Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-19-110295

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja OÜ L (esialgne võlausaldaja) 11. veebruaril 2017 kliendilepingu nr 4137. Nimetatud lepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma OÜ L poolt pakutavate teenuste kasutamise eest igakuiselt 39 eurot. Kostja on jätnud täitmata eelnimetatud lepingust tuleneva kohustuse tasuda iga kuu teenuse kasutamise eest. Kokku on võlgnevus 78 eurot seoses 2018. a septembri- ja oktoobrikuu treeningpaketi tasuga. OÜ L on saatnud kostjale korduvaid meeldetuletusi võla tasumiseks. Hageja ja esialge võlausaldaja vahel on sõlmitud 08. juunil 2017 partnerleping (võlanõude haldamise leping), mille alusel hageja osutab OÜ L võlgade sissenõudmise teenust. OÜ L ja hageja vahel on sõlmitud 13. veebruaril 2019 nõude loovutamise lepingu OÜ L võlgnike vastu kuuluvate nõuete suhtes. Käesolevas asjas on hagejal kostja vastu lepingulise kohustuse täitmise nõue summas 78 eurot. Käesolevas asjas hakkas kogu põhinõude summalt, s.t summalt 78 eurot, viivis hiljemalt jooksma alates 31. oktoobrist 2018. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise 08. aprilli 2019 seisuga oli sissenõutavaks muutunud 7,44 eurot viiviseid. Lisaks on hagejal nõudekirjade saatmisest tulenev kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue suuruses 20 eurot. 2(4)

2-19-110295 Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 78 eurot, viivis perioodi 31.10.2019 – 07.04.2019 eest summas 7,44 eurot; nõudekirjade saatmisega tekkinud kulu eest hüvitis summas 20 eurot ning viivis põhinõude summalt 78 eurot alates 08. aprillist 2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt protsendina VÕS § 113 lg 1 ls. 2 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kätte toimetatud kostjale (kättetoimetatud AETi vahendusel 16. oktoobril 2019). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 115 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 78 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 7,44 eurot, kokku 105,44 eurot ning viivised alates 08. aprillist 2019 kuni põhinõude summas 78 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulude summas 390 eurot, kokku 465 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 75 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1, TsMS § 147 lg 5 ja TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 468 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 130 eurot ilma käibemaksuta või 156 eurot käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Ka Riigikohus on oma senises praktikas aktsepteerinud kõrgeima hüvitatava tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga) (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13), 153 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja 270 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. 3(4)

2-19-110295 Hageja esindajal on kulunud kliendiga suhtlemiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja edastamiseks kokku 3 tundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse, milles sisulist osa 2 lehekülge. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kahe tunni. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele kahe tunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 130 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 260 eurot (130*2). TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Äriregistri andmetel ei ole hageja käibemaksukohuslane ja seega ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hageja kulud rahaliselt kindlaks määrata käibemaksuga. Kokkuvõtvalt peab kohus vajalikeks ja põhjendatuks hageja menetluskuludest: õigusabi kulud 312 eurot (130*2*20%) ja riigilõiv hagiavalduse esitamisel 75, eurot, kokku 387 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 387 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.