nr 2-19-120172 Renovum OÜ hagi U. T. vastu 30.10.2018 Ühisraha OÜ-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr Y181024019 tuleneva põhivõlgnevuse 2913,77 euro, intressi 400,28 euro, lepingu hooldustasu 37,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 493,67 euro ning alates 27.09.2019 kuni põhivõla täitmiseni viivise 37% aastas väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagi hind
4923,31 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Menetlusstaadium
hagi lahendamine
Hageja
Renovum OÜ (endine Rävala Õigusbüroo OÜ, registrikood 14042462, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Hageja lepinguline esindaja
A. Ž. (xxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ, e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kostja
U. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Renovum OÜ hagi U. T. vastu osaliselt.
2.Välja mõista U. T.-lt Renovum OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 2913,77 eurot, intress 400,28 eurot, lepingu hooldustasu 37,50 eurot ja kuni 31.10.2019 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summas 159,37 eurot ning alates 01.11.2019 kuni põhivõla (2913,77 eurot) täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Jätta Renovum OÜ hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes summas 356,65 eurot rahuldamata.
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need 29% ulatuses hageja ning 71% ulatuses kostja kanda.
5.Välja mõista U. T.-lt Renovum OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud kokku 454,40 eurot.
6.Välja mõista U. T.-lt Renovum OÜ kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt (454,40 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
8.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.
Selgitused - TsMS § 420 lg 1 järgi ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse teatavakstegemisest; - TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha; - TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; - TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon. Sama sätte lg 2 kohaselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon 250 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE221700017003510302 Luminor Bank, selgitusega „kautsjon tsiviilasjas nr 2-19-120172“. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon kaja osalise või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse; - TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik; - TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 26.09.2019 kohtusse hagi U. T. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2913,77 eurot, intressi 400,28 eurot, võla hooldustasu 37,50 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 493,67 eurot. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja ka viivise alates 27.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 37 % aastas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 30.10.2018 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr Y181024019
euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu (digi tl 31-32), mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest (digi tl 33-35) ja laenulepingu üldtingimustest (digi tl 36-38). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma 3000 eurot välja 30.10.2018.
3.Kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt lepingu tingimustele ja maksegraafikule. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Leping on üles öeldud 18.04.2019 (digi tl 44). Ühisraha OÜ loovutas 12.07.2019 ülalnimetatud laenulepingust tuleneva nõude hagejale (digi tl 46).
4.Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus 2913,77 eurot, intress 400,28 eurot ja võla hooldustasu 37,50 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni ning edaspidi ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivisemääraga.
5.Hageja hinnangul tuleb viivise määraks lugeda lepingus kokkulepitud intressimäär 37 % aastas, viidates Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-120-08 (p 12) antud seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
6.Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 p 1 ja 6 ning VÕS § 113 lg-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Hagimaterjalid, s.h menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 14.10.2019 e-posti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx teel (digi tl 60). Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Hagiavaldusest nähtub, et 30.10.2018 sõlmisid Ühisraha OÜ ja kostja laenulepingu nr Y181024019, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot. Hageja on sõlminud laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja on sõlminud laenulepingu füüsilise isikuna. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 tähenduses.
10.Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 2913,77 euro, intressi 400,28 euro ja hooldustasu 37,50 euro osas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud 30.10.2018 laenulepingu nr Y181024019 kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 103, VÕS § 94 järgi.
11.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja kostjalt välja mõista nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, arvestades viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäära 37 % aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingust tulenevas viivisemääras (06.01.2018-26.09.2019) 493,67 eurot.
12.Kohus leiab, et hageja seisukohad nõutava viivisenõude põhjendatuse osas on ekslikud. Kuivõrd pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu, ei või VÕS 415 lg 1 alusel tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuna kohtu hinnangul on kohaldatav ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud kolmas lause (nimetatut kinnitab Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsuses nr 3-2-1-120-08 p-des 12 ja 13 esitatud
seisukohad), siis tuleb antud juhul hinnata lepingus kokku lepitud viivisemäära kui tüüptingimust, mis allub eraldi regulatsioonile, milleks on VÕS § 35 jj. Seega on tarbijatele ette nähtud kaitse rangem võrreldes lepingutingimustega, mis on poolte vahel eraldi läbi räägitud. Riigikohus on rõhutanud, et lepingujärgseid regulatsioone, nagu nõuete esitamise tähtajad ja vastutuse piirangud või ka tüüptingimused, tuleb käsitleda õiguse kohaldamise küsimusena, mille puhul ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud. Praeguses asjas on laenulepingus märgitud viivisemäär samuti tüüptingimus. Arvestades praktikas väljakujunenud kiirlaenu pakkuvate ettevõttete välja töötatud laenulepingu sõlmimise tingimusi, ei ole kohtu jaoks usutav, et viivisemääras 37 % aastas on pooled läbi rääkinud ning seda tingimust sai laenuvõtja mõjutada.
13.VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Ka Riigikohus on varem leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKo 16.11.2016 nr 3-2-1-118-16, p 17; RKTKm 10.05.2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Tartu Ringkonnakohus on 10.12.2018 otsuses nr 2-18-103995 jaatanud ebamõistlikult kõrgeks viivisemäära 29,90% aastas tarbijakrediidilepingus (jõustunud 25.03.2019 kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumisega). Käesolevas tsiviilasjas oli kostja lepingut sõlmides samuti tarbija VÕS § 34 mõttes ning kuivõrd pooltevahelistes lepingutes sisalduv viivis määraga 0,103 % põhivõlalt päevas ehk 37 % aastas ületab kehtinud seadusjärgset määra (8% aastas) üle nelja korra ja on varasema kohtupraktika kohaselt ebamõistlikult kõrge, ebaproportsionaalne ja kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav, tuleb viidatud lepingutingimust pidada hageja ja Ühisraha OÜ vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu põhitingimustes tühiseks.
14.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo 14.06.2005 nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm 10.05.2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Seega on ka praegusel juhul hagejal õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (seda nii sissenõutavaks muutunud kui veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise puhul).
15.Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata makselt päevast kuni lepingu ülesütlemiseni 18.04.2019 kokku 34,20 eurot ja edasi lepingu ülesütlemisest 18.04.2019 kuni hagi esitamiseni 26.09.2019 viivist põhinõudelt 2913,77 eurolt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras, s.o viivis sissenõutavaks muutununa kuni 26.09.2019 kokku summas 102,82 eurot ning alates 27.09.2019 (s.o hagi esitamisele järgnevast päevast) kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas. Kohtuotsuse tegemise kuupäevani, s.o 31.10.2019 (k.a), moodustab sissenõutavaks muutunud viivis kokku 159,37 eurot (kohtu arvutused www.viivisekalkulaator.ee järgi). Kohus jätab Renovum OÜ hagi seadusjärgset viivisemäära ületavas viivisenõudes summas 356,65 eurot rahuldamata. Menetluskulud
16.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hageja
nõude osaliselt, siis tuleb kohtu hinnangul menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
17.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (digi tl 28), mille kohaselt on hageja kandnud tsiviilasjas maakohtus menetluskulusid kokku summas 880 eurot, s.h riigilõiv 400 eurot ja õigusabi tasu 480 eurot (4 tundi tunnihinnaga 120 eurot) ja mille hageja palub menetluskuludena kostjalt välja mõista. Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole.
18.Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ja seega loeb kohus põhjendatud menetluskuluks hageja tasutud riigilõivu 400 eurot. Hageja õigusabikulud on aga kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt.
19.TsMS § 175 lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 120 eur/h põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eur/h.
20.Kohtu hinnangul on hageja poolt maakohtus esindamise eest märgitud 480 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud mitmeid sarnaseid hagiavaldusi) ja asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei olnud kohtu hinnangul tavapärasest oluliselt keerulisem, tegemist oli tavapärase tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem ning nõue lahendati tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata, peab kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks maakohtus 3 tunni ulatuses, s.o 240 eurot. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuluks maakohtus 640 eurot (riigilõiv 400 eurot + õigusabikulu 240 eurot).
21.Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (s.h jooksev viivis 37 % aastas) 4923,31 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 3510,92 euro ulatuses (s.h põhinõue, intress, hooldustasu ja maksimaalne viivisesumma), tuleb jätta kostja kanda 71% menetluskuludest (3510,92 : 4923,31 x 100) ning hageja kanda vastavalt 29% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 454,40 eurot (71 x 640 : 100).
22.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (454,40 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
23.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.