kus on olnud liikumised 2014-2015 aastal. Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) Aktiva Finants OÜ (endise võlausaldaja Danske Bank AS-i asemel) märkis 25.09.2019 esitatud seisukohas, et võlgnik ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks otsinud tulutoovamat tegevust. Aruandest jääb selgusetuks, kus võlgnik on töötanud ja töötab. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on jätnud täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajale ühtegi makset. Võlausaldaja palub võlgnik jätta kohustustest vabastamata. 2) Võlausaldaja Swedbank AS teatas 17.09.2019, et võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu. 3) Võlausaldaja Luminor Bank AS teatas 23.09.2019, et võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu. 4) SA KredEx teatas 17.10.2019 ärakuulamisel, et võlausaldajal vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise osas puuduvad. 17.10.2019 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et Luminor Bank AS-ile võlgnik ei olnudki võlgu, tegemist oli eksitusega. Võlgnik elab koos vanematega ja hooldab vanemaid ning tegeleb majapidamisega, sest vanematel on suured probleemid tervisega. Vanemad ostavad talle süüa selle eest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 09.06.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Kohustustest vabastamise osas on seisukoha esitanud võlausaldaja Aktiva Finants OÜ ja SA KredEx. Võlausaldajal SA KredEx puuduvad vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise osas.

Võlausaldaja Aktiva Finants ei ole nõus kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja on tuginenud sellele, et võlgnik ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks otsinud tulutoovamat tegevust. Aruandest jääb selgusetuks, kus võlgnik on töötanud ja töötab. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on jätnud täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajale ühtegi makset. Võlgnik aruande kohaselt töötanud ja töötasu saanud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnikul oleks sissetulekuid või, et võlgnik varjaks oma sissetulekuid. Kohtu hinnangul ei ole võlgnikul menetluse ajal sissetulekut olnud, mis võimaldaks võlausaldajatele võlgnevust tasuda. Kohtu hinnangul on usutav, et võlgnik ei ole tööd leidnud mittepiisava eesti keele oskuse ja seetõttu, et võlgnik tegeleb haigete vanemate hooldamisega ja majapidamisega. Kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole võlgniku käitumises menetluse ajal süülisi rikkumisi ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kohus vabastab võlgniku enne pankroti väljakuulutamist (s.o enne 19.12.2013) tekkinud kohustustest. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ Vastavalt PankrS § 172 lg-le 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb Maria Ozerets vabastada E R usaldusisiku kohustustest. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad E R kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.