2-17-7682/96 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

lahend.ee

5.Kohustada kostjat seitsme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates eemaldama hageja kinnisasja piiridest kostja rajatud piirdeaia (postid). Kohus palus hagejal nõudeid täpsustada, misjärel hageja 02.07.2017.a menetlusdokumendis enam eelviidatud p-s 4 esitatud nõuet (nõusolekute andmine) ei esitanud. Kohtuistungil hageja jällegi muutis nõuet ja palus nimetatud nõuet menetleda. Menetluse kestel hageja täpsustas ka nõudeid p 1 ja p 3. Piiri kindlaks määramise nõudeks jäi järgmine hageja nõue: Teha kindlaks aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn ja aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn asuvate kinnistute vaheline piir järgmiselt: piiripunktist 16 (206), mis on märgistatud tänavapoolse metalltoruga, piir kulgeb mööda hoone seina kuni piiripunktini 15 (207), mis on xxxxxxxxx hoone olemasolev õuepoolne nurk, ning sealt edasi sirgjoonena piiripunktini nr 205. Nimetatud täpsustusest tulenevalt muutis hageja ka nõuet p-s 2 ja määratles kinnistu osa, mille rikkumise lõpetamist ta nõuab, järgmiselt: hagejale kuuluva kinnisasja osa xxxxxxxxx hoone olemasoleva õuepoolsest nurgast piiripunkti 205 (3) poole 10 joonmeetrit, mis on märgistatud kostja poolt paigaldatud kolme aiapostiga. Esialgse nõude p 3 osas jäi hageja lõplikuks nõudeks tuvastada katastrisse ja kinnistusraamatusse kantud katastriüksuste piiride ebaõigsus ja kohustada registreerida aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 568835) ja aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 849735) asuvate kinnistute vahelise piiri muutmine maakatastris maakatastripidajat ja kinnisturaamatus kinnistusraamatupidajat. 20.03.2018.a esitas hageja selgelt väljendatult oma nõuded: tuvastada katastrisse kantud piiride ebaõigsus, määrata kindlaks kinnistute vaheline piir, tuvastada kostja kohustus anda nõusolek ja asendada see kohtuotsusega, et teha vajalikud kanded maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning kohustada kostjat lõpetama hageja omandiõiguse rikkumine. 10.04.2018.a hageja veelkord täpsustas nõuete sõnastust. 15.10.2018.a hageja uuesti muutis oma nõuet ja tema lõplikeks nõueteks jäid järgmised nõuded:

xxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond (registriosa number 849735) asuvate kinnistute vaheline piir on kindlaks määratud järgmiselt: piiripunktist 16(206), mis on hageja tänavapoolse hoone nurgast hageja hoone katuse pikema ääre kaugusel kostja hoone suunda, kulgeb piir mööda hageja hoone katuse pikema ääre alumist äärt kuni piiripunktini 15 (207), mis on xxxxxxxxx hoone olemasolev õuepoolne katuse ääre nurk ning sealt edasi sirgjoonena piiripunktini nr 205 (3) lähtuvalt Maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolli osakonna peaspetsialist Mare Kallase poolt 29.22.2016 koostatud kontrollmõõdistamise joonisest „xxxxx maakond xxxxxxx linn xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx katastriüksused“ või ümbermõõdistamise tulemustest. 20.09.2019.a kohtuistungil jäi hageja nõuete juurde, mis ta esitas 15.10.2018.a menetlusdokumendis Hage nõude aluseks olevad asjaolud ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel vaidlus piiripunktide õige koha tuvastamises. Vaidlus tekkis sellest, et 2016.aastal hakkas kostja kooskõlastamata piiri kulgemist hagejaga, rajama kinnistute vahelist aeda ning võttis ära osa hagejale kuuluvast kinnistust enda kasutusse. Kostja tellis 2016.a maamõõtjalt ExxxxTxxxxxx piiride ülemõõdistamise, mille käigus selgus, et xxxxxxxxxxxx katastriüksuse moodustamisel oli tehtud mõõdistusviga, mis tuleb parandada, kuid vaatamata sellele kostja maamõõtja selgitusi ei aktsepteerinud ja keeldus kohtuvälise kokkuleppe sõlmimisest katastrile parandatud andmete esitamise osas. Hageja on probleemi lahendamiseks pöördunud nii xxxxxxx linnavalitsusse kui Maa-ametisse. Maa-amet põhjalikult analüüsis olukorda, tegi täiendavalt uuringud ja 05.12.2016 andis oma hinnangu nr 11-7/16/20158-2, kas piirimärgid maastikul ja situatsioon vastavad katastriüksuste algdokumentidele või mitte. Maa-amet kontrollis kõiki piirimärke uuesti. Kontrollimõõdistamise ja kaameraalase analüüsi tulemustel tegi Maa-amet kindla järelduse, et maamõõtja on xxxxxxxxxxxx katastriüksuse mõõdistamisel eksinud ja uus kostja poolt rajatud aiapostide rida on kuni 0,7 m ulatuses xxxxxxxxxxxx katastriüksuse sees. Toodud hinnangust nähtub, et xxxxxxxxxxxx katastriüksuse moodustamisel piiriprotokolli koostatud ei olnud, mis tähendab, et piirimärgid üldse polnud maastikule pandud. Katastriüksuse plaanina oli kasutatud 1957 koostatu krundi plaani. Sellises olukorras, kus kahest mõõdistatud oli ainult üks krunt, võis piiride märgistamisel suure tõenäolisusega tekkida viga. Hageja leidis, et kostja poolt piirdeaia ehitamine ei ole seadusest tuleneva olukorraga kooskõlas. Hageja soovib, et kohus teeks kindlaks kinnistute vahelise piiri ja kohustaks kostjat lõpetama hageja omandiõiguse rikkumise. Hageja on püüdnud kostjaga lahendada vaidlust kohtuväliselt, kuid kostja pole sellega nõustunud. 21.08.2017.a vastuses esitas hageja vastuväite kostja poolt kohtule esitatud xxxxxxxxx kinnistu piiriprotokolli ehtsusele ja teatas, et DxxxxxRxxxxxx allkiri sellel võib olla võltsitud. Hageja rõhutas, et tema poolt kohtule esitatud piiriprotokoll pärineb xxxxxx Maakatastrist ja sellel puudub Dxxxx Rxxxxxx allkiri. Hageja palus jätta kostja esitatud tõend arvesse võtmata. Hageja viitas ka, et xxxxxxx Linnavalistus korraldus nr 420 oli xxxxxxxxx katastriüksuse moodustamise, mitte mõõdistamise aluseks. Korralduse aluseks olid hoopiski mõõdistamisel saadud andmed, sh kinnistu pindala. G. Lxxxxx koostatud katastriüksuse plaanil onxxxxxxxxxx kinnistu suurenenud 1203m2-le varem olnud 1193m2-lt- selline suurus oli krundil alates 1951.aastast. See asjaolu tõendab, et G. Lxxxx eksis maa mõõdistamisel. Hageja viitas ka, et tema kinnistu pindala on sama kui see oli enne erastamist krundina, so 1193m2. Hageja märkis, et 29.07.1998 piiriprotokollis seisab, et piir kulgeb sirgjooneliselt piiripunktist piiripunktini ning punktid 10 ja 16 on tähistatud raudtorudega, punkt 15 on hoone nurk. Kostja,

kes piiriprotokolli allkirjastas, nõustus sellega, et punkt 15 on hoone nurk. Hageja juhtis tähelepanu sellele, et hageja kinnistu registreeriti katastris enne kostja kinnistut: hageja kinnistu andmed 03.11.1998.a, kostja kinnistu andmed 20.01.1999.a. Seega pidid kostja kinnistu registreerimisel olema arvesse võetud hageja kinnistuga seotud andmed ja olemasolev situatsioon, mitte vastupidi. Kui erastamisel oli piiriprotokollis märgitud punktiks 15 „hoone nurk“, siis see oligi tol hetkel olemasoleva hoone nurk ning ei ole oluline, milline oli situatsioon kunagi varem. Kostja erastas maa xxxxxxxxx olemasoleva situatsiooni alusel ja võttis omaks hoone nurga punkti 15 osas oma allkirjaga piiriprotokollis. Kostja väide, et piiripunkt nr 14 on kadunud või peidetud, ei vasta tõele: esitatud dokumentides ei ole seda märgitud ega sellele viidatud. Hageja leidis ka, et kostja viidatud piiripunkte kinnistul xxxxxxxxx p 205 ning kinnistul xxxxxxxxxx p 3 ja 4 ei saa piiri määramisel arvesse võtta ja kostja väide, et p 3 ja 4 üle ei saa vaielda, ei ole õige. Kinnistu xxxxxxxxxx on moodustatud 14.11.2012.a ja seega on need määratud peale 1998, mis tähendab, et nende märgistamisel olid arvesse võetud juba varem ebaõigesti märgistatud teised piirimärgid: Maamõõtja E. Mxxxxx on piiriprotokolli seletuskirjas märkinud, et p 3 paigutati xxxxxxxxxxxx katastriüksuse piirile. E. Mxxxxx eeldas katastris olnud andmete õigsust ja kinnistuid ümber ei mõõdistanud. Ka kinnistui xxxxxxx on moodustatud alles 14.11.2012 ja seejuures arvestati xxxxxxxxx piirimärke, mis ei ole õiges kohas. Seetõttu on hagejale arusaamatu kostja seisukoht, milliste konkreetsete „maakorralduse reeglite kohaselt“ tuleb ümbermõõdistamise xxxxxxxxx teostamisel arvestada kinnistu xxxxxxxxxxx olemasolevaid looduses tähistatud piirimärke. Hageja leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et piiripunktist piiripunktini piir peab kulgema sirgjooneliselt ja et punkt 15 on hoone nurk. Hageja hinnangul vaidlevad pooled hoone nurga asukoha üle. Hageja selgitas, et kostja väited hoone laiendamise kohta ei vasta tõele: hoone ei olnud ei juurde ehitatud ega laiendatud, kõik jäi tollaegsega samaks ning hoone nurk on samal kohal, kus varem. Kostja viidatud plokid asetati renoveerimisel varasema puitseina asemele. Hageja hinnangul on asjakohatu kostja poolt esitatud tõend- teadmata päriolu plaan nr 57 ja sellel alusel esitatud arvutused ning väide “lauda juurde tänava poole garaazi” juurde ehitamise kohta. Nimetatud hoone on selles kohas asunud vähemalt 100 aastat. Hageja märkis ka, G. Lxxxxx poolt koostatud katastriplaan ei ole vastavuses 1962.a krundi asendiplaaniga ja katastriplaanil on piirijoon muutunud sirgjoonelisemaks, mida see varem ei olnud, millega on kostja kinnistu suurenenud. 19.10.2017.a eelistungil nõustus hageja, et asi lahendataks kohtuväliselt, kuid ei näinud kostja pakkumises kompromissi. Hageja soovis, et kõik koordinaadid saaks korda. Hageja esitas seisukohad 31.12.2017.a menetlusdokumendis, kus teatas, et pooltel on vaidlus ka piiripunkti 205/3 asukoha üle. Kostja on selle piiripunkti kokkuleppesse kaasamise osas mitmel korral oma seisukohta muutnud. Hageja täpsustas nimetatud menetlusdokumendis oma nõuet ja kirjeldas vaidlusaluste piiripunktide 16/206 ja 15/207 asukohti ning leidis, et punktist 207/15 peaks piir kulgema sirgjooneliselt punkti 205/3. 13.02.2018.a kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde, kuid palus arvestada ka esialges hagis esitatud nõuet tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega. Andmed tuleb muuta kinnistusraamatus ja maakatastris. Hageja kinnitas, et tema kinnistul asuvat hoonet ei ole laiendatud üle kasutuspiiride- vana puitsein on asendatud plokkidest seinaga ja see asub samas kohas, kus asus puitsein. 15.10.2018.a esitatud hagiavalduse terviktekstis kordas hageja oma varasemaid seisukohti. Hageja viitas, et kostja on 29.07.1998.a piiriprotokolli allkirjastades nõustunud, et piiripunkt

205.Piiripunkt 16 (206) tuleb seega teisaldada kostja kinnistu poole. Hageja leidis, et arvestada tuleb sellega, et hageja hoone oli ehitatud seaduslikul alusel, kantud vastavatesse registritesse ja juhul, kui maja katuse külg oleks olnud naabri valduses olnud maal, ei oleks hageja sellisel kujul hoone ehitamiseks luba saanud. Ei oleks õige ka praegune olukord, kui hageja hoone jääb tema kinnistule ja katuse serv naabri kinnistule. Mitte keegi ei saa Eestis võtta inimeselt ära omandit või selle osa ilma seadusliku aluseta. Katus ja selle osa on hageja omandi osa alates 1900 aastast, seda ei ole pikendatud ja ümber ehitatud. Kostja garaaž on ehitatud 5-7 aastat tagasi ja eeldatavalt ebaseaduslikult ning liiga lähedale hageja hoonele. Hageja jäi nõude juurde teha kindlaks xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx vaheline piir ja eemaldada hageja kinnisasja piiridest kostja rajatud piirdeaed. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Kostja selgitas, et tema kinnistu suhtes koostas maamõõtja Gxxxxxx Lxxxx 29.juulil 1998.a piiriprotokolli ja katastriüksuse piiride loodusesse märkimise plaani. Dokumendi koostamisest võtsid osa erastaja Vxxxxx Bxxxxxxx ja piirinaabridxxxxxxxxxx – Nxxxxxx Žxxxx, xxxxxx – Gxxx Pxxxxx ja xxxxxxxxx- Dxxxx Rxxxxx, kes on piiriprotokollile ka allkirja andnud. Riigi Maa-Amet registreeris katastriüksuse plaani 20.01.1999.a. Selle plaani järgi xxxxxxxxx pindala on 1203 m2. Lähtudes Maa-ameti 05.12.2016.a kirjas esitatust leidis kostja, et kuna nihe on kõikides piiripunktides ühesuunaline, võib nende piirimärkide asukohad looduses lugeda õigeks. Seega on vaja kindlaks teha ainult kinnistute xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx vahelise piiri asukoht. Samas leidis kostja, et Maa-ameti kirjas esitatud ei saa arvesse võtta, sest see ei vasta olukorrale looduses ja sellel, ei ole kajastatud kinnistu xxx kinnistut ja selle piiripunkte nr. 3 ja 4, mis oli moodustatud aastal 2012.a. Maa-ameti poolt koostatud plaani kohaselt ei asu kinnistu xxxxxxxxxx piiripunktid 3 ja 4 kinnistu xxxxxxxxx piiri sirgjoonel ja nii tekib riba, kuid tegelikult looduses mingit riba ei ole. Kinnistute xxxxxxxxx, xxx ja xx ühine piir on sirgjoon. Kostja leidis, et plaani ei saa võtta arvesse, kuna see ei vasta tegelikule olukorrale ja märgitud piiridele looduses ning maakorralduslike nõuete kohaselt ei tohi jääda piiride vahelised ribad. Kostja oli seisukohal, et kinnistute xxxxxxxxxx xxx ja xxxxxxxxx tegelike piiride kindlaksmääramisel, seega ka vaidlusaluse piiri asukoha kindlaks määramisel, tuleb arvestada maakorralduse reeglite kohaselt kinnistu xxxxxxxxxxx (kuulub kolmandale isikule, nähtub hageja poolt kohtule esitatud Maa-ameti kontrollmõõdistamise joonisel) ja kinnistu xxxxxxxxxxxxxx (moodustati 2012.a. ja registreeriti 14.06.2013.a., omanik on hageja) olemasolevaid looduses tähistatud piirimärke. Kinnistu xxxxxxxxx piir peab maakorralduse reeglite järgi kattuma looduses oleva kinnistu xxxxxxxxxx piiripunkt 3-ga, kus oli ja on ka käesoleval ajal olemas metalltoru (14.11.2012.a. kinnistu xxxxxxxxxx piiriprotokollis piirimärkide kirjelduses on märgitud m.h, et piiripunktis nr. 3 on piirimärgiks metalltoru). Kinnistu xxxxxxxxx piiri kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta looduses olev xxxxxxxxx piirimärk 205, mis on looduses tähistatud metalltoruga. Samuti on vaja võtta arvesse

