lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-11257/8

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 30.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-11257/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1599
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-19-11257

Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2019. a, Jõhvi

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ avaldus Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uust tn 1 korteriühistu vastu korteriühistu 27.05.2019 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja: TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ (registrikood xxx, aadress: Uus tn 1, Kiviõli linn, Lüganuse vald, 43121 Ida-Virumaa) Avaldaja esindaja: Jaanek Pahka (volikirja alusel, epost: [email protected]) Puudutatud isik: Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uust tn 1 korteriühistu (registrikood xxx, asukoht Uus tn 1, Kiviõli linn, Lüganuse vald, 43121 Ida-Virumaa) Puudutatud isiku seaduslik esindaja: L. R. (juhatuse esimees, e-post xxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev (OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, Rakvere tn 5 a, 41531 Jõhvi; [email protected])

RESOLUTSIOON

Rahuldada TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ avaldus.

2.Tunnistada kehtetuks Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu vastu 27.05.2019.a üldkoosolekul vastu võetud otsused.

Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA NÕUE

1.Avaldaja TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ on Kiviõlis, Uus tn 1 korterelamus korterite /mitteeluruumide M1, M13, M28, korter nr 13, korter nr 3 omanik ja Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu liige.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
27.mail 2019. a toimus korteriühistu üldkoosolek, nelja päevakorrapunktiga, sealhulgas punkt “töö võlglastega”. Koosoleku protokolli p 4 kohaselt otsustas üldkoosolek mitte arvesse võtta ettepanekuid ja võlgnikul tasuda kogu summa koos viivistega. Üldkoosoleku protokolli kohaselt osales koosolekul 22 ühistu liiget, kellest 6 esindaja kaudu volikirjade alusel. Koosoleku protokollija ei arvestanud ühte volikirja, mis oli väljastatud korteri nr 12 omanike poolt Argo Pungasele, põhjendusega, et volikiri ei kehti. Hageja esitas vastavasisulise vastuväite (eriarvamsue), mis on kantud protokolli. Tulenevalt korteriühistu põhikirja p 7.6.5 võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Käesoleval juhul on avaldaja seisukohal, et tema põhikirjast tulenev õigus oli rikutud, kui ei arvestatud ühe volikirjaga. Avaldaja leiab, et koosoleku protokollija ei saa otsustada, kas volikiri on kehtiv või mitte ning protokollija meelevaldsest tõlgendusest tulenevalt rikuti otsuse vastuvõtmisel selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12 asunud seisukohale, et KÜS § 13 lg-t 3 (kehtis kuni 15.01.2018) tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Avaldaja leiab, et sarnaselt tuleb mõista ka KrtS § 29 lg 2 sätestatut. Avaldaja on KÜ liige ning lähtuvalt KrtS § 29 lg 3 omab üldkoosoleku otsuse tühistamise (kehtetuks tunnistamise) nõudeõigust.
2.Avaldaja leiab, et vaidlustatud üldkoosoleku protokollis kajastatu ei vasta tegelikkusele. Protokolli kohaselt osales koosolekul 22 ühistu liiget, kellest kuus esindajate kaudu. Koosolekul osales kaks inimest, kellel puudusid volitused ning isegi siis, kui oletada, et avaldajale antud üks volikiri ei olnud kehtiv ja kahel koosolekul osalenud inimesel puudusid volitused, oli hääleõigus 19- l ühistu koosolekul osalenutest. Avaldajale jääb arusaamatuks hääletamistulemuste jagunemine 11:11. Hagejal oli koosolekul 12 häält milledest 6 volikirja alusel, järele jääb 10-ne korteriomaniku hääled (osalejaid 22). Kui ka oletada, et volikiri, mille protokollija meelevaldselt arvestamata jättis, on kehtetu, jäi hagejale koosolekul 11 häält. Järelejäänud 10-st kohalolijast kahel puudusid volitused koosolekul osalemiseks, mistõttu oleks pidanud hääled jagunema 11:8. Avaldaja on seisukohal, et 27.05.2019.a. toimunud üldkoosolekul rikuti oluliselt hääletamise korda, mille tulemusel jagunesid hääled valesti ning see omakorda tõi viis kaasa korteriühistu juhatusele meelepäraste otsusteni.

Avaldaja on seisukohal, et KÜ üldkoosoleku otsus on kehtetu TsÜS § 38 lg 1 ja 2 alusel.

KrtS § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Avaldaja sai KÜ üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest teada 27.05.2019.a, mil toimus üldkoosolek, seega on avaldus esitatud tähtaegselt. Avaldaja palub KrtS § 29 lg 1 ja 2, TsÜS § 38 lg 1 ja 2 alusel tunnistada Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu 27. mai 2019 üldkoosoleku otsused kehtetuks. Avaldajaja palub korteriühistult välja mõista avaldaja poolt kantud kohtukulud ja viivise menetluskuludelt.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED

4.Puudutatud isik teatab, et ei ole nõus esitatud avaldusega ning palub jätta avaldus rahuldamata. Üldkoosoleku protokolli nimekirjast nähtub, et üldkoosolekul osalemiseks andsid oma allkirjad 24 ühistu liiget, kellest 2-l (korter nr 4 ja mitteeluruum M29) puudusid volikirjad üldkoosolekul osalemiseks. Seetõttu ei arvestatud neid 2 ühistu liiget kui üldkoosolekul osalejaid. Seega osaleski üldkoosolekul 22 ühistu liiget, mis on kajastatud ka üldkoosoleku protokollis. Seega vastab üldkoosoleku protokoll tegelikkusele ning avaldaja vastupidised väited on valed. Puudutatud isik on seisukohal, et korteri nr 12 omanike poolt 15.07.2017.a antud volikiri kehtis osalemiseks ainult ühel üldkoosolekul, mis toimus 15.07.2017. Volikirja sõnastuse kohaselt volitavad D. M. ja D. S. oma hääle korteriühistu läbiviidaval üldkoosolekul A. P.. Volikiri on antud 15.07.2017.a. Seetõttu on õigustatult jäänud antud volikiri arvestamata 27.05.2019.a toimunud üldkoosolekul hääletamisel ja otsuste vastuvõtmisel. Puudutatud isik palub jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et avaldus on põhjendatud.
6.Avaldaja palub tunnistada kehtetuks Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu 27.05.2019.a üldkoosoleku otsused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 (alates 01.01.2018 kehtiva redaktsiooni) lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses muuhulgas huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuste kehtivust. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
7.Juriidilise isiku organi otsuse kehtetust, st nii selle kehtetuks tunnistamist kui ka tühisuse tuvastamist reguleerib üldnormina tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38. Vastavalt TsÜS § 38 lg 1 võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Huvitatud isiku taotlusel võib kohus ennistada lõikes 3 nimetatud tähtaja (lg 4). Ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus seaduses sätestatud. TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ on avalduse esitanud KrtS § 29 lg 3 sätestatud tähtaeg järgides.

8.Riigikohus on selgitanud, et juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav, kusjuures tühisuse aluseks saab olla mõni MTÜS §-s 241 sätestatud puudus. Üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg peab seadusest selgelt tulenema. Kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-75-15 p 12).
9.Avaldaja leiab, et üldkoosoleku otsused on kehtetud, kuna üldkoosoleku protokollis märgitud liikmete arv ei vasta tegelikkusele, hääletamise korra rikkumise tõttu jagunesid hääled valesti. Kohus avaldaja seisukohaga ei nõustu. Puudutatud isik viitab õigesti, et 27.05.2019 üldkoosoleku registreerimislehel on 24 koosolekust osavõtja allkirjad (tl 41). Neist kahel – krt nr 4 ja mitteeluruum M29 - puudusid volikirjad üldkoosolekul osalemiseks (tl 41). Seega osales üldkoosolekul 22 ühistu liiget. Avaldaja leiab, et koosolekul jäeti alusetult arvestamata korteri nr 12 omanike poolt avaldajale antud volikiri põhjendusel, et väidetvaalt volikiri ei kehti. Puudutatud isik on seisukohal, et korteri nr 12 omanike 15.07.2017.a. antud volikiri (tl 12) kehtis vaid samal kuupäeval toimunud üldkoosolekul. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga. Kohus on seisukohal, et mõistliku inimese arusaama kohaselt tuleneks tähtajatult antud volitus selle sõnastusest (nt juhul kui korteriomanikud viibivad pika aja vältel eemal või elavad faktiliselt mujal). Käesoleval juhul tuleneb volituse sõnastusest, et see on antud ühekordselt (vene keeles „na provodimom sobranii“, eestikeelses tõlkes „läbiviidaval koosolekul“).
10.27.05.2019.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt jagunesid hääled 11:11 (tl 10) Avaldaja on protokolli esitanud omapoolse vastuväite, milles muuhulgas on märkinud, et kuivõrd hääled jagunesid võrdselt, sai otsustavaks põhikirja järgi ühistu esimehe hääl/otsus. Vastavalt KrtS § 21 lg 3 on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Korteriühistu põhikiri (tl 52-55) ei sätesta suurema häälteenamuse nõuet. Kohus juhib tähelepanu, et vastavalt korteriühistu põhikirja p 7.3.7 on juhatuse otsuse vastuvõtmisel häälte võrdse jagunemise korral määravaks juhatuse esimehe hääl. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega (vt põhikirja p 7.8.3).

Isegi juhul kui põhikirjas oleks sätestatud, et üldkoosolekul hääletamisel häälte võrdse jagunemise korral saab määravaks ühistu esimehe hääl, kohaldataks vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg 2 põhikirja- ja seaduse sätte vastuolu korral seaduses sätestatut ehk käesoleval juhul KrtS § 21 lg 3.

11.27.05.2019.a. üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel rikuti KrtS § 21 lg 3 ja põhikirja p 7.8.3 sätestatut. Eeltoodust tulenevalt on korteriühistu 27.05.2019.a. üldkoosolekul vastu võetud otsused TsÜS § 38 lg 1 kohaselt kehtetud vastuolu tõttu seaduse (KrtS § 21 lg 3) ja põhikirjaga (p 7.8.3). Kohus rahuldab avalduse.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

12.Juhindudes TsMS § 172 lg 1 kulud nende andi kanda.
2.lauses sätestatust, jätab maakohus menetlusosaliste

/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium