4.Määrata usaldusisiku H.Z-i tasuks 70 eurot (käibemaksu ei lisandu). Rahuldada usaldusisiku taotlus menetlusabi saamiseks ning anda võlgnikule menetlusabi hüvitamiskohustusega summas 70 eurot.
5.Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku H.Z ’e tasu summas 70 eurot ning maksta see välja Usaldus ja Õigus OÜ (registrikood 17101426) arvelduskontole nr xxx.
6.Mõista välja võlgnikult M.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas 70 eurot.
7.Avaldada teade M.M kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord
Võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.19.09.2023 kohtumäärusega kuulutas kohus välja M.M (edaspidi võlgnik) pankroti ning algatas kohustustest vabastamise menetluse. Võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes nimetati A T. Esimene usaldusisiku aruanne tuli kohtule esitada 19.09.2024 (dtl 103-108). Võlgniku võlausaldajate nimekiri kinnitati 15.12.2023 kohtumäärusega (määrus on jõustunud) (dtl 130-132).
2.14.02.2024 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jätkus. A Ti kohustused võlgniku usaldusisikuna jätkusid võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmiste võlausaldajate nõuded: S.U.D (endise nimega O I OÜ) nõue summas 7266,97 eurot; kohtutäitur R S nõuded 18 eurot ja 18 eurot; P.R.N nõue summas 18 eurot; kohtutäitur K P nõue summas 45,32 eurot; T.Q.N nõue summas 8234,88 eurot; S.M.W nõue summas 2580,76 eurot; R.N.M nõue summas 17 921,95 eurot; K.M.J nõue summas 9009,59 eurot; M.N.C nõue summas 7144,47 eurot; s.o kokku nõudeid summas 52 257,94 eurot (dtl 153-157).
3.23.09.2024 määrusega vabastati A T usaldusisiku kohustuste täitmisest alates 25.09.2024 ning M.M usaldusisikuks nimetati H.Z (dtl 188-189).
4.Usaldusisik H.Z andis 08.10.2024 kohtule teada, et esitab usaldusisiku aruande esimesel võimalusel, kuid hiljemalt oktoobri lõpus (dtl 191). 30.10.2024 kirjas märkis usaldusisik, et ei ole võlgnikuga kontakti saanud. Usaldusisik on teinud korduvalt võlgnikule e-posti teel päringuid, kuid ei ole saanud vastust. Võlgniku telefoni number ei ole kasutusel. Kuna usaldusisikul ei ole midagi aruandesse kirjutada, palus usaldusisik taas aruande esitamiseks pikendust (dtl 194). Kohus pikendas aruande esitamise tähtaega kuni 30.11.2024 (dtl 195), kuid usaldusisik ei saanud võlgnikuga kontakti ka täiendava tähtaja jooksul. Usaldusisikule teadaolev telefoninumber ei ole enam kasutusel ning epostile saadetud päringutele usaldusisik vastust ei saanud. Usaldusisik esitas võlgniku töökohta ning sealt anti teada, et võlgnik enam neil ei tööta ning kontakte anda ei ole. Usaldusisik märkis lisaks, et kuna võlgniku pere tuli sõjaolukorras Eestisse, siis ei ole välistatud, et võlgnik on naasnud perega Ukrainasse (dtl 197).
5.28.11.2024 kirjas teavitas kohus usaldusisikut võimalikest täiendavatest võlgniku kontaktandmetest ning andis täiendava tähtaja usaldusisiku aruande esitamiseks kuni 31.12.2024. Ühtlasi palus kohus teada anda, kui võlgnikku ei õnnestu kätte saada ning usaldusisiku aruannet esitada (dtl 200). 02.01.2025 teavitas usaldusisik, et kohtu edastatud kontaktandmed tulemust ei andnud ning usaldusisikul ei ole võimalik aruannet esitada (dtl 203).
6.Kohtule ei ole käesoleva hetkeni ühtegi usaldusisiku aruannet esitatud.
7.Kohus korraldas võlgniku ärakuulamised 05.03.2025 ja 13.05.2025. Võlgnik kummalgi korral kohtusse ei ilmunud ning kohtuga ühendust ei võtnud, sh ei teavitanud kohut ilmumata jätmise põhjusest. Seejuures on kohus 01.04.2025 kirjas võlgnikule selgitanud, et annab talle viimase võimaluse ilmuda ärakuulamisele, kus võlgnikul on võimalus rikkumistega seonduvaid asjaolusid kohtule selgitada. Kohus hoiatas, et juhul, kui võlgnik määratud ärakuulamisele ei 2
ilmu või kohtuga ühendust ei võta, otsustab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning jätab võlgniku kohustustest vabastamata (dtl 218).
8.Usaldusisik selgitas 05.03.2025 ärakuulamisel kohtule, et on tõenäoline, et võlgnik ei ole enam Eestis. Seda andis mõista ka tema endine tööandja, kellele usaldusisik helistas. Võlgnikku ei saa telefonilt kätte, need telefoninumbrid ei ole enam kasutuses. Usaldusisik on püüdnud võlgnikuga ühendust saada ka läbi sotsiaalmeedia kanalite, kuid tulutult (dtl 215 -216, 220).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Füüsilise isiku maksejõuetus seaduse (FIMS) § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb FIMS § 49 lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. FIMS § 49 lg 5 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
10.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud FIMS §-st 47 lõikes 2 tulenevat kohustust. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seejuures teabeandmise kohustus lasub võlgnikul kogu menetluse jooksul. Käesoleval juhul ei ole võlgnik esitanud kohtule mistahes andmeid oma tegevuse, asukoha ega sissetulekute osas. Usaldusisik on korduvalt (08.10.2024 ja 30.10.2024) palunud ajapikendust I aasta usaldusisiku aruande esitamiseks selgitades, et võlgnikuga ei ole võimalik kontakti saada ei e-kirjade, telefoni, tööandja ega sotsiaalmeedia kanalite kaudu (dtl 191, 194206, 215-216). Võlgnik ei ilmunud ka ärakuulamistele. Seega kohtul ei ole olnud võimalik teostada järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna ühtegi aruannet kohtule esitatud ei ole ning võlgnikuga ei ole võimalik kontakti saada.
11.Teabe andmise kohustuse rikkumisega on võlgnik kahjustanud ühtlasi ka võlausaldajate huve, kuivõrd ilma vajaliku teabeta ei ole võimalik kohtul kontrollida ka võlgniku muude kohustuste, sh mõistlikult tulutoova tegevuse ja loovutamiskohustuse, täitmist. Võlgnik esitas 03.08.2023 avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitas, et kohustub täitma FIMS § 47 nimetatud kohustusi (dtl 2-9). Samuti on kohus võlgnikule selgitanud kohustustest vabastamise menetluse sisu ja võlgniku kohustusi menetluse alustamisel (dtl 103-108). Seega võlgnikule olid tema kohustused teada, kuid ta ei ole neid täitnud. Kohus leiab, et võlgnik on selliselt tahtlikult rikkunud FIMS § 47 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta. Minimaalselt on aga tegemist raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4), arvestades usaldusisiku ja kohtu korduvaid katseid ning ajaperioodi, ei ole võlgnik ka ise usaldusisiku või kohtuga ühendust võtnud.
12.Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed 3
keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (FIMS § 49 lg 5). Praegusel juhul võlgnik rikkus süüliselt FIMS § 47 lõikes 2 sätestatud kohustust ning kahjustas sellega võlausaldajate huve. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
13.Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti, kuivõrd nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega.
14.Kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamisest ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse (FIMS § 49 lg 5).
15.Kohus vabastab usaldusisiku tema kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2).
16.Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 49 lg 14).
17.Kohus märkis 14.02.2024 määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud (dtl 153-157). Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (PankrS § 168, FIMS § 48 lg 1).
18.Kohus selgitab, et tulevikus võib kohus jätta võlgniku uue kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise (FIMS § 45 lg 3 p 3). Usaldusisiku tasu
19.Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Usaldusisiku tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses 2025. aastal on 88,60 eurot (FIMS § 54 lg 5 teine lause).
20.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 1 tund, tunnitasuga 70 eurot (dtl 224-225). Arvestades kohustuses vabastamise menetluses usaldusisiku läbi viidud toiminguid (erinevate sidevahendite abil võlgnikuga korduv kontakti otsimine, päringute tegemine ja endise tööandjaga suhtlemine), on kohtu hinnangul usaldusisiku tasu suurus põhjendatud. Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu ei ole võimalik käesoleval juhul hüvitada võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud või võlgniku vara arvelt. Seega kohus määrab, et usaldusisiku tasu kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Käesolevas kohustustest vabastamise menetluses ei ole kohus usaldusisiku tasu katteks enne menetlusabi andnud, mistõttu ei ületa praegu antav menetlusabi ka seaduses sätestatud maksimaalset piirmäära (FIMS § 54 lg 7, TsMS § 183 lg 2).
21.Vastavalt taotlusele kuulub tasu väljamaksmisele Usaldus ja Õigus OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldus ja Õigus OÜ (registrikood 17101426) ei ole käibemaksukohuslane.
22.FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, mistõttu tuleb tal 4
riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Seega kohus mõistab välja võlgnikult riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud summas 70 eurot.
23.TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.