14.11.2012.a moodustatud hagejale kuuluva kõrvalasuva kinnistu xxxxxxxxxx piirimärkide 3 ja 4 asukohta looduses, mis on asetatud kinnistu xxxxxxxxx piiri sirglõigule. Et piiripunktid 3 ja 4 asuvad kinnistu xxxxxxxxxa, xx ja xx piiri sirgjoonel, selle üle vaidlust ei ole. Seega naabrite vaheliseks piiriks peab jääma xxxxxxxxxx 14.11.2012.a koordineeritud piirimärgid nr. 3 ja 4. Kostja selgitas, et maamõõtja Exxx Txxx käis kinnistul kohal ja näitas kostjale, kus kulgeb tema kinnistu piir erastamistoimiku ja katastritoimiku järgi. E.Txxxx märkis tegeliku piiri asukoha hageja kinnistul asuva kuuri seinale sinise värviga. E.Txxxx märgistas piiri asukoha ja selle järgi hakkas kostja paigaldama oma kinnistu piirile aia metallposte. Eeltoodust tulenevalt leidis kostja, et hageja nõue ei ole põhjendatud. Kostja leidis ka, et olukorra tekkimises on süüdi xxxxxxxxx endised omanikud, kes oma garaaži-kuuri juurdeehituse ehitamisel (sein asub xxxxxxxxx piiril) läksid välja neile kasutamiseks eraldatud krundi piirist 0,49 m võrra xxxxxxxxx kinnistu poole. Seina ehitamisel laiendasid nad hoonet (plokkidest) 0,49 m võrra ja pikendasid seda 3,18 m võrra, mistõttu piiripunkt 14 jäi xxxxxxxxx omanike poolt ehitatud kuuri laienduse sisse. Kuna piiripunkt 14 „läks kaduma“, ei saanud maamõõtja G.Lxxxx seda piiripunkti tuvastada ja kaardile märkida. Seetõttu on ka piiripunkt 15 kaasaegsetel plaanidel märgitud valesse kohta ja nimetatud asjaolu on hageja tegevuse (ebaseaduslik garaaž-kuuri laiendus) tagajärg. Hagejale erastati maa dokumentide järgi endiste piiride ja plaanide kohaselt ja ilma täiendava mõõtmiseta. Maa erastamisel ei teinud keegi kindlaks, et hageja laut-garaaž oli väljunud temale Eesti NSV poolt eraldatud krundi piirist, ei ole kooskõlas plaan nr. 57-ga (koostatud Mxxxxx Rxxxxxx elamu kohta 05.02.1946.a). kostja oli seisukohal, et maa erastamisel oleks pidanud lähtuma just sellest plaanist nt 57. Seega xxxxxxxxx maatüki 1957.a koostatud plaan ei arvestanud plaani nr. 57 andmeid. Kostja 09.10.2017.a vastuväidetes nõustus, et poolte vahel puudub vaidlus, et piiripunktist piiripunktini piir peab kulgema sirgjooneliselt ja et punkt 15 on hoone nurk. Kostja leidis, et eeltoodust tulenevalt ei olegi poolte vahel piiri kulgemise üle vaidlust. Hageja katastriplaani andmete kohaselt oleks kostja kinnistu piiripunkt 15 hageja hoone sees. Kostja teatas, et ei nõuagi sellise piiripunkti kehtestamist hageja hoone sisse (kuigi maamõõtja Exxx Txxxx nii väitis). Kostja lähtub enda kinnistu katastriplaanist, millest nähtuvalt asub piiripunkt nr. 15 hageja kinnistul asuva hoone nurga juures. Kostja leidis jätkuvalt, et asja lahendamisel tuleb arvestada ka xxxxxxxxxx piiripunktiga 3 (xxxxxxxxx p 205) ning xxxxxxx punktidega 3 ja 4. Kostja väitis, et kuna kogu piir xxxxxxxxx ja xx vahel kulgeb sirgjoonena kuni xxxxxxxxx hoone nurgani, siis asuvad sellel sirgjoonel ka xxxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja xxxxxxx kinnistute piiripunktid. Kostja leidis, et selles protsessis ei saa vaielda kunagiste hoonete ja piiride asukoha üle, kuid esitas oma 05.07.2017.a vastuses siiski ülevaate selles küsimuses. Kostja leidis, et hageja peab tõendama, et DxxxxxRxxxxxx allkiri piiriprotollil on võltsitud ning palus esitatud tõend arvesse võtta. 19.10.2017.a kohtu eelistungil teatas kostja, et ka p16 üle ei ole enam vaidlust. Piiriunkti 15 osas ajas maamõõtja E. Txxx kostja segadusse. Kosta kinnitas, et eemaldab hageja kinnistul asuvad aiapostid. Kostja soovis sõlmida asjas kompromissi, millesse kaasata ka kinnistute xxxxxxxxxx ja xxxxxxx piiripunktid. 31.10.2017.a teatas kostja, et kohtuväliselt ei olnud võimalik kompromissis vormistada, sest Maa-ametis selgus, et kinnistute xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx vahelist piiri ei ole võimalik kindlaks määrata pooltevahelise kokkuleppega ilma kinnistuid ümbermõõdistamata. Maa-ameti poolt xxxxxxx linnavalitsusele koostatud kinnistute piiride kontrollmõõdistamisest ja selle

juurde lisatud mõõdistamise skeemist (hagi lisa) nähtub, et reaalselt ei asu kinnistu xxxxxx tn. xx piiripunkt 13 piiriandmetele vastavas asukohas. Seega ei saa see piiripunkt jääda kinnistute ümbermõõdistamisel oma praegusesse asukohta. Kui mõõdetakse ümber xxxxxxxxx jaxxx kinnistud vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele, peaksid muutuma ka naaberkinnistute xxxxxxxxxx ja xxxxxxx piirid ja koordinaadid, kuid kinnistu xxxxxxx omanik ei ole nõus oma kinnistu ümbermõõdistamisega ja piiride nihutamisega. Kostja teatas, et pooled leppisid kokku, et kinnistute piiripunktide 206/16 asukohaks jääb xxxxxx tänaval asuv metallpost. Kinnistute xxxxxxxxx piiripunkt nr. 207 ja xxxxxxxxx piiripunkt 15 asuvad hageja kõrvalhoone õuepoolse nurga juures. Kostja teatas, et ei esita hagejale pretensioone juhul, kui hageja kõrvalhoone sein ületab veidi kinnistu piiri kostja kinnistu piiride sisse. Tegemist on olnud maamõõtja G. Lxxxxxxeksimusega. Eksitus toimus ka seetõttu, et hageja ei ole üldse oma kinnistut mõõdistanud ning tema kinnistu piiride kindlaksmääramisel puuduvad koordinaadid (maa erastati dokumentide alusel enne xxxxxxxxx kinnistu maa erastamist). Kinnistu xxxxxxxxx erastati maa mõõdistamise teel ja sellele kinnistule määrati kindlaks koordinaadid. Edaspidi peaks probleemi lahendamisel lähtuma nendest olemasolevatest koordinaatidest, mis ei ole xxxxxxxxx kinnistu kõrvalhoone sees. Kostja avaldas, et on nõus enda kinnistu ümbermõõdistamisega lähtuvalt olemasolevatest koordinaatidest, v.a. piiripunktid 15 ja 16. Kinnistute xxxxxxxxx ja xx kinnistute vaheline piir peab edasi kulgema olemasolevate xxxxxxxxx kinnistu koordinaatide järgi kuni kinnistu xxxxxxxxx piiripunktini 205. Ülejäänud piir jääb olemasolevate piiride raamesse. Kostja leidis, et asjas saab sõlmida kokkuleppe, kui hageja on pakituga nõus. 25.01.2018.a seisukohas teatas kostja, et tema soovib, et kinnistute vaheline piir jääks kulgema vastavalt koordinaatidele. Kontrollakti kohaselt asub piiripunkt 207/15 hagejale kuuluva ehitise sees 0.4m ning piir kulgeb sealt sirgjoonena piiripunkti 204. Kohtuistungil palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja väitis, et sai aru, et tema kinnistu piir on punktis 15 40cm hageja hoones sees, teada suvel. Seepärast on muutnud oma seisukohta, et punkt on hoone nurgas. Kostja leidis, et piirid tuli määrata kruntide järgi, mis nõukogude ajal kasutada anti. Kostja oli seisukohal, et hageja on laiendanud oma hoone seina, see on nüüd kostja maa peal ja seetõttu ei saa piir kulgeda piki hageja hoone seina. Millal seina laiendamine toimus, kostja ei teadnud. Kostja väitel ei ole hageja maja 100 aastat vana. Kostja teatas, et ei ole hageja kinnistult kõiki poste eemaldanud nagu ta lubas eelistungil. 07.05.2018a. seisukohas jäi kostja 25.01.2018.a esitatud seisukoha juurde. Kostja rõhutas, et käesolevalt ei kattu piir ja koordinaadid, kuid kostja soovib, et piir jääks kulgema vastavalt koordinaatidele. Hageja esitatud 1957.a krundi plaani järgi kulgeks krundi xxxxxxxxx piir punktist 206 punkti 205 sirgjoonena. Hageja nõude rahuldamise korral piir enam sirgjoonena ei kulgeks. Aiapostid paigaldas kostja joonele, mida pidas enda kinnistu piiriks. Kolme aiaposti ei ole võimalik enam täielikult kätte saada- maapealse osa kostja lõika sära, kuid maa-aluse osa kätte saamiseks on vajalik kopp. Kostja teatas, et lähtudes hageja poolt oma nõuete täpsustamisest, kavatseb kostja esitada vastuhagi, sest hagejaesitatud nõuetekohaselt määrataks kindlaks vaid osad piiripostide asukohad. Vastuhagi 30.05.2018.a esitas kostja vastuhagi, milles esitas järgmised nõuded:

