Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

II

5 500

Kohtule halduri poolt 17.09.2019.a esitatud taotluse kohaselt puuduvad M-L J (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 25.09.2019.a määruse alusel teinud 25.09.2019.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded M-L J (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 15.10.2019.a. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et M-L J (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli M-L J arvelduskontodel järgmised saldod:  Swedbank AS-is arvelduskontol nr EE582200221041775937 oli 0,64 eurot;  AS-is SEB Pank arvelduskontol nr EE631010011799078225 oli 0 eurot;  AS-is LHV Pank arvelduskontol nr EE327700771002830921 oli 0 eurot. Haldur käis Maksu- ja Tolliametis ning esitas M-L J tuledeklaratsiooni 2018.a. kohta. Tuludeklaratsiooni järgi kuulus tagastamisele 40 eurot. Summa on laekunud pankrotivarasse. Seega on väljamakseteks 40 eurot. Haldur on kulutanud M-L J pankrotimenetluses 12 tundi arvestusega 80 eurot tunnis, seega tasu kokku 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935), mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotivarast tehtavad väljamaksed on kokku 2352 eurot, millest 476,40 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud riigivahenditest ja 40 eurot (ajutise halduri tasu osaliselt) saab hüvitada pankrotivara arvelt ning 1835,60 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid M-L J pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Müümata pankrotivara haldurile teadaolevalt ei ole, samuti ei ole haldurile teadaolevat teistelt isikutelt saadaolevat vara. Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: Krediidikaitse Grupp OÜ 6612 eurot; OK Incure OÜ 2204,40 eurot; Credit.ee OÜ 3464,22 eurot; Intrum Debt Finance AG 1291,75 eurot; Bondora Servicer OÜ 1720,95 eurot; Evergreen Capital OÜ 5500 eurot. III järgu nõudeid ei esitatud. Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. M-L J ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja käenduslepingute sõlmimisel ning olematust sissetulekust tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. M-L J on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on M-L J kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole M-L J saanud ajavahemikul 01.12.2018.a. kuni 31.07.2019.a. maksustatavat tulu. Maksu- ja Tolliamet ei ole pankrotihaldurit informeerinud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. M-L J koosolekust osa ei võtnud ja ei

informeerinud haldurit ka koosolekule ilmumata jätmisest. Lisaks informeerib haldur, et sotsiaalmeediast nähtuvalt viibib M-L J väga sageli xxxx. Ka 12.08.2019.a. haldurile edastatud ekirjas teatas M-L J, et ootas oma ID-kaardi koode xxxx. 29.08.2019.a. haldurile saadetud e-kirjas viitab M-L J samuti, et ta ei viibi xxxx. M-L J pankrotihaldur on seisukohal, et 21.08.2019.a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekust mitteosavõtmine vaatamata sellele, et haldur võlgnikku selleks kohustas, saab lugeda võlgniku tahtlikuks kohustuste rikkumiseks. Ka ei ole eluliselt usutav, et 26-aastane terve inimene ei ole suutnud kogu pankrotimenetluse jooksul, s.o. 9 kuu jooksul, leida mistahes tööd. Korduv viibimine väljaspool Eesti Varariiki (xxxx) viitab pigem asjaolule, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid. M-L J pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot, mis on vahendite puudumisel väljamaksmata. M-L J pankrotimenetluse kulud kokku on 240 eurot. Kulud on kinnitatud Harju Maakohtu 28.08.2019.a. jõustunud määrusega. Seega on pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kokku 1392 eurot koos käibemaksuga. Tasu ja kulud on vahendite puudumisel täies ulatuses väljamaksmata. Pankrotihaldur esitab M-L J nimel menetlusabi halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks summas 476,40 eurot koos käibemaksuga. Võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus M-L J (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. PankrS § 23 lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses puudus vara, mida haldur oleks saanud müüa, ka ei olnud halduril võimalik esitada vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis taotleb Ly Müürsoo tasu määramist lähtuvalt PankrS § 23 lõigetest 1-3. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu suuruseks 96 eurot. Haldur on M-L J (pankrotis) pankrotimenetluses teinud toimingud arvestusega 80 eurot tunnis kokku 12 tundi ehk tasu kokku 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot. Haldur palub määrata tasu büroole OÜ-le Sentire M.K arveldusarvele XXXX. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. TsMS § 184 lg 1 järgi

menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. PankrS § 65 lg 11 viimase lause kohaselt võib menetlusabi taotluse esitada haldur. Eeltoodust tulenevalt taotleb pankrotihaldur M-L J (pankrotis) nimel menetlusabi halduri kohustuste täitmise eest hüvitamiseks summas 397 eurot. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja M-L J (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja summas 397 eurot. Vastavalt halduri taotlusele tuleb tasu välja maksta büroole OÜ-le Sentire M.K arveldusarvele XXXX. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb vabastada M-L J (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. M-L J (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada M-L J (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.