Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

2-18-16183 Puudutatud isikul puudub alus keelduda avaldaja teabenõuet täita KrtS § 45 lõike 2 alusel, sest teabenõue ei sisalda eeldust, mis võib tekitada kahju ühistu liikmele või kolmandale isikule. Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik avaldusega ei nõustunud ning palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik toob esile, et lepingu väljastamisest tuleb keelduda vastavalt töövõtulepingu punktile 16.4, mis sätestab, et pooltel ei ole õigust anda kolmandatele isikutele informatsiooni, kuna leping on konfidentsiaalne ja kõrvalekaldumine nimetatud olukorrast on lubatud teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Puudutatud isik leiab, et juhatuse otsus ei ole vastuolus Korteriomandi-ja korteriühistuseaduse §-ga 45 punktiga 2, mille kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Puudutatud isik selgitab, et lepingupartner Morrison Ehitus OÜ valiti tööde teostajaks kolme vähempakkumise alusel KÜ Virmalise 5 üldkoosolekul 28.06.2018, samas volitati juhatust sõlmima kõiki vastavaid lepinguid ning allkirjastama vajaminevaid dokumente. Juhatusel on põhjust arvata, et hagi aluseks ei ole töömehe (puurija) koostatud kirja sisu, millele hageja viitab, sest tuulutusaugud kõikidesse korteritesse on puuritud ning pretensioone tööde kohta ei ole esitatud Kohtumääruse põhjendused KrtS § 45 lg 1 järgi on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele; lõike 3 kohaselt võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. MTÜS § 28 lg 5 järgi juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Puudutatud isik ei ole esile toonud, et avaldaja tutvumiseks nõutud dokumendid võiksid tekitada KrtS § 45 lõikes 2 esile toodud olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele, mis annaks juhatusele õiguse keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Puudutatud isik on tuginenud asjaolule, et leping, millega tutvumist avaldaja soovib, on lepingu enda sätete järgi konfidentsiaalne. Kohus märgib, et KrtS § 45 lg1 järgi tuleb eeldada, et ühistu liikmel on õigus tutvuda kõikide ühistu dokumentidega. Sellisteks dokumentideks on muuhulgas lepingud, mida ühistu on sõlminud kolmandate isikutega. Kohus on seisukohal, et ühistu ei saa dokumentidega tutvumisest keeldumise alusena viidata asjaolule, et lepingus on pooled kokku leppinud konfidentsiaalsuses. Kõiki lepinguid sõlmides peab ühistu arvestama KrtS § 45 lg 1 nõudega, et ühistu liikmetel on õigus kõikide ühistu sõlmitud lepingutega tutvuda. Kolmanda isikuga sõlmitud konfidentsiaalsuskokkuleppe sõlmimine ja sellele viitamine teabeõigusest keeldumisel on vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 2 järgi. Teabeõigusest keeldumise alus saab tuleneda üksnes konkreetsetest seadusega kaitstud huvidest, näiteks õigusest eraelu puutumatusele või ärisaladuse kaitsest. Töövõtulepingu tingimused, sealhulgas hinna kujunemine ja tehtavad tööd, ei ole selline info, mille ilmsiks tuleks kahjustaks töövõtja seadusega kaitstud huve. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 järgi ärisaladus on teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Töövõtulepingu tingimustest ei ole ükski osa ärisaladus EKTÄKS § 5 lg 2 tähenduses. Teiselt poolt on töövõtulepingu tingimused väga olulised ühistu liikmetele, et kontrollida, kas juhatus on tegutsenud ühistu parimates huvides.

2-18-16183 Kuna KrtS § 45 lg 1 järgi on korteriomanikul õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega, siis tuleb puudutatud isikut kohustada võimaldama avaldajal tutvuda avalduses toodud Virmalise tn 5 korteriühistu ja Morrison Ehitus OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu ja kõikide sinna juurde kuuluvate lisadega. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, kes peaks TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi kandma asja menetluskulud, siis ei ole puudutatud isiku menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud, sest puudutatud isik rikkus avaldaja õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus lahendas asja avaldaja kasuks. Seega tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta kummagi menetlusosalise enda kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata, mistõttu tuleb jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.