2.Määrata kindlaks aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond (registriosa number 568835) ja aadressil xxxxxxxxxxxx, xxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond (registriosa number 849735) asuvate kinnistute vaheline piir lähtuvalt maakatastrisse kantud kinnistu koordinaatide alusel kindlaksmääratud piiridest järgmiselt: kinnistu xxxxxxxxx katastriplaani piiripunktist 16 (04.08.2018.a. katastriplaan piiripunkt nr. 6, hageja p. 206), mis on märgistatud tänavapoolse metalltoruga, kulgeb piir sirgjoonena kinnistu xxxxxxxxx 04.08.2018.a. koostatud katastriplaani piiripunkti nr. 3 läbides 04.08.2018.a. koostatud katastriplaan piiripunkt nr. 4 (musta värviga joon ja puidukruvi hageja kõrvalhoone seinas) lähtuvalt kohtuotsuse lahutamatuks osaks olevast 4.augustil 2018.a. koostatud katastriplaanist. Vastuhagis tugines Vastuhageja juba varem esitatud asjaoludele. Vastuhageja leidis, et kuna xxxxxxxxx kinnistu piir peab vastavalt 1957.a krundi plaanile kulgema sirgjoonene, ei saas eda meeldevaldselt muuta. Kostja nõuabki, et kinnistute vaheline piir kulgeks sirgjoonena. Just hageja maamõõtja oli temale kinnistu erastmise dokumendi vormistanud valesti ja see slegus 2017.a suvel, kui maamõõtja E. Txxx käis kinnistutel koal. Hgaeja on nihtaundu oma hoone kostja kinnistu piiridese ehitades oma kõrvalhoone kostja kinnistu koordinaatide alusel kindlaks määratud territooriumile. Kostja soovis, et piir jääks kulgema vastavalt maakatastris näidatud piirikoordinaatidele, sirgjoonena piiripunktist 16 kuni piiripunktini 13. Nii ostis kostja maa eesti Vabariigilt ja sellise maa suuruse alusel on ta maksnud maamaksu. Samuti soovis kostja nõuda hageja valdusest välja xxxxxxxxx kinnistu maa, v.a. hageja hoone alune maa. Hageja vaidlusalusel kõrvalhoone sein on käesoleval ajal pragusid täis, sarikad on mädanenud ja katus vajab väljavahetamist. Hoone on inimestele ohtlik. Kostja teatas, et kui hageja renoveerib oma kõrvalhoone, jääks hoone hageja kinnistu piiridesse, mitte kostja kinnistu piiridesse. Vastuhageja teatas kohtu täpsustusele, et vastuhagi ei puuduta xxxxxxx omaniku Jxxxx Bxxxxxxx õigusi. 21.08.2018.a seisukohas selgitas vastuhageja enda krundi suuruse muutmisesse puutuvat: vastuhageja kasutuses olnud krundi xxxxxxxxxx (varasema nimega Pxxxxxxxxxxxxxx) suuruseks oli 1193 m2. Krundi plaanilt nähtub, et krunt ei olnud sellise kujuga nagu käesoleval ajal- xxx täna poolel oli krunt sisselõikega. 02.10.1998.a. andis xxxxxxx Linnavalitsus välja korraldused millega erastati kostjale maad 1203 m2. Kostjal võimaldati juurde erastada ka xxx tänava poolne, tollel ajal riigile kuuluv maaosa, mis kaotas ebaloogilise jõnksu erastatava maa

piiris ja nii sai ta erastada sai erastada 10 m2 maad rohkem kui tal enne maa erastamist kasutada oli. Seega ei ole kostjale erastatud maa suurenemine võrreldes tema kasutuses olnud krundiga mitte kuidagi seotud hageja kasutuses olnud maaga ja tema kinnistuga. Kostja tellis oma vastuhagi tõendamiseks maamõõtjalt Jxxx Rxxxxxxx kinnistutevahelise piiri kindlakstegemise lähtuvalt maakatastrisse kantud andmetest, koordinaatidest. Maamõõtja koostas kinnistu xxxxxxxxx katastriplaani lähtuvalt maakatastris olevatest kinnistu piirikoordinaatidest ja selgitas piirimärkide asukohti. Antud mõõdistamise alusel saab väite, et vaidlus käib piiri üle kinnistute xxxxxxxxxxja xx vahel. Seega on vaja määrata, et piir kulgeb sirgjoonena kuni 04.08.2018.a. kindlaks määratud piiripunkti nr. 3. Edasise piiri kulgemise üle vaidlust ei ole. Seega muudab kostja oma vastuhagi nõuet. 15.10.2018.a vastuses selgitas vastuhageja, et oli oma varasemates selgitustes segaduses piiri asukoha suhtes. Teda segas hageja (vastukostja) kõrvalhoone osa asumine tema kinnistu sees. Vastuhageja on kogu aeg olnud nõus sellega, et kostja kõrvalhoone osa lammutamist ta ei nõua. Hoone piirjoon ja kinnistutevaheline piir ei pea kokku langema. Vastuhageja teatas, et nõudab hagejalt välja hageja valduses oleva xxxxxxxxxxxx asuva kostjale kuuluva kinnisasja osa xxxxxxxxx alates kostja kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx piiripunktist 16 kuni piiripunktini 13, v.a. hageja (vastukostja) hoone alune ala. Kuna kinnistud ja hoonetevahelised alad on väga väikesed, on kostja jaoks oluline ka selle väikese ala enda valdusesse saamine, mis kulgeb alates hageja kõrvalhoove õuepoolses osas olevast märkest hoone seinal (sinine joon, metaalkruvi) kuni kostja kinnistu piiripunktini 205. Vastus vastuhagile Vastukostja (hageja) vastuhagi ei tunnistanud. Vastukostja leidis, et vastuhageja on esitanud menetluses teadvalt ebaõigeid andmeid – Dxxxx Rxxxxxx võltsitud allkirjaga piiriprokolli. Vastukostja viitas, et maa äestamisel on kostja saanud kinnistu suurema pindalaga kui oli tema kasutuses olnud krunt varem- suurenemine oli 10,10m2. Kust nimetatud suurenemine tuli, on ebaselge. See näitab aga, et 29.07.1998.a kinnistu xxxxxxxxx piiriprotokoll ei vastanud tõele ja oli algusest peale eksitav. Seega vastuhagejale erastamisele määratud 1 203 m2 tulenesid ebaõigesti koostatud piiriprotokollist. Esitatud andmetest nähtub, et hageja maa erastamise ja kinnistamise toimingud olid tehtud varem. Kuna hageja erastas maad seda üle mõõtmata, plaanimaterjali alusel, ei olnud vastuhageja maa mõõtmisel ja ei saanudki olla võetud arveese hageja kinnistu koordinaadid ja vastuhageja maa mõõtmisel oli koordinaatidega eksinud. Eksis xxxxxxxxx kinnistu dokumendid koostanud maamõõtja. Vastukostja möönis, et piiripunkt 206 (16) on praegu tähistatud toruga ebaõiges kohas. Sama mõttega olid Maa-ameti kontrollmõõdistamise akti tulemused, nimelt Kontrollmõõdistamise akti punktis 1.3. on toodud, et „ei asu piirimärgid piiripunktides 11,12,13,15 ja 16 piiriandmetele vastavates asukohtades“. Vstukostja leidis, et piiripunkt 206 (16) peab olema mitte hageja, vaid vastuhageja xxxxxxxxxx) hoone nurgaks. Vastukostja rõhutas, et Maa-ameti kontrollaktis tuvastati, et „xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx katastriüksuste plaanidele vastavalt peab xxxxxxxxxxxx piirilõik 15 – 16 (vastavalt xxxxxxxxxxxx piirilõik 207 – 206) kulgema mööda hoone seina“. 1957.a plaani kohaselt ei peaks piir kulgema mitte piki hoone seina vaid selle kõrval. Vastukostja vaides vastu vastuhageja väitele, et tema kõrvalhoone asukoht on renoveerimise käigus muutnud- teostatud remondi käigus vahetati vaid mädanenud lauad plokkide vastu piki vana vundamenti. Maja kaust ei ole ümber ehitatud- vääna katus kaeti Rannila metallmaterjaliga. 1957.a plaani kohaselt on ka hoone katus täielikult krundi piirides. Vastukostja ei nõustunud vastuhageja sooviga, et vastukostja peaks oma hoone lammutama ja ehitama selel uuesti üles valedel koordinaatile määratud kinnistule.

15.10.2018.a täiendavas seisukohas rõhutas vastukostja, et kinnistute piiripunktid katastripiiril on ebatäpselt koordineeritud. Seda, et olemasolevad metalltorud ja postid on pandu valesti, tuvastas ka Maa-amet. Seetõttu on maamõõtja Jxxx Rxxxxx poolt 2018.a koostatud katastriplaan ebatäpne, sest juhindub ebaõigetest andmetest. Õigete piiripunktide välja selgitamiseks ongi pooled pöördunud kohtusse. Vastuhageja aga nõuab piiri kindlaks määramist lähtudes ebaõigetest koordinaatidest. Vastuhageja ei saa esitada piiripunkti 13 puudutavad t nõuet vastukostja vastu, sest nimetatud piiripunkt ei puuduta vastukostja kinnistut. Poolte ühine piir lõpeb piiripunktiga 205 (3) ning kui vastuhagejal on huvi tuvastada oma piiri kulgemist ka peale piiripunkti 205 (3), peab ta esitama eraldi hagi kolmanda isiku vastu ja tuvastama piiri kulgemist piiripunktist 205 (3) edasi piiripunktini 13. vastukostja avstu esitaud nõue tuleb selles osas igal juhul jätta rahuldamata. Vastukostja selgitas, et piiripunktist 16(206) piiripunktini 13 ei ole piir kunagi kulgenud sirgjoonena. Joonisel või plaanil võib joon paista sirgjoonena ka siis kui tegelikult seda pole. Direktsiooni nurgad kajastuvad aga mõõdistusaruannetes. Vastukostja teatas, et väär on vastuhageja selgitus, et ta sai erastada täiendavalt maad juurde kinnistu xxx tn poolses osas. Nimetatu tuleb välja nii plaani xxxxxxxxxxx vaatlusel kui ka selle olevat piiri mõõtude võrdlemisel xxxxxxxxx mõõdistatud katastriplaani piiri mõõtudega (mõlemad plaanid on samas mõõtkavas). Veelgi enam, plaanist xxxxxxxxxxx nähtub, et poolte kruntide vaheline piir xxxxxx tänavalt xxx tänava poolele riivab ja puudutab mitte vastukostja, vaid vastuhageja hoone nurka. Tegelikkuses ongi piir oli alati kulgenud vastuhageja hoone nurgast, kuhu oli paigaldatud võrgust piirdeaed. Samuti ei saanud kruntide erastamisel tekkida olukorda, kus hoone katus asuks naabri krundil. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete ja vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Käesolevalt on hageja ja vastuhageja põhinõuded suunatud neile kuuluvate kinnistute vahelise piiri kindlaks määramisele. Vaidluse all on järgmiste piiripunkide asukoht p 206 (hageja katastriüksuse plaanil) /16 (kostja katastriüksuse plaanil); 207/15 ja 205 (vaid hageja katastriüksuse plaanil). Kohus ei saa lahendada vaidlust piiripunktide 13 (kostja katastriüksuse plaanil)/4 (kinnistu xxxxxxx katastriüksuse plaanil) üle, kuna kinnistu xxxxxxx omanikku ei ole menetlusse kaasatud. Kostja, kelle vastuhagis esitatud nõue nimetatud piiripunkti asukohta puudutas, teatas kohtsule, et ei pea xxxxxxx kinnistu omaniku kaasamist vajalikuks. Mõlemad pooled on esitanud ka nõuded omandi välja andmiseks. Riigikohus on otsuse 3-2-1-67-12 p 26 selgitanud, et piirivaidluse korral võib nõude esitada nii AÕS § 129 alusel piiri kindlaks tegemiseks kui ka § 80 alusel vaidlusaluse kinnisasja omandiõiguse ja/või valduse väljanõudmiseks. AÕS § 128 lg 1 sätestab: Piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Sama seaduse § 129 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. AÕS § 80 lg 1 sätestab: omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, ning lg 2 sätestab omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb nõude rahuldamise eeldusena AÕS § 80 alusel nagunii kindlaks määrata kinnistute vaheline piir. Nagu eelpool märgitud, kohaldatakse piiri kindlaks määramise nõudele AÕS § 129. Poolte vahel ei ole vaidlus kinnistute moodustamise järgmiste asjaolude üle: - hageja kinnistu moodustati plaani- ja kaardimaterjali alusel ja piiriprotokolli ei koostatud; - Mee erastamise aluseks oli xxxxxxx linnavalitsuse 11.09.1998.a korraldus nr 395 (I kd t lk 58) - Maa erastamise leping sõlmiti 23.11.1998 (I kd t lk 90-91), - Kinnistu kanti kinnistusraamatusse 24.01.1999.a (t lk 21-22)-registriosa nr 568835; - Kostja kinnistu moodustamisel toimus kinnistu mõõdistamine ja 29.07.1998.a koostati piiriprotokoll (I kd t lk 29). - Kostjale erastati maa xxxxxxx linnavalitsuse 02.10.1998 korraldusega nr 419 ja 420 (I kd t lk 57). - Kinnistu kanti kinnistusraamatusse 08.02.2000.a- registriosa nr 849735 (I kd t lk 53). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et xxxxxxxxx kinnistu moodustamisel kasutati 1957.a krundi plaani. Nimetatud asjaolu on fikseerinud Maa-amet oma arvamuses (I kd t lk 22-25). Kohtule on nimetatud plaan esitatud (I kd t lk 30). Kostjale kuuluva kinnistu xxxxxxxxx kohta on kohtule esitatud katastriplaan (I kd lk 55), millel mõõdistamisajaks on märgitud 11.07.1998.a ja eelpool viidatud piiriprotokoll. Vaidluse aluseks oli asjaolu, et kostja kinnistu xxxxxxxxx ülemõõtmisel 2016.a sügisel selgus, et 1998.a maa mõõtmisel määratud piiripunktide koorinaadid ei asu kohas, kus kinnistute omanikud arvasid neid seni olevat pidanud olema. Pooled ei vaidle, et enne ExxxxTxxx poolt kinnistute üle mõõtmist oli neil ühene arusaam selles, kus kinnistute vaheline piir kulgeb ja kus piiripunktid asuvad. Alles siis, kui Exxx Txxx 2016.a näitas kinnistu omanikele looduses, kus peaks asuma varasema mõõtmise (teostanud maamõõtja Gxxxxxx Lxxxxx poolt) kohaselt piiripunktid, tekkis hageja ja kostja vahel piiri üle vaidlus. Exxx Txxxx poolt tunnistajana antud ütluste kohaselt kasutatakse käeolevalt teistsugust mõõtesüsteemis kui oli kasutatud xxxxxxxxx katastri mõõdistamisel, mistõttu ta pidi võrgud omavahel ühildama. Seejärel näitas ka kohapeal kinnistute omanikele, kuhu piirijoon punktide 205 ja 206/16 koordinaatide ühendamisel tulema peaks ja kuna see läbis xxxxxxxxx hoone seina, siis ta hoiatas xxxxxxxxx kinnistu omanikku, et nii ei saa piir kulgeda. Tunnistaja selgitas ka, et piiripunkti 207/15 ta tegelikkuses sateliidisignaali alusel täpselt ei määranud, sest see pidi olema xxxxxxxxx hoone nurgas ja räästa alla signaal ei ulatu. Tunnistaja teadis, et nimetatud piiripunkti 207/15 asukoht, mille tema kõrvahoone seinale sinise värviga märkis, ei ole päris õige, sest xxxxxxxxx katastrikaardil on näidatud piiripunktil puhul direktsiooninurk- seega ei saanud tegu olla päris sirgjoonega. Tunnistaja ütluste kohaselt ta xxxxxxxxx hoone seinale joont maha märkides hoiatas, et see ei ole päris õige piiri asukoht. Maa-ameti poolt läbi viidud kontrollmõõdistamise ja selle kohta 05.12.2016.a koostatud arvamuses (I kd t lk 22- 25) on välja toodud kummagi kinnistu piirimärkidesse puutuv, neid võrreldud ja esitatud ka kokkuvõtlik arvamus. Nimetatud arvamusest selgub, et mõlema kinnistu puhul on kõrvalekaldeid tegeliku olukorra ja dokumenteeritud olukorra vahelerinevuste ilmestamiseks on koostatud kontrollmõõdistamise joonis (I kd t lk 28). Arvamuses esitatu kohaselt ei asu enamik nimetatud kinnistute piirimärke looduses seal, kus nad peaks katastriandmete kohaselt asuma. Mõõdistamisel tuvastati, et lisaks teistele piiripunktidele, mille üle käesolevalt vaidlust ei ole, ei kattu omavahel ka xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx kinnistute

katastriandmetes määratud ühised piiripunktid. Maa-amet asus seisukohale, et eksimus on tulenenud eelkõige xxxxxxxxx katastriüksuse mõõdistamisest. Kostja kinnistu suhtes on maa erastamisel läbi viidud mõõdistamine ja koostatud katastriüksuse plaan ning piiriprotokoll. Seega peaks olema selle kinnistu andmed korrektselt fikseeritud, samas kui hageja kinnistu moodustati lihtsustaud korras plaani- ja kaardimaterjali alusel- seega seda ei mõõdistatud ega koostatud ka piiriprotokolli. Hageja esindaja vastas kohtule, et ka katastriüksuse plaani ei koostatud. Maa-ameti kirjas p 2.1 on aga viidatud ka katastriüksuse plaanile, milleks oli 1957.a krundi plaan, mida tuleb käsitleda kastastriüksuse plaanina (selle on märgitud piiripunktid). Seega on käesolevalt vaidlus selle üle, kas usaldusväärsemad on mõõdistamise käigus määratud piiripunktide andmed või tuleb piiri määramisel lähtuda ka muudest asjaoludest ja andmetest. Kostja on just esitanud oma vastunõude tuginedes sellele, et piir tuleks määrata ainuüksi katastriandmete alusel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-143-12 leidnud, et ekslik on seisukoht, et AÕS § 129 lg 2 järgi tuleb vaidluse korral piiri asukoha üle lähtuda maakatastri andmetest ning valduse ulatusest saab lähtuda üksnes siis, kui registrites andmeid ei ole. Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Samale seisukohale on Riigikohus asunud lahendis 3-2-1-67-12, kus samuti selgitatakse, et ekslik on seisukoht, et piirivaidluse puhul tuleb maakatastris andmete olemasolul lähtuda üksnes nendest. Otsuse p 25 selgitatakse ka, et katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid vaidluses saab selle eelduse ümber lükata mh sellega, et piirid võivad olla kaardistatud valesti. Kohus leiab, et käesolevalt ongi Maa-amet oma analüüsi ja kontrollmõõdistamise tulemusel jõudnud järeldusele, et piirid on valesti kaardistatud- seega on katastriandmed valed. Kuna pooltel on nimetatud asjaolu tõttu tekkinud vaidlus ühise piiri asukoha üle, siis ei saagi lähtuda maakatastrisse kantud piirist. Seega on ebaõige kostja nõude eeldus, et tema kinnistu piiripunktid asuvadki õiges kohas ainuüksi seetõttu, et tema kinnistu on mõõdistatud ja koostatud katastriüksuse plaan. Kohus peab seega määrama kinnistute vahelise piiri muudest asjaoludest lähtudes. Eelviidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-67-12 on antud juhiseid ka piiri kindlaks määramiseks: Kahtluse olemasolul tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Otsuse p 24 selgitab Riigikohus, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Kohus eelpool märkis, et pooltel puudus piiri asukoha üle vaidlus kuni 2006.a sügiseni. Seega olid nad ise teadlikud oma kinnistute ulatusest ja seda ka otsese valdusega n.ö kinnitanud. Esitatud tõendite kohaselt oli piiripunkt 206/16 looduses märgistatud metalltoruga -hageja esitatud fotolt (I kd t lk 110) nähtub metalltoru alumine ots mõnekümne sentimeetri kaugusel hageja kinnistu kõrvalhoone nurgast tänava poole. Maa-amet märgib arvamuse p 2.2, et nimetatud piiripunkti tähistab metalltoru. xxxxxxxxx piiriprotokollis (I kd t lk 61) on märgitud, et p 16 on tähistatud metalltoruga. Kontrollmõõdistamise plaani kohaselt nimetatud piiripunkti asukoha osas suuri kõrvalekaldeid ei ole. Kostja esitatud fotol (I kd t lk 63, 66) on näha nimetatud piiripunkti tähistus puutikuga, kuid tegemist ei ole sama kohaga, mis nähtub hageja

esitatud fotolt. Kuna kostja esitatud fotod on tehtud pärast 2016.a sügisest mõõdistamist, tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei ole piiritähisega, mida pooled kuni selle ajani pidasid kinnistute ühiseks piiripunktiks 206/16. Kohus märgib ka, et kostja menetluse alguses ei vaidlustanud piiripunkti 206/16 asukohta, mis oli tähistatud metalltoruga, kuid on menetluses vaidluste teravnedes oma seisukohta muutnud. Kohus leiab, et piiripunkt 206/16 asukohaks tuleb lugeda metalltoru asukoht kinnistute tänavapoolses servas. Piiripunkti täpse asukoha määramisel tuleb lähtuda xxxxxxxxx kinnistu katastriandmetes piiripunkti 206 koordinaatidest, mis on täpsemalt määratletud Maa-ameti kontrollmõõdistamise joonisel. Kohus leiab, et kuna kinnistu xxxxxxxxx on moodustatud ajaliselt varem, siis lähtuvalt põhimõttest “Kellel on paremus ajas, sellel on paremus õiguses“ tuleb piiripunktide määratlemisel juhinduda just xxxxxxxxx piiripunktide asukohtadest ja koordinaatidest. Nimetatud seisukoht tugineb ka sellel, et vaidlusaluste kinnistute moodustamise ajal kehtinud Maakorraldusseaduse § 15 lg 1 kohaselt tuli kinnisasjade vahelise piiri asukoht kindlaks teha kinnistusraamatus, maakatastris ja arhiivis või teistes registrites leiduvate andmete alusel, nende andmete puudumisel piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite ütluste alusel. Seega pidi hiljem moodustatava kinnistu piiri määramiseks kindlaks tegema varem moodustatud kinnistu piiri, sh piiripunktid ja lähtuma ka kruntide tegelikult valduse ulatusest. Ka maa-amet on märkinud, et just hiljem moodustatud kinnistu xxxxxxxxx piiripunkide määramisel on eksitud. Kohus leiab, et kostja esitatud väited xxxxxxxxx kinnistul asuvate hoonete asukoha muutmise (juurde- või ümber ehitamise) osas ei ole asjas olulised, sest nimetatud hoone/hooned (eelkõige nende olemasolu või puudumine) ei määra piiripunkti 206/16 asukohta. Kohus on kostja esindajale selgitanud, et xxxxxxxxx kinnistu moodustamise aluseks oli 1957.a krundi plaan (I kd t lk 30, sama lk 54), millele on märgitud kinnistul asuvxxxxxxxxxx krundi ja tänavaga piirnev kõrvalhoone. Nimetatud kõrvalhoone nurga lähedale on märgitud piiripunkt 206. Samuti on esitatud krundi plaanid, mis on kontrollitud 24.03.1969 ja 29.02.1984 (I kd t lk 93). Nimetatud majavalduse plaanil asub kõrvalhoone (tähistatud B) samal kohal naaberkrundi ja tänava piiril. Samuti nähtub kõrvalhoone olemasolu kostja enda esitatud enda krundi plaanilt, mis on koostatud 1983.aastal (II kd t lk 33)Kostja rõhutas vajadust juhinduda plaanist nr 57, millel on tänava ja naaberkrundi vaheline nurk täis ehitamata (I kd t lk 70). Kostja selgituse kohaselt on pärineb plaan 1946.aastast, kuigi plaanil puuduvad märked, millisest arhiivist või ametiasutusest see on saadud, mistõttu on plaani päritolu ebaselge. Kohus leiab aga, et kuna see plaan ei olnud maa erastamise aluseks, siis ei oma ka tähtsust, millised hooned 1946.aastal xxxxxxxxx krundil olid. Ajaloolises plaanis võivad muudetud nii hageja kui kostja kruntidel asunud ehitised: lammutatud, uuesti ehitatud, renoveeritud jne- see nähtub ka kostja enda krundi kohta esitatud eri ajastute plaanidelt- näiteks nähtub 1983.a kostja krundi plaanilt (II kd t lk 33), et temal xxxxxxxxx piiri ääres kõrvalhoonet üldse polegi, samas kui praegu seal hoone reaalselt asub. Plaani- ja kaardimaterjali alusel maa erastamise korral määrab vastava kaard- või plaanimaterjali katastripidaja ja selle kooskõlastas kohalik omavalitsus (VV määrus nr 88, vastu võetud 29.04.1997: § 4, alus ka Maaktastriseaduse § 20 lg 5). Seega ei saa xxxxxxxxx kinnistu moodustamise alusplaaniks võtta ükskõik millist plaan vaid ainult seda, millise alusel on tehtud kinnistamistoimingud. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli selleks plaaniks just 1957.a plaan, kuhu on muuhulgas märgitud ka piiriandmed. Seega ei oma muud plaanid kinnistu asukoha ja muude andmete määramisel tähtsust. Asjas läbi viidud ekspertiisi kohaselt ei ole kinnistul xxxxxxxxx naaberkinnistuga piirevat kõrvalhoone asukohta võrreldes 1975.a plaanil kajastatuga muudetud (II kd t lk 134- 143).

Puitseina asendamisel tuhaplokkidega ja katusekatte asendamisel ei ole muudetud algset seina asukoha joont. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid seoses hageja kinnistul asunud hoonetega (nende koosseis, ümber ehitamine jms) (II kd t lk 83- 92) tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei ole asjasse puutuvad. Kohus leidis, et kinnistu erastati ühe kindla plaani alusel ja muu hoonete koosseis või nende renoveerimine ei muuda nimetatud asjaolu, veel enam ei muuda poolte valdust oma kruntide /kinnistute suhtes ega ka kinnistute vahelist piiri asukohta. Piiripunktina 207/15 on pooled kuni 2016.a sügiseni käsitlenud hageja kõrvalhoone nurkaja vaidlus selles osas neil puudus- kostja asus alles 2016.a sügisel väitma, et hageja kasutab osa tema kinnistust ja piiri asukoht on ebaõige. Esitatud tõendite alusel oli piiripunkti 207/15 asukohaks hageja kõrvalhoone nurk. Nimetatu on fikseeritud xxxxxxxxx katastriplaanil: p 15 hoone nurk, xxxxxxxxx piiriprotokollis (I kd t lk 61) on märgitud, et p 15 on hoone nurk. Maa-amet on oma seisukohas samuti märkinud, et xxxxxxxxx kinnistu piiripunkt 207 on hoone nurk. Maa-amet toob ka välja, et mõlema kinnistu katastriplaanidel kulgeb piirilõik 207/15-206/16 mööda hoone seina. Nimetatud asjaolu on visuaalselt nähtav ka mõlema kinnistu katastriplaanilt. xxxxxxxxx plaanil (I kd t lk 30) ei ole piiripunkti 207 kaardil eraldi märgitud. Kohus leiab, et hageja täpsustatud nõudes esitatud käsitlus, et piir peaks kulgema piki tema kõrvalhoone räästa alumist äärt, või siis kostja hoone räästa alumist äärt ei ole kooskõlas sellega, kuidas pooled kuni 2016.a piiri asukohta tajusid ega ka kinnistute kohta koostatud katastriplaanide ja muude dokumentidega. Eelkõige tuleneb nimetatud asjaolu selgelt katastridokumentidest, kus piiripunki asukoht on fikseeritud kasutades terminit „hoone nurk“ ning, et piir kulgeb piki hoone seina. Grammatiliselt ega ka sisuliselt ei tähenda hoone nurk katuse nurka ja sein katuse serva. Seejuures nähtub kostja kinnistu katastriplaanilt, et tegemist on just hageja kõrvalhoone nurgaga. Hageja käitlust ei toeta ka õigusaktid. Katastrimõõdistamise korra (VV määrus nr 7) § 9 kohaselt võis juhul kui piirimärgi asukoht ühtis kapitaalse ehisise betoonist või kivist nurga või tsentriga, lugeda piiripunktiks vastava nurga või tsentri ja siis piirimärki ei asetatud. Kohus möönab, et nimetatud määrus jõustus alles 1999.aastal, kuid ka enne seda juhinduti piiripunktide määramisel tihti looduses olemasolevate püsiobjektidest, milleks hoone sein või nurk kahtlemata on. Maakatastriseaduse algse verisooni kohaselt pidi põhivõrgu punktide puudumisel vähemalt kaks katastriüksuse piiripunkti siduda looduses tunnetatavate püsiobjektidega nii, et kõikide piiripunktide asukohad oleksid taastatavad - 17 lg 1. Maamõõtjatest tunnistajad andsid selles osas veidi erinevaid ütlusi. Exxx Txxx selgitas, et 1990-datel pidi arvestama hoone projektsioonpinda, milleks oli katuseräästa joon, käeoleval ajal seinajoont. Tunnistaja hinnangul on G.Lxxxx mõõdistanud seina joont ja hoone nurka. Tunnistajad Jxxx Rxxxxxx ja Exx Mxxxxx sellist mõõtmise erisust 1990.a-tel ei kinnitanud. JxxxxRxxxxxx märkis, et projektsioonpinna alusel mõõdistamisest kuuleb ta esmakordselt. Tunnistaja selgitas, et sein ei tohi kindlasti olla naabri kinnistul, vanade hoonete puhul võis katus ulatuda naabri kinnistule, ehitada küll nii ei tohi. Vana katastrimõõdistamise korra kohaselt võisid piirimärgid olla ka hoone nurgad ja piir pidi märgist märgini kulgema sirgjooneliselt. Piiripunkti võis määrata seinast kaugemale, kuid siis tuli panna piirimärk. Tunnistaja Exx Mxxxxx ütluste kohaselt oli 1990-dalel aastatel mõõtmisel tiheasustusalal sageli piiripunktiks hoone nurk. Mõlemad tunnistajad selgitasid, et olulisem oli piiripunktide määramisel tegelik situatsioon mitte koordinaadid. Seega on nii õiguslikult kui praktikas siiski määratletud piiripunkte just hoone nurgaga, sest selle asukoht on oluliselt püsivam kui katuse asukoht või laius. Katuse ei ole maaga püsivalt

ühendatud ja võib juba seetõttu olla kergemini muudetav. Samuti pole kõrgemate hoonete puhul võimalik katuse nurka täpsemalt määratagi. Kohus ei leidnud 1990.adel kehtinud õigusaktidest kinnistust E. Txxxx väitele mõõdistamiseks projektsioonpinna alusel ja ei pea tunnistaja sellekohast ütlust usaldusväärseks. Kohus märgib, et hageja on asunud väitma et tema kinnistu ulatus on kuni katuse räästani alles menetluses vaidluse edenedes: algselt kuni 2018.a sügiseni (so 1,5 aastat) hageja ühtegi sellekohast väidet ei esitanud ja leidis ka ise, et piir kulges piki tema kõrvalhoone seina. Kohus möönab, et piiri kulgemisel piki hageja kõrvalhoone seina jääb tema hoone katuse serv naaberkrundile. Samas nähtub esitatud fotodelt (I kd t lk 104, 110, 111-112), et xxxxxxxxx kinnistul asuv kõrvalhoone katus jääks hageja käsitluse korral jälle omakorda hageja kinnistule. Nimetatut kinnitas tunnistaja E. Txxx, kes märkis, et katused on seal vaheliti. Kohtul puudub alus eelistada üht kinnistu omanikku teisele olukorras, kus varasemalt on valdust piiritletud siiski hoone seinaga, mitte katuse servaga. Kohus leiab, et juhinduda tuleb siiski ajalooliselt välja kujunenud valduse piiridest ja sellest, et kuni 2016.a oli pooltel teadmine, et kinnistu piir kulgeb mööda hageja kõrvalhoone seina. Seega tuleb piiripunkti 207/15 asukohaks määrata xxxxxxxxx kõrvalhoone nurk ning piir kulgeb punktist 206/16 kuni nimetatud kõrvalhoone nurgani. Seega rahuldab kohus hageja nõude kujul, mis oli esitatud enne 15.10.2018 menetlusdokumendis nõuete muutmist. Kohus leiab, et käesolevalt on hageja nõue rahuldatud osaliselt. Kohus märgib täiendavalt, et kostja vastuväide, mille kohaselt peaks piir punktist 206/16 kuni punktini 205 kulgema sirgjooneliselt ja seetõttu ei saaks piiripunkti 207/15 asuda ka hageja hoone nurga juures, ei ole kooskõlas tegeliku situatsiooniga. Nagu kohus eelpool välja tõi, tuli piiri määramisel lähtudes eelkõige faktilisest olukorrast. Keelatud oli piiri kulgemine läbi hoonete. Kuna hageja kinnistul asus hoone, mis takistas piiri ühe sirgena kulgemise punktist 206/16 punktini 205, oligi vajalik määratleda hoone nurga juurde p 207/15, mis muutis veidi sirgjoont (direktsiooninurgad esitatud). Selles osas on maamõõtja G. Lxxxx käitunud xxxxxx xx kinnistut mõõdistades igati korrektselt. Kohus märgib ka, et xxxxxxxxx katastriplaanil ja seega ka krundi plaanil on joonistatud küll sirgjoon, kuid see ei vastanud tegelikult looduslikule olukorrale, mistõttu tuli seda ka kinnistute moodustamisel arvestada. Kohus leiab, et piiripunktist 207/15 piiripunktini 205 kulgeb piir samuti sirgjoonena ja selle üle pooled ei vaidle. Piiri täpne asukoht tuleb aga kindlaks määrata mõõdistamisel. Käesolevalt saab kohus määrata kindlaks kahe piiripunkti asukohad ja nende vahelise piiri asukoha. Kohus selgitab, et kohtuotsusega määratud piiripunktide alusel tuleb mõlema kinnistu omanikul läbi viia oma kinnistu uus mõõdistamine. Kohtuostus ei ole iseenesest aluseks muudatuste tegemiseks maakatastris või kinnistusraamatus, kuna kohus ei ole määranud kindlaks piiripunkide koordinaate. Kinnistu xxxxxxxxx, mille piiripunktid kohus loeb õigeks, ei ole reaalselt mõõdistatud, mistõttu koordinaadid puuduvad ja kinnistu xxxxxxxxx piiripunkide koordinaadid on osutunud ebaõigeks. Kohtul endal puudub pädevus koordinaate määrata ja pooled ei esitanud kohtule ka sobivaid maakorralduslikke dokumente, mille alusel kohus saanuks koorinaadid otsuse reolutsioonis ära näidata. Maa-ameti arvamuses on samuti viidatud, et mõlema kinnistu suhtes tuleks läbi viia katastrimõõdistamine (kokkuvõtte p 4 ja 5). Nimetatud vajadus tuleneb eeldatavalt ka sellest, et arvamuses on välja toodud ka muid kõrvalekaldeid tegeliku olukorra ja katastriandmete vahel, mistõttu muutuvad eeldatavalt mitmed teised piirimärgid ning ka kinnistute pindalad. Kohus ei saa piiripunkte määrata kostja poolt esitatud xxxxxxxxx uue katastriplaani alusel (II kd t lk 31, koostaud J. Rxxxxxx). J. Rxxxxxx selgituse kohaselt on tegemist n.ö pooltootegasee ei ole veel dokument. Kohus leiab ka, et tunnistaja antud ütluste alusel on katastriplaan koostatud siiski G. Lxxxxx ebaõigete piiripunktide koordinaatide alusel (va punktid 4-5). Seega

ei arvestata nimetatud plaani koostamisel käesolevas menetluses selgunud muid asjaolusid, mistõttu plaan ei ole ilmselt õige. Kohus jätab käesolevalt sisuliselt käsitlemata kõik poolte esitatud kaardiserverite väljatükid, kuna kohus eelpool leidis, et kinnistute omavaheline piir on ebaõigete katastriandmete tõttu märgitud kaartidele ja andmebaasisesse ebaõigesti. Kuna nimetatud väljatrükkidelt nähtub ebaõige piir, ei saa nendega ka piiri tegelikku asukohta tõendada ja tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat andma nõusoleku nii maakatastris kui kinnistusraamatus hageja kinnistut puudutavate kannete tegemiseks ja asendada vastav nõusolek kohtuotsusega. Kinnistusraamatusse tahekase kanded puudutatud isiku nõusolekul vastavalt kinnistusraamatu seaduse § 341 lg 1 , 2. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusoleku asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Sama põhimõte on sätestatud TsÜS § 68 lg-s 5. Olukorras, kus piiride kindlaks määramisega on vajalik teha menetlustoiminguid ning eeldatavalt muutuvad katastriandmed ja seega ka muud kinnistu kohta kinnistusraamatusse kantavad andmed (nt pindala), võib kannete tegemiseks olla vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. Eeltoodust tuleneval tuleb kostjat kohustada andma vastavad nõusolekud (tegema tahteavaldused) ja vajadusel need nõusolekud asendada kohtuotsusega. Hageja esitas ka omandiõiguse kaitse nõude, mille sisuks oli, et kostja eemaldaks hagejale kuulvalt kinnistu osalt kolm aiaposti. Kostja ei vaielnud vastu, et paigaldas joonele, mida ta pidas kinnistu piiriks, aiapostid ning, et osa poste on ta eemaldanud. Joon, mida kostja pidas kinnistu piiriks, oli joon, mille näitas katastriandmete alusel 2016.a kätte ExxxxTxxx. ExxxxTxxx ütluste kohaselt hoiatas ta kostjat, et see ei pruugi olla õige piirijoon. Käeolevas menetluses on tuvastatud, et nimetatud joon ei ole kinnistute vaheline õige piir. Seega asuvad ebaõigele piirijoonele paigaldatud piiripostid hagejale kuuluvale kinnistul (II kd t lk 63p). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 tulenvalt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. AÕS § 89 kohastl on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on kohustatud eemaldama hageja kinnistult sinna paigaldatuid aiapostid. TsMS § 445 tulenevalt määrab kohus kindlaks nimetatud nõude soas otsuse täitmise korra. Kuna aga otsuse jõustumise aega ei ole teada ja selleks ajaks võib olla postide eemaldamine ilmastiku olulise külmenemise tõttu raskendatud (ma külmumine), tuleb määrata täitmise kord ka nimetatud asjaolu arvestades. Kohus leiab, et olukorras, kus otsus võib jõustuda talvisel ajal, so kui maapind on külmunud, on otstarbekas määrata kohustuse täitmise ajaks otsuse jõustumisele järgnev kevad, hiljemalt 01.aprill. Selleks ajaks on maapind sulanud ja peaks olema ka piisavalt kuivanud, et vältida hageja kinnistu pinnase ebamõistlikku kahjustamist, mis postide eemaldamisega kaasneda võiks. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole tõendatud hageja nõue, et kostja temale kuuluvat kinnistu osa piiripunktist 207/15 piiripunti 205 suunas olevat maa-ala muul moel kui kolme aiaposti paigaldamisega valdaks või takistas hagejal oma õigusi kinnistu osa suhtes teostada. Seega tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata.

Kuna kohus ei rahulda kostja vastuhagi nõuet piir kindlaks määramiseks kinnistu xxxxxxxxx katastriandmete alusel, jätab kohus rahuldamata ka kostja omandi kaitse nõude. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus käesolevalt rahuldas hagi enamuses esitatud nõuetes ning jätab vastuhagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 8332.49 €. Nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 300€ ja tasunud ekspertiisi tasu 1500€. Esindaja on teinud kulusid transpordile 214.52€ (61.52+48+2x (26.25+26.25). Õigusabikulusid ei ole hageja esindaja taotluses eraldi välja toonud. Lisaks on kulud 2€ registrikaardi väljatrükile. Kostja esindaja leidis, et hageja esindaja kulud ei ole põhjendatud. Taotlusest ei nähtu töötundide hulk. Kostja esindaja hinnangul ei saa hageja õigusabikulud olla oluliselt suuremad kui kostjal. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal teinud kulusid õigusabile 5160€ ja tasunud vastuhagilt riigilõivu 300€ ja taotluse esitamisel 50€. Kokku kulud 5510€. Hageja kostja kuludele vastuväiteid ei esitanud. Kuna kostja enda menetluskulud jääavad tema kanda, siis kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra ja seetõttu ka sisuliselt ei hinda. Alljärgnevalt määrab kohus kindlaks hageja põhjendatud menetluskulude suuruse, sest nimetatud kulud tuleb välja mõista kostjalt. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 300€ vastavalt TsMS § 147 lg 1. Registrikaardi väljatrüki kulu 2€ ja ekspertiisikulu 1500€ on kohtu hinnangul samuti põhjendatud, sest tegemist on tõendite kogumisel tehtud kuludega TsMS § 143 lg 1 ja 2. Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohus leiab, et hageja kulud õigusabile ei ole põhjendatud täies ulatuses. Esiteks märgib kohus, et konkreetsete kulude summa välja selgitamine taotluse alusel võttis kohtul rohkem aega kui selliste taotluste hindamine tavapäraselt, sest kulud olid taotluses esitatud ebamõistlikult: kõik kulud

(riigilõiv, esindaja kulud, sõidukulud jne) tabelis ühe nimestikuna, osaliselt kuupäevadeta, samas oli see nimestik teatud ajast esitatud kahe tabelina nagu väidetavalt põhihagi ja vastuhagi kuludena, kuigi nimetaud kulusid eristada ei saanud (summad olid lihtsalt jagatuks kahega). Kohus leiab, et esitatud andmete alusel ei ole kõik esitaud kulud põhjendatud: - Tabelis nr 1 ja 8 on kajastatud konsultatsioonid Terje Mikk büroos- kuna nimetatud isik ei ole hagejat kohtumenetluses esindanud aj puudub ka selgitus, kas tema kulutused on seotud konkreetselt hagi koostamisega, ei saa kohtueelselt tehtud kulusid õigusabile lugeda põhjendantud menetluskuluks. Põhjendatud ei ole seega kulud 50€; - Tabelis nr 3-5 esitatud tegevused tuleb kvalifitseerida kohtueelseks õigusabiks, mida ei käsitleta menetluskuluna. Riigikohus on andnud juhised, et kohtueelses menetluse ositatud õigusabi (nõuete esitamine, läbirääkimised), mis ei ole otseselt hagi ettevalmistamisega seotud kulu, saab esitada kahju hüvitamise nõudena mitte aga menetluskuluna. Sama kehtib ka väidetavate konsultatsioonide osas Terje Mikuga. Põhjendatud ei ole kulud seega summas 283.65€. - Tabelis p 39 ja 41 ning teises tabelis p 9 ja 11 ei saa lugeda põhjendatud kuluks, sest sellist kohtuistungit ei ole toimunud. Kahjuks puuduvad taotluse kohtuistungi kuupäevad, mistõttu ei sa ka täpselt määratleda, millal hageja esindaja enda hinnangul istungil osales. Taotluses on esitatud kokku kulud seoses 4 istungiga, kuis kohus pidas asjas vaid kolm istungit: 19.10.2017, 13.02.2018 ja 19.09.2019.a Kronoloogiliselt asuks tabelis märgitud istung 2018 kevad-sügiseses perioodis, kuid sel ajal ei ole asja kohtuistungit toimunud. Seega ei ole alust ka kulude hüvitamiseks summas 512.80€ (2x(146.4+110)). - Eeltoodud põhjusel ei ole asjakohased ka kulud seose tarnspordiga (tabelites p 40 ja 10) summas kokku 52.50€. Seega ei ole põhjendatud kulud summas 898.95€. Põhjendatud on kulud õigusabile seega summas 5631.54€. Muus osas loeb kohus hageja esindaja kulud vajalikuks ja põhjendatuks. Kulud on vastavuses asja keerukuse ja mahuga, eelkõige aga selle kestusega. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 7433.54€ (õigusabikulud 5631.54€, kulud tõenditele 1502€ ja riigilõiv 300€). Kohus ei nõust kostja esindajaga, et hageja kulud ei saa olla oluliselt suuremad, kui on kostja kulud. Esiteks hõlmavad nimetatud kulud ka kulu ekspertiisile 1500€ ning täiendavalt on hageja esindaja toonud välja sõidukulud, mille hüvitamist kostja ei taotlenud. Kohus märgib ka, et poolte õigusabikulud ei ole erilises määras erinevad ning hageja kulud võivad olla suuremad ka seetõttu, et hageja nõue ei ole tavapärane ja selle formuleerimiseks vajalike asjaolude välja selgitamine ja sõnastamine võib võtta rohkem aega kui hagile vastamine. Vastuhagis esitatud nõude sõnastus kattub osaliselt juba hageja poolt esitatud põhihagi nõude sõnastusega, mistõttu oli selle koostamine ka veidi lihtsam. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 7433.54€. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

Asjaõigus › Omandiasjad

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid