1.Tühistada Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2022 otsus järgnevas:
-
-
osas, milles maakohus kohustas Vitali Borissovit mitte tegema takistusi Lola Bašukile XXXXXXXX hoone katust ja seina teenindavate tööde tegemiseks (p 2.3.): osas, milles maakohus kohustas hagejat kasutama tööde tegemisel üksnes AS Toode vihmaveesüsteemi (p 3.1.); kohtuotsuse täitmise korra osas (p 3.2.); kostja dokumentaalse tõendiga seotud menetluskulu jaotuse ning hagejalt kostja kasuks 720 euro väljamõistmise osas.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega lisada otsuse p-s 2.3. sõnade „remonditööde tegemiseks“ järele koma, asendada Vitali Borissovi ja Lola Bašuki nimed sõnadega „igakordne omanik“ vastavas käändes, määrata p-s 3.2 uus kohtuotsuse täitmise kord, lisada p-s 3.1. sõnade „AS Toode“ järele „või samaväärset vihmaveesüsteemi“ ja jätta kõik poolte menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.2.1.Kohustada Vitali Borissovit paigaldama temale kuuluval kinnistul XXXXXXXX asuva garaaži katusele XXXXXXXX poolsele küljele sadevee (sh lumevee) ärajuhtimise süsteemi (uued korrektsed räästarennid) terve räästa pikkuses vee läbijooksu välistaval viisil ja tagama selle toimimise ja vee äravoolu nii, et vesi ei voola ega pritsi hageja katusele ega kinnistule. Kokku kogutud vesi juhtida XXXXXXXX kinnistule sadeveetoruga.
2.2.2.Vitali Borissovil kasutada p-s 2.1. märgitud kohustuse täitmiseks AS Toode kandilist räästarenni (AS Toode kandiline vihmaveesüsteem https://www.toode.ee/tootekataloog/vihmaveesusteemid/kandilinevihmaveesusteem/) ja täita räästarennide paigaldamise kohustus hiljemalt 10. jaanuariks 2023.
2.2.3.Kohustada XXXXXXXX kinnistu igakordset omanikku mitte tegema takistusi XXXXXXXX kinnistu igakordsele omanikule XXXXXXXX hoone katust ja seina teenindavate tööde (hooldamise, parandamise jm remonditööde tegemiseks, sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamiseks ja hooldamiseks) tegemiseks.
2.2.4.XXXXXXXX kinnistu igakordsel omanikul on XXXXXXXX kinnistul asuva kõrvalhoone katuse talumise kohustus.
2.2.5.Kohustada Vitali Borissovit andma nõusolek kinnistu XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) koormamiseks tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga käesoleva kohtuotsuse p 2.2.3 ja p 2.2.4 kirjeldatud kohustuse täitmiseks kinnistu
XXXXXXXX
(registriosa nr XXXXXXX) igakordse omaniku kasuks.
2.2.6.Vitali Borissovi nõusolekut p-s 2.2.5 kirjeldatud reaalservituudi sissekandmiseks kinnistu XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) osas kinnistusraamatu III jakku asendab käesolev kohtuotsus. 2.3.Vitali Borissovi vastuhagi Lola Bašuki vastu rahuldada osaliselt.
2.3.1.Kohustada Lola Bašukki paigaldama kinnistul XXXXXXXX asuva kõrvalhoone XXXXXXXX kinnistu poolsele katuseäärele terve räästa pikkuses vee ärajuhtimise süsteem (räästarenn) nii, et paigaldatav
räästarenn ei puutu vastu XXXXXXXX kinnistul asuva garaaži seina ja tagama selle toimimise ja vee äravoolu nii, et vesi ei voola XXXXXXXX kinnistule. Lola Bašukil kasutada kohustuse täitmiseks AS Toode (AS Toode kandiline vihmaveesüsteem https://www.toode.ee/tootekataloog/vihmaveesusteemid/kandilinevihmaveesusteem/) või samaväärset vihmaveesüsteemi.
2.3.2.Kohustada Lola Bašukki paigaldama XXXXXXXX kõrvalhoone katusele lumetõke. Lola Bašukil täita vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldamise kohustus hiljemalt 1. oktoobriks 2023. Vähemalt nädal enne tööde teostamist teavitab hageja tööde teostamise ajast kostja esindajat Maia Ploomi telefoni teel (nr XXXXXXXX), et kostja saaks enne hageja poolt tööde tegemist eemaldada oma kõrvalhoone seinalt metallplaadi. Vitali Borissov peab võimaldama Lola Bašukil ja töö tegijatel siseneda XXXXXXXX kinnisasjale nii vajalikeks mõõtmisteks kui ka käesoleva otsuse p-des 2.3.1 ja 2.3.2 ettenähtud tööde tegemiseks. Pooltevaheline suhtlus seoses kohtuotsuse täitmisega toimub SMS-de vahetamise teel. 2.4.Lola Bašuki hagi Vitali Borissovi vastu kohustusega lammutada XXXXXXXX asuval kinnistul paiknev saun-garaaži hoone (ehitusregistri kood XXXXXXXXXX) juurdeehitus jätta rahuldamata. 2.5.Lola Bašuki hagi Vitali Borissovi vastu kohustusega lammutada XXXXXXXX asuval kinnistul paiknev saun-garaaži hoone (ehitusregistri kood XXXXXXXXXX) juurdeehitus nii, et saun-garaaži hoone juurdeehituse kõrgus oleks koos katusega mitte kõrgem kui 2,30 meetrit, jätta rahuldamata. 2.6.Jätta Vitali Borissovi vastuhagi muus osas rahuldamata. 2.7.Jätta kõik poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.Lola Bašuk (hageja) esitas 28. juunil 2019 Tartu Maakohtule hagi Vitali Borissovi (kostja) vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks. Hageja palus kohustada kostjat lammutama XXXXXXX, X linn kinnistul paikneva saun-garaaži hoone (ehitisregistrikood XXXXXXXXXX) juurdeehituse (hagiavalduse lisaks 7 oleval joonisel tähistatud viirutatuna). Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat lammutama XXXXXXX, X linn kinnistul paikneva saun-garaaži nii, et saun-garaaži hoone juurdeehituse kõrgus oleks koos katusega mitte kõrgem kui 2,30 meetrit.
Teise alternatiivina palus hageja kohustada kostjat paigaldama saun-garaaži juurdeehitusele sadevee ärajuhtimissüsteemi ja tagama selle toimimise selliselt, et kostja kinnistult lähtuv sadevesi (sh lumevesi) ei voolaks ega pritsiks hageja kinnistule; kohustada kostjat täitma XXXXXXXXXX piiri poolel oleva ehitise tuleohutusnõudeid, koostades ja kooskõlastades selleks vajaliku projekti selleks pädevate ametkondadega ning teostama kooskõlastatud projektiga ettenähtud tööd hiljemalt 90 päeva jooksul arvestades kohtulahendi jõustumisest; koormama XXXXXXX kinnistu XXXXXXXXXX kinnistul asuva kõrvalhoone katust taluva ja katust ja seina teenindava (hooldamise-, paranduse-, remonditööde teostamiseks, sadevee ärajuhtimissüsteemi ehitamiseks ja hooldamiseks) tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga XXXXXXXXXX kinnistu igakordse omaniku kasuks ning tuvastada kostjal servituudi seadmiseks nõusoleku andmise kohustus, kohustada kostjat andma nõusolek XXXXXXX kinnistu registriosa III jakku kande tegemiseks ja asendada kostja nõusolek kohtuotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnisasi asukohaga XXXXXXXXXX, X linn. Kostjale kuulub naaberkinnisasi asukohaga XXXXXXX, X linn. Kostja on alates 2008. aastast laiendanud oma kinnistul asuvat saun-garaaži nii, et kostja kõrvalhoone katus asub hageja kinnistul asuva hoone katuse kohal. Kostja ei järginud kõrvalhoone laiendamisel ehitusseadusest tulenevaid nõudeid, mille tulemusel on hoonete vaheline kuja olematu. Juurdeehitis on püstitatud ehitusloata ja vajalike nõusolekuteta. Juurdeehituse tulemusel on suurenenud tulekahjurisk. Sadevee voolamise tõttu hageja elamu katusele, sealt elamu vundamendile, on ohus hageja elamu säilimine. Kostja kinnisasjalt lähtuvad seega kahjulikud mõjutused hageja varale, mida hageja ei pea taluma. Hageja palus AÕS § 89 alusel kohustada kostjat kõrvaldama hageja omandiõiguse rikkumise. Püsiv niiskus on nii kivi- kui puitelementidele kahjulik. Vihmaveerennide ja lumetõkete paigaldamisega kostja kõrvalhoone katusele ei ole võimalik täita tuleohutusnõudeid ega maandada riske tulekahju korral. Probleemide allikas on ka ebaseadusliku ehitise kõrguspuuduva päikesevalguse ja naaberkinnistult lähtuva sadevee koosmõjus on hakanud hageja hoone katusel vohama vetikad. Mükoloogiaeksperdi sõnul on liigniiske keskkond soodne nii vetikate kui hallitusseente arenguks. Hageja palus jätta kostja vastuhagi menetlusse võtmata või rahuldamata.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas 14. septembril 2020 vastuhagi, milles palus: 1) kohustada hagejat kõrvaldama kostja õiguste rikkumine; 2) kohustada hagejat lühendama XXXXXXXXXX ja 51 kinnistute piiril asuva talle kuuluva kõrvalhoone katuse serva niipalju, et katus ei ületaks rohkem kui 10 cm kõrvalhoone seina ja 3) kohustada hagejat paigaldama hageja kõrvalhoonele katuselt vihmavee ärajuhtimise süsteem selliselt, et kõrvalhoone katuselt ei voolaks ega pritsiks vesi kostja kinnistule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Ebaõiged on hageja väited, et kostja on enda kõrvalhoonet ebaseaduslikult laiendanud hageja kirjeldatud viisil. Hooned on ehitatud 1995. aastal õiguslikul alusel. Kostja ei ole 2008. aastal midagi juurde ehitanud. Alates 1. jaanuaril 2003 jõustunud ehitusseaduse § 12 kehtivuse ajal ei pidanud väikeehitise ehitamiseks olema projekti ega ehitusluba. Vihmavesi, mis kostja hoone katuselt alla voolab, voolab tagasi kostja enda hoone vastu. Fotolt (I kd, tl 44) on näha, kuidas hageja kõrvalhoone katus on kostja kinnistu kohal ja kogu vihmavesi hageja hoone katuselt jookseb kostja õue garaaži ette. Seega rikub hoopis hageja
kostja õigusi. Lahenduseks oleks mõlemale hoonele vihmaveerenni paigaldamine, kuid hageja ei ole sellega nõustunud. Hageja seisukoha järgi tuleks enamus Peipsiääre hoonetest lammutada, kuna need on kõik praktiliselt ehitatud üksteise külge. Ümberehituse käigus ehitas kostja enda garaaži XXXXXXXXXX kinnistul asuva hoone poolse seina kahe plokirea võrra kõrgemaks ja asendas lamekatuse kaldega katusega XXXXXXXXXX kinnistu kõrvalhoone poole. Esialgu oli garaaži tänavapoolse osa seina kõrgus 2,90 m, nüüd on see koos katusega 3,10 m. Seinte kõrgus on üheksa plokirida. Hoone tänavapoolses osas jookseb vihmavesi otse kostja kinnistule tema garaaži ette. Kostja lähtus ehitamisel piirkonna ehitusaegsest (enne 1975. a) ehitustavast. Kõigile kostja kinnistul asuvatele hoonetele on antud kasutusluba. Hagejal on kostja hoonete talumise kohustus. Kostja kõrvalhoone ei ohusta hageja kõrvalhoonet ega muid hooneid. Kostja on paigaldanud vihmaveerennid ja sellega vajaliku eesmärgi saavutanud. Kinnistute plaanidelt aastatest 1934-1937 (tl 157, 158) nähtub, et sel ajal hageja kinnistul hooneid veel ei olnud, aga kostja hooned olid praeguses asukohas. Hageja kõrvalhoone katus on kaetud vetikatega Peipsi järvelt lähtuva suure niiskuse tõttu. Kostja leidis, et puudub vajadus servituudi seadmiseks. On õige, et kostja nõuete rahuldamiseks ja katuse hooldamiseks on hagejal vaja pääseda hoonete vahele kostja kinnistule. Kostja ei ole selleks hagejale takistusi teinud. Ka kostja huvides on, et hageja katus oleks korras. Kostja on nõus, et hageja katuse äär on 10 cm tema kinnistul koos vee ärajuhtimise süsteemiga. Ka tuleohutuse nõuete täitmine on mõlema poole huvides, kostja arvates on tuleohutuse nõuded juba täidetud. Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-7682 määrati kindlaks hageja ja kostja kinnistute vaheline piir, mis kulgeb mööda hageja kõrvalhoone seina. Hageja rikub kostja omandiõigust ja ohustab kostja tervist. Rikkumine seisneb selles, et hageja kõrvalhoone katuselt jooksev vesi kahjustab kostja kõrvalhoone seina ja vundamenti, vesi jookseb kostja hoone ette, tehes õue väga poriseks. Vesi jookseb ka kostja auto vastu. Hageja kõrvalhoone katus on nii madalal, et kostja võib end lüüa vastu hageja kõrvalhoone katuse serva, mida on varasemalt juhtunud. Kostja taotles AÕS § 89 alusel, et hageja lõpetaks tema õiguste rikkumise, hoone, õue ja kostja tervise kahjustamise. Hageja väide temale kahju tekkimise kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt ning kohustas kostjat kõrvaldama hageja omandiõiguse rikkumise järgmiselt: -
-
-
kohustas kostjat paigaldama temale kuuluval kinnistul XXXXXXX, X asuva garaaži katusele XXXXXXXXXX poolsele küljele sadevee (sh lumevee) ärajuhtimise süsteemi (uued korrektsed räästarennid) terve räästa pikkuses vee läbijooksu välistaval viisil ja tagama selle toimimise ja vee äravoolu nii, et vesi ei voola ega pritsi hageja katusele ega kinnistule. Kokku kogutud vesi juhtida XXXXXXX kinnistule sadeveetoruga; kostjal tuleb kasutada kohustuse täitmiseks AS Toode kandilist räästarenni ja täita räästarennide paigaldamise kohustus hiljemalt 10. jaanuariks 2023; kohustas XXXXXXX, X kinnistu omanikku (kostjat) mitte tegema takistusi XXXXXXXXXX ,X kinnistu omanikule (hagejale) XXXXXXXXXX hoone katust ja seina teenindavate tööde (hooldamise, parandamise jm remonditööde tegemiseks sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamiseks ja hooldamiseks) tegemiseks; kohustas XXXXXXX, X kinnistu omanikku taluma XXXXXXXXXX, X kinnistul asuva kõrvalhoone katust ja seina teenindavate tööde (hooldamise, parandamise jm
-
remonditööde tegemiseks sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamiseks ja hooldamiseks) tegemiseks; kohustas kostjat andma nõusolek XXXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) koormamiseks tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2.3 ja 2.4 kirjeldatud kohustuste täitmiseks XXXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) igakordse omaniku kasuks. Kostja nõusolekut reaalservituudi sissekandmiseks kinnistusraamatusse asendab kohtuotsus.
Maakohus rahuldas kostja vastuhagi osaliselt ning kohustas hagejat paigaldama XXXXXXXXs kinnistul asuva kõrvalhoone XXXXXXX kinnistu poolsele katuseäärele terve räästa pikkuses vee ärajuhtimise süsteemi (räästarenni) nii, et paigaldatav räästarenn ei puutu vastu XXXXXXX garaaži seina ja tagama selle toimimise ja vee äravoolu nii, et vesi ei voola XXXXXXX kinnistule. Hagejal tuleb kasutada kohustuse täitmiseks AS Toode kandilist räästarenni; paigaldama oma hoone katusele lumetõkke ja täita kohustus hiljemalt
10.jaanuariks 2023. Muus osas jättis maakohus hagi ja vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis riigilõivu ja esindajakulud poolte endi kanda ning dokumentaalse tõendi (asjatundja arvamus) saamise kulu 1440 eurot võrdsetes osades poolte kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 720 eurot. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: -
-
hagejale kuulub kinnistu asukohaga XXXXXXX; kostjale kuulub kinnistu asukohaga XXXXXXX, X; tsiviilasjas nr 2-17-7682 määrati kindlaks XXXXXXXXXX ja XXXXXXX kinnistute vaheline piir, mis kulgeb sirgjoonena piki kinnistul XXXXXXXXXX asuva kõrvalhoone seina ning kulgeb sealt sirgjoonena edasi kinnistu XXXXXXXXXX piiripunkti 205; XXXXXXXXXX kinnistul asuva kõrvalhoone katuse kohal asub XXXXXXX kinnistu kõrvalhoone katus ja katuseräästas (I kd, tl 15 fotod 2,3,4 ja II kd, tl 93, foto 1); XXXXXXXXXX kinnistul asuva kõrvalhoone katus ulatub 57,5 cm (575 mm) ulatuses (I kd, tl 198 foto 1, II kd, tl 32) hoone seinast XXXXXXX kinnistule; XXXXXXX kinnistule (maapinnale) jookseb vesi ja kukub lumi XXXXXXXXXX kõrvalhoone katuselt.
Esmalt hindas maakohus, kas kostja rikub hageja omandiõigust. Omandiõigus on kaitstud ka selliste rikkumiste eest, mis ei ole seotud valduse kaotusega. Käesoleval juhul on kostja kõrvalhoone katus ehitatud hageja kõrvalhoone katuse kohale ja sellega suunatud kostja hoone katuseräästast voolav vesi (ja lumi) hageja hoone katusele. Sellisest hageja omandiõigust rikkuvast tegevusest hoidumist saab hageja kostjalt nõuda. Hageja katuse olukord on halvenenud. Tsiviilasjas nr 2-17-7682 märkisid kohtud, et piiri kulgemisel mööda hageja kõrvalhoone seina jääb XXXXXXXXXX kõrvalhoone katuse serv naaberkrundile ja XXXXXXX kinnistu omanik peab seda AÕS § 148 alusel lubama. Käesolevas asjas on tõendatud, et XXXXXXXXXX kinnistul asuv kõrvalhoone, mis piirneb XXXXXXX kinnistuga, paikneb samas kohas, kus see oli 100 aastat tagasi. XXXXXXXXXX elamu koos kõrvalhoonega on võetud kasutusele 1900. aastal. Selle kohta, et hoonet ei ole nihutatud on tsiviilasjas nr 2-17-7682 viidud läbi ehitustehniline ekspertiis ja ekspert E. Ein on andnud vastava arvamuse. SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse eksperdiarvamuse kohaselt on hoonete vaheline kaugus 575 mm ja XXXXXXX hoone räästas katab osaliselt XXXXXXXXXX abihoone katusekatet. Selle tulemusena on XXXXXXXXXX abihoone katusekattel hakanud vohama vetikad, mis katavad ühtlase kihina räästa all oleva osa katusekatet. Vetikad ei oma lagundavat
või muul moel kahjustavat mõju katusekattele. Vetikate levimine on tingitud vähesest päikesevalgusest ning pidevast kõrgest õhuniiskusest ja sademevee valgumise tulemus. Maakohus leidis, et tegemist on kahjulike mõjutustega kostja poolt hagejale (AÕS § 143 lg 1). Kostja kinnistust (kõrvalhoone katusest) tulenev tagajärg hagejale on kostja kinnistu mitteõiguspärase kasutamise tagajärg. Kostja katus ja sellelt langev vesi (sademed) on tahtlikult suunatud hageja katusele. Riigikohus on leidnud, et ehitisega põhjustatud varjav mõjutus võib osutuda keelatud mõjutuseks, mille lõpetamist võib omanik nõuda AÕS § 89 alusel, kui see kahjustab teise isiku omandiõigust ja ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega (Riigikohtu 11. aprilli 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 14) Maakohus luges tõendatuks, et XXXXXXX kinnistul asuv kõrvalhoone (saun-garaaž) ei ole ehitatud kooskõlas kehtinud normidega. Mustvee Vallavalitsuse 31. juuli 2018 vastusest hageja päringule nähtub, et XXXXXXX kinnistul paiknevat saun-garaaži on laiendatud õigusliku aluseta. Asjaolu, et XXXXXXX elumaja ja kõrvalhooned (saun ja garaaž) on Mustvee Linnavolikogu 14. juuni 1995 otsusega tunnistatud kasutamiskõlblikuks, ei anna alust järelduseks, et saun-garaaži püstitamine-laiendamine-kõrgemaks ehitamine oleks toimunud kehtinud eeskirjade kohaselt. Ekspert E. Ein on hinnanud, et kostja elamule rajatud laiendus garaaži ja sauna näol asub XXXXXXXXXX hoonetele liiga lähedal ja tuleohutusnõuded ei ole täidetud. Tuleohutuse nõuete tagamata jätmist kinnitavad ka asjatundja M. Sarmeti ja Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõuniku M. Lempu arvamused. Fotodelt nähtub, et XXXXXXXXXX kõrvalhoone on kaasajal ehitatud hoone. Hagejale teadaolevalt on seda hoonet laiendatud ja kõrgemaks ehitatud aastal 2008. Maakohus hindas hageja esitatud arhiivitõendid (I kd tl 119-123), hooneregistri tõend, katastriüksuse plaan, elamu põhiplaan, elektriseadmete ekspluatatsioonivõtu luba (II kd, tl 38-43, 89) ja leidis, et kostja on püstitanud oma kõrvalhoone (saun-garaaž) hageja kõrvalhoone vahetusse lähedusse pärast hageja hoone püstitamist, rikkudes sellega hageja omandiõigust. Tartu Maakohtu
17.oktoobri 2019 otsuses tuvastas kohus, et 1983. a. kostja krundi plaanilt (II kd tl 33) nähtub, et kostjal XXXXXXXXXX piiri ääres kõrvalhoonet üldse polegi, samas kui praegu seal hoone reaalselt asub. Kostja õigus oma kinnisasjal asuvat hoonet ehitada, laiendada vm viisil muuta on piiratud AÕS § 68 lg-ga 2. Kostja on seda rikkunud ja seega on leidnud aset hageja kinnisasja negatiivne mõjutamine ja omandiõiguse rikkumine AÕS § 89 tähenduses. Hagejal puudub kostja kõrvalhoone katuselt voolava vee ja lume talumiskohustus tulenevalt AÕS § 89 kolmandast lausest. Vee voolamine kostja katuselt hageja katusele on toimunud kestvalt, selle tagajärjel on hageja hoone katusekate kattunud vetikatega. Seda on kinnitanud mükoloogiaekspert. Seetõttu on ebaõige kostja vastuväide, et hageja katus on muutunud roheliseks Peipsi järve ja kuuskede läheduse tõttu. Maakohus asus seisukohale, et kostja kõrvalhoone tõttu hageja kinnisasjal suurenenud tuleoht ei ole kahjulik mõjutus, millele tuginedes saaks nõuda kostja kõrvalhoone lammutamist või ka selle kõrguse vähendamist (hageja alternatiivne nõue). Maakohus arvestas Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05. Maakohus leidis, et võimalik oht ei pruugi üldse realiseeruda, ka on sellise ohu vähendamine ja selle ärahoidmine võimalik muul viisil. Tuleohutusnõuete täitmise kohustus tuleneb tuleohutuse seadusest ja tuleohutusnõuete järgimiseks tuleks hagejal pöörduda Päästeameti või kohaliku omavalitsuse poole. Hageja väited selle kohta, et kostja kõrvalhoone on vajalik lammutada põhjusel, et see takistab õhu liikumist ja päikesevalguse ulatumist hageja hoonele, ei ole kohtu hinnangul proportsionaalsed hoone lammutamise nõudega. Ka võimalik seente tekkimine hageja hoones ei ole hageja esitatud eksperdiarvamusega tõendatud. Hageja puidust kõrvalhoone vanus on enam kui 100 aastat ja hoone ehitusliku olukorra halvenemist ei saa seostada üksnes kostja
tegevusega. Seetõttu jättis maakohus hageja esmase nõude ja esimese alternatiivse nõude rahuldamata. Asjas on tõendatud, et hageja kõrvalhoone sein, mille vahe kostja kõrvalhoone seinaga on 525 mm ja millele ei lange päikesevalgus, on akendeta. Tegemist ei ole eluruumiga. Seega ei kahjusta otsese päikesevalguse puudumine hageja kõrvalhoone seinalt hageja huve oluliselt ega takista hoone kasutamist. Samas vee voolamine (ja lume kukkumine) kostja kõrvalhoone katuselt hageja kõrvalhoone katusele on mõjutus, mida hageja ei pea mõislikult taluma. Selline mõjutus tuleb selle põhjustajal kõrvaldada ja hoiduda ka edaspidi sellise mõjutuse tekkimisest või jätkumisest. Mõjutuse kõrvaldamine ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Maakohus pidas kostja poolt menetluse käigus paigaldatud vihmavee ärajuhtimise süsteemi ebausaldusväärseks, sest see ei taga vee ärajuhtimist püsivalt ja läbijooksu välistavalt. Seetõttu pidas maakohus põhjendatuks kasutada kostja katuselt sadevee ärajuhtimiseks spetsiaalse tootja poolt selleks valmistatud räästarenni ja selle ärajuhtimiseks kostja kinnistule sadeveetoru. Sellekohase ettepaneku on teinud asjatundja M. Sarmet. Kostja on juba paigaldanud oma kõrvalhoone katusele lumetõkke. Hageja on taotlenud ka kostja kohustamist andma nõusolek hageja kõrvalhoone katuse ja seina teenindamiseks vajalike hooldus- ja parandustööde tegemiseks. Selliste tööde tegemine ei ole võimalik muul viisil kui kostja kinnistul asudes. Hageja taotles ka sellekohase servituudi seadmist kostja kinnistule XXXXXXXXXX igakordse omaniku kasuks. Maakohus leidis, et servituudi seadmise ja kostja kohustamise nõue on põhjendatud. Pooltel on lahkarvamused vajalike tööde tegemise aja ja kestvuse osas. Kostja kohustamine nõusoleku andmiseks ja servituudi seadmine kohtulahendi alusel toimub üksnes tööde tegemiseks, mis on vajalikud sadevee ärajuhtimise süsteemi ja lumetõkke ehitamise ja hooldamisega. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude seoses tuleohutusnõuete täitmise, projekti ja töödega. Maakohus leidis, et kostja nõuded tuleb lahendada AÕS § 148 lg-te 1-4 alusel ja käsitles kostja vastuhagis esitatud nõuet hageja vastu vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldamiseks kinnisomandi kitsendusi kompenseeriva abinõu kohaldamise nõudena. Nimetatud normid ei välista kinnisasjalt lähtuvate mõjutuste kõrvaldamise ja nendest hoidumise nõudeid ka olukorras, kus kinnisasja omanik peab lubama tema kinnistule ulatuvat heauskselt püstitatud ehitist. Talumiskohustus tuleb seadusest. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele kostja nõue hageja vastu katuse lühendamiseks või muul viisil likvideerimiseks. Kostjal on võimalik kujundada oma liikumisteed selliselt, et ta ei peaks madala katuseserva läheduses liikuma. Maakohus ei nõustunud kostja vastuhagi väidetega, et hageja rikub kostja õigusi sellega, et hageja katuselt voolab vesi vastu kostja hoone seina. XXXXXXX kõrvalhoone saun-garaaž on ehitatud oluliselt hiljem XXXXXXXXXX kõrvalhoonest. Kostja paigutas enda saun-garaaži teadlikult üksnes 575 mm kaugusele hageja hoonest. Seega kannab kostja riski, et vesi voolab tema hoone vastu ning tal tuleb seda taluda. Hagejale tuleb panna kohustus paigaldada vihmaveesüsteem XXXXXXXXXX kõrvalhoone katuselt voolava vee ärajuhtimiseks XXXXXXXXXX kinnistule kogu räästa ulatuses nii, et räästarenn ei puutuks vastu XXXXXXX kinnistu seina. Arvestades, et mõlemad kinnistud asuvad lähestikku ja on vaadeldavad üheaegselt, pidas maakohus põhjendatuks ühelt tootjalt saadud vihmaveesüsteemi paigaldamist, et see näeks korrektne välja. Fotodelt nähtub, et XXXXXXXXXX kinnistu katuselt langeb hulgaliselt lund XXXXXXX õuele. Seetõttu pidas maakohus põhjendatuks kostja nõuet, et hageja paigaldaks oma kõrvalhoone katusele lumetõkke. Hageja kõrvalhoone katus on sedavõrd suure kaldega
(asjatundja M. Sarmeti hinnangul umbes 45 kraadi, et sellele sadav lumi vajub alla. Võimalikud kahjud, ka näiteks katuselt alla vajuva lume alla jäämine, on võimalik elimineerida kahe toruga lumetõkke paigaldamisega. Maakohus leidis, et mõlemale poolele tuleb kohustuste täitmiseks tähtajaks määrata 10. jaanuar 2023. Maakohus arvestas kõiki asjaolusid kogumis (sh hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatust, poolte käitumist kompromissi arutamisel) ja leidis, et ebaõiglane on jätta esindajakulud ühe poole kanda (TsMS § 163 lg 1 ja lg 2). Ka tasutud riigilõiv tuleb jätta poolte endi kanda. Asjatundja M. Sarmeti arvamuse eest makstud 3000 eurot on dokumentaalse tõendi saamise kulu (TsMS § 143 p 2), see kulu on põhjendatud 1440 euro ulatuses (sh käibemaks). Maakohus pidas põhjendatuks jätta dokumentaalse tõendi saamise kulu võrdsetes osades poolte kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 720 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p 2.3 sõnastuse osas ja kohustada XXXXXXXXXX, X kinnistu igakordset omanikku mitte tegema takistusi XXXXXXXXXX, X kinnistu igakordsele omanikule XXXXXXXXXX hoone katust ja seina teenindavate tööde (hooldamise, parandamise jm remonditööde tegemiseks, sealhulgas sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamiseks ja hooldamiseks) tegemiseks ning selles osas hagi rahuldada. Resolutsiooni arusaadavuse huvides on vajalik panna lausesse koma pärast sõnu „remonditööde tegemiseks“. Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega vastuhagi rahuldati ja jätta vastuhagi läbi vaatamata või täies ulatuses rahuldamata (resolutsiooni p 3.1.) Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohustati hagejat enda kulul paigaldama hageja kinnistule vee ärajuhtimise süsteemi ja teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada kostjat paigaldama tema kulul XXXXXXXXXX kinnistul asuva kõrvalhoone XXXXXXX kinnistu poolsele katuseäärele terve räästa pikkuses vee ärajuhtimise süsteemi (räästarenni) nii, et paigaldatav räästarenn ei puutu vastu XXXXXXX garaaži seina ja tagama selle toimimise ja vee äravoolu nii, et vesi ei voola XXXXXXX kinnistule. Teiseks palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja põhinõue kohustada kostjat lammutama XXXXXXXXs kinnistul paikneva saun-garaaži hoone juurdeehitis (resolutsiooni p 5). Teise nõude alternatiivina palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja kohustamiseks tagama tuleohutusnõuded ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada XXXXXXX omanikku täitma XXXXXXXXXX piiri poolel oleva ehitise tuleohutusnõudeid, koostades ja kooskõlastades selleks vajaliku projekti selleks pädevate ametkondadega ning teostama (kooskõlastatud) projektiga ettenähtud tööd/toimingud hiljemalt 90 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega jätta kõik kulud kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega tuleohutuse osas. Kuna kostja on põhjustanud tuleohtliku olukorra, peab kostja kandma kulutusi ja täitma tuleohutusnõudeid. Maakohus ei ole hageja nõuet sisuliselt käsitlenud. Olukorras, kus kohus otsustas jätta juurdeehituse lammutamise nõude rahuldamata, on mõistlik nõuda kostjalt tuleohutusnõuete täitmist.
Maakohus rahuldas hageja nõude koormata XXXXXXX kinnistu XXXXXXXXXX katust taluva ja katuse ja seina teenindava tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga XXXXXXXXXX kinnistu igakordse omaniku kasuks. Hageja soovib aga tagada endale õiguse teha mitte ainult sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamise ja hooldamistöid, vaid ka töid, mis ei ole seotud sadevee ärajuhtimise süsteemi ehitamise ja hooldusega. Eksperdiarvamusest nähtub, et hageja katus on kahjustunud, mistõttu on hagejal vaja lähitulevikus teha katuse hooldustöid. Põhjendamatu on servituudiga hõlmata üksnes sadevee ärajuhtimissüsteemi ehitamise ja hooldamisega seotud töid. Hageja ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles on kohustatud pooli kasutama AS Toode kandilist vihmaveesüsteemi. Kohus on selliselt lahendanud nõude, mida ei ole kumbki pool esitanud. Tegelikkuses on teadmata, millise aja jooksul on AS-l Toode võimalik tellimust täita (vihmaveesüsteemi valmistada). Ühe tootja eelistamine on põhjendamata. Maakohus on ebaõigesti kohustanud hagejat kandma hageja katusele paigaldatava vihmaveesüsteemi kulu. See on äärmiselt ebaõiglane, kuna kogu olukorra on põhjustanud kostja oma juurdeehitusega. Kulutused tulnuks seetõttu jätta kostja kanda. Vastuhagi tuli jätta menetlusse võtmata, sest kostja nõuded on AÕS § 89 alusel välistatud. Seega tuleb jätta vastuhagi läbi vaatamata. Ebaõiglane on ka maakohtu menetluskulude jaotus. Hageja nõustus kohtumenetluse käigus kompromissiga, kuid kostja taganes nendest. Seega tulnuks lähtuda TsMS 163 lg-st 2 ning jätta menetluskulud kogu või suuremas ulatuses kostja kanda. Kui TsMS § 163 lg 2 ei kohaldu, siis tulnuks arvestada menetluskulude jaotusel rahuldatud nõuete ulatust. Maakohus rahuldas hageja viiest nõudest neli. Arusaamatuks jääb, miks maakohus jagas poolte vahel üksnes kostja eksperdiarvamuse kulu ning mitte hageja poolt tellitud ekspertiisi maksumuse. Kostja eksperdiarvamuse arve oli esitatud kolmandale isikule ning kostja ei ole tõendanud kulu vajalikkust ja selle kandmist.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Põhjendamatu on hageja taotlus täiendada kohtuotsust kinnistusraamatu kande osas „igakordset omanikku“ ja „igakordsele omanikule“ ning laiendada tööde loetelu, mida ta võib kostja kinnistult teha. Hagiavalduses ei ole hageja seda taotlenud. Hageja on seega esitanud apellatsioonkaebusega uue nõude ning seda ei saa rahuldada. Lisaks on kostjal AÕS §-st 147 tulenev kohustus mitte takistada hagejal ehitise parandamist. Hageja nõustus maakohtus ise paigaldama oma kõrvalhoonele vee ärajuhtimissüsteemi ja lumetõkke. Hageja leiab apellatsioonkaebuses esimest korda, et kulud peaks kandma kostja. Kostja on enda katusele nõuetekohase vee ärajuhtimissüsteemi ehitanud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja ei pea taluma hageja kõrvalhoone katuselt jooksvat vett. Maakohtu seisukoht, et kumbki pool kannab oma katusega seotud kulud, on põhjendatud. Hageja nõustus 6. mail 2022 kompromissi projekti allkirjastamisega sellega, et kasutatakse AS-i Toode vee äravoolusüsteeme. Mõlemad pooled olid menetluses AS-i Toode kandilise räästarenni kasutamisega nõus. Kostja paigaldas juba enda kõrvalhoonele ilma igasuguste tarnetakistusteta kohtuotsuses toodud sadevee süsteemi, asendades varem olemas olnud süsteemi kohtu poolt nõutuga. Kostja jääb oma varasemate väidete juurde, et tema kõrvalhoone ei ole ehitatud ebaseaduslikult ning kostja on seda tõendanud. Kostja ehitas vaid saun-garaaži kõrgemaks. See ei kahjusta hageja huve. Seega on põhjendamatu hageja jätkuv taotlus nõuda hoone lammutamist.
Tuleohutuse tagamise osas ei oma tähtsust, kumb ehitas enda hoone varem. Tuleohutus on vajalik mõlemale poolele. Kohus on hagejale selgitanud võimalust pöörduda asjakohaste ametite poole. Hageja ei ole tuleohtu konkretiseerinud ega täpsustanud, milliseid töid peaks kostja tuleohu vältimiseks tegema. Põhjendamatu on hageja väide, et vastuhagi tulnuks jätta menetlusse võtmata. Kostjal on õigus nõuda enda hoone kahjustamise lõpetamist. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti. Maakohus rahuldas mõlema poole nõuded osaliselt ning on seda piisavalt selgitanud ja ei ole diskretsioonipiire ületanud. Maakohus rahuldas kostja nõuded suuremas ulatuses kui hageja nõuded. Kostja ei allkirjastanud kohtu pakutud kompromissi, sest soovis asjatundja arvamust. See ei anna alust TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks. Kostja leiab, et kuivõrd lahend on tehtud mõlema poole huvides, tuleb kulud jätta mõlema poole kanda. Kostja ekspertarvamuse eest tasus kostja tütar. Arve tõendab kohustust arve tasuda. Kuna eksperthinnang on antud mõlema poole huvides, tuleks selle maksumus hüvitada mõlemal poolel. Hageja ei ole menetluskulude nimekirjas taotlenud SA Eesti Mükoloogiauurinute keskuse eksperthinnangu tasu 250 eurot hüvitamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada järgnevas: osas, milles maakohus kohustas Vitali Borissovit mitte tegema takistusi Lola Bašukile XXXXXXXX hoone katust ja seina teenindavate tööde tegemiseks (resolutsiooni p 2.3.); osas, milles maakohus kohustas hagejat kasutama tööde tegemisel üksnes AS Toode vihmaveesüsteemi (resolutsiooni p 3.1.), kohtuotsuse täitmise korra (resolutsiooni p 3.2.) ja dokumentaalse tõendiga seotud menetluskulu jaotuse ning hagejalt kostja kasuks 720 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse hageja poolt vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldamise korraldamise osas (kohtuotsuse täitmise kord), lisab otsuse punktis 2.3 sõnade „remonditööde tegemiseks“ järele koma ning asendab poolte nimed sõnadega „igakordne omanik“ vastavas käändes, lisab p-is 3.1. sõnade „AS Toode“ järele sõnad „või samaväärne“ ja jätab kõik menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1). Hageja on vaidlustanud (koos alternatiivnõuetega) maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuse ja vastuhagi rahuldamise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kumbki pool ei ole (ka mitte alternatiivselt) vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus kohustas kostjat mitte tegema takistusi hagejale XXXXXXXXXX katust ja seina teenindavate tööde tegemisel (resolutsiooni p 2.3), kohustas XXXXXXXXXX omanikku taluma XXXXXXXXXX kõrvalhoone katust (resolutsiooni p 2.4), kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistu XXXXXXXXXX koormamiseks tähtajatu ja tasuta reaalservituudiga ja asendas vastava kostja nõusoleku kohtuotsusega (resolutsiooni p-d 2.5-2.6). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ka osas, milles kostja vastuhagi jäi rahuldamata (sh hageja kõrvalhoone katuse lühendamise nõudes).
8.Asja materjalide kohaselt on kostjad piirinaabrid X linnas, naaberkinnistute XXXXXXXXXX (hageja) ja XXXXXXXXXX (kostja) omanikud. Tartu Maakohtu
17.oktoobri 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-7682 määrati kindlaks piir nende kinnistute vahel nii, et piir kulgeb sirgjoonena piki XXXXXXXXXX kõrvalhoone seina. Maakohus tuvastas ja asjas puudub vaidlus, et XXXXXXXXXX piiril asuva kõrvalhoone katuse kohal
asub XXXXXXXXXX kõrvalhoone katus ja katseräästas ja XXXXXXXXXX kõrvalhoone katus ulatub 57, 5 cm ulatuses hoone seinast XXXXXXXXXX kinnistule. XXXXXXXXXX kinnistule jookseb vesi ja kukub lumi XXXXXXXXXX kõrvalhoone katuselt ja XXXXXXXXXX katuseräästast voolav vesi (ja lumi) on suunatud XXXXXXXXXX katusele. Maakohus tuvastas, et kostja kõrvalhoone katus on ehitatud hageja kõrvalhoone katuse kohale ja sellega suunatud kostja kõrvalhoone katuseräästast voolav vesi ja lumi hageja kõrvalhoone katusele, millega kostja rikub hageja omandiõigust ja hageja saab nõuda kostjalt AÕS § 89 alusel sellisest tegevusest hoidumist. Maakohus tuvastas samuti, et kostja peab hageja kõrvalhoone üle piiri ulatuvat katust AÕS § 148 alusel ka taluma. Maakohus leidis, et hageja omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks on sobiv abinõu vihmavee ärajuhtimise süsteemi ja lumetõkke paigaldamine kostja katusele. Kostja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud ja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta on talle kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2.1 ja 2.2 pandud kohustused ka täitnud. Pooled vaidlevad ringkonnakohtu menetluses jätkuvalt hageja omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks sobiva abinõu üle. Hageja ei nõustu kostja vastuhagi rahuldamisega ja kohustusega paigaldada tema enda kulul vihmavee ärajuhtimise süsteem ja lumetõke XXXXXXXXXX kõrvalhoone katusele. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse nõudeid.
9.Hageja taotleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.3 sõnastuse täpsustamist. Nimetatud punktis kohustas maakohus XXXXXXXXXX kinnistu omanikku V. Borissovit mitte tegema takistusi XXXXXXXXXX kinnistu omanikule L. Basukile XXXXXXXXXX hoone katust ja seina teenindavate tööde tegemiseks. Selleks palub hageja lisada lausesse koma ja muuta otsustatu siduvaks mitte üksnes käesoleva asja poolte, vaid igakordsete kinnistute XXXXXXXXXX ja 51 omanike suhtes. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ja ei tohi olla vastuoluline (TsMS § 442 lg 5). Hageja apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada. Ringkonnakohus lisab kohtuotsuse resolutsiooni selguse tagamiseks resolutsiooni p-i 2.3 sõnastusse pärast sõnapaari „remonditööde tegemiseks“ koma. Koma panemisega lausesse tööde ring, mida kinnistu XXXXXXXXXX igakordne omanik võib XXXXXXXXXX kinnistul teha, ei muutu. Kuivõrd maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 2.5 rahuldanud hageja nõude XXXXXXXXXX kinnistu koormamiseks reaalservituudiga XXXXXXXXXX igakordse omaniku kasuks ja sisustanud reaalkoormatise viitega resolutsiooni p-dele 2.3 ja 2.4, on põhjendatud rahuldada hageja taotlus viia p 2.3 sisu kooskõlla p 2.5 otsustusega. Vastasel korral muutub reaalkoormatis kinnistu omaniku vahetumise korral sisutuks. Resolutsiooni p-ga 2.5 tuleb kooskõlla viia ka resolutsiooni p 2.4 sõnastus.
10.Hageja taotleb maakohtu otsuse tühistamist kostja vastuhagi rahuldamise osas (resolutsiooni p 3.1). Vastuhagi rahuldades kohustas maakohus hagejat paigaldama XXXXXXXXXX kõrvalhoone XXXXXXXXXX poolsele katuseäärele terve räästa pikkuses vee ärajuhtimise süsteemi, kasutades selleks AS Toode vihmaveesüsteemi. Vihmaveesüsteemi paigaldamise tähtajaks määras maakohus 10. jaanuari 2023, milline tähtaeg on möödunud, kuid hageja ei ole kohtuotsust täitnud ega vihmaveesüsteemi paigaldanud. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust resolutsiooni p-s 3.1 osas, milles maakohus kohustas hagejat kasutama AS Toode vihmaveesüsteeme. Kohtul on omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks AÕS § 89 alusel õigus kohustada naabrit lõpetama teise naabri omandi rikkumine ja panna selleks rikkujale kohustusi, kuid sellest ei tulene kohtu õigust kirjutada poolele ette millise tootja süsteeme peab ta selleks kasutama. Hageja peab paigaldama sellise
vihmaveesüsteemi ja lumetõkke, mis lõpetab teise poole omandiõiguse rikkumise ja täidab talle pandud kohustuse eesmärki- tagada vee äravool hageja kõrvalhoone katuselt nii, et vesi ei valguks XXXXXXXXXX kinnisasjale. Selle eesmärgi võib tagada ka AS Toode vihmaveesüsteemiga samaväärne süsteem. Vastavalt tuleb maakohtu otsust resolutsiooni p-s
3.1.täiendada.
11.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Ringkonnakohtu istungil nõustusid mõlemad pooled, et resolutsiooni p-s 3.2 määratud kohtuotsuse täitmise korda tuleb muuta. Hageja juhtis vastaspoole tähelepanu sellele, et ta ei saa täita maakohtu otsuse nõuet paigaldada vihmaveesüsteem, tal ei ole ruumi selle paigaldamiseks, sest kostja on katnud oma kõrvalhoone seina metallplaadiga. Kui kostja selle eemaldab, saaks hageja vihmaveerenni paigaldada. Kostja nõustus metallplaadi (pleki) oma kõrvalhoone seinalt eemaldama. Pooled ei vaielnud ringkonnakohtu istungil selles, et hagejal tuleb vihmaveesüsteem paigaldada nii, et vihmaveerenni ja kostja kõrvalhoone seina vahele jääb vähemalt 2,5 cm. Sellise soovituse on andnud ka asjatundja M. Sarmet (II kd,tl 93) Ringkonnakohus kooskõlastas pooltega istungil järgmise täitmise korra: hageja peab vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldama 1. oktoobriks 2023. Vähemalt nädal enne tööde tegemist teavitab hageja tööde tegemise ajast kostja esindajat Maia Ploomi telefoni teel (telefoni nr XXXXXXXX), et kostja saaks enne eemaldada XXXXXXXXXX kõrvalhoone seinalt metallplaadi. Kostja peab võimaldama hagejal ja töö tegijatel siseneda XXXXXXXXXX kinnisasjale nii vajalikes mõõtmisteks kui ka maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 3.1. ettenähtud tööde teostamiseks. Pooltevaheline suhtlus seoses kohtuotsuse täitmisega toimub SMS-de vahetamise teel. Ringkonnakohus leiab, et pooltega istungil läbi arutatud täitmise kord tagab kohtuotsuse täidetavuse vastuhagi rahuldamise osas. Hageja selgituste kohaselt ringkonnakohtu istungil esitas ta apellatsioonkaebuse just seetõttu, et tagada kohtulahendi resolutsiooni täidetavus. Seega tuleb maakohtu otsus resolutsiooni p-des 3.1. ja 3.2. vastuhagi rahuldamise osas jätta muutmata, kuid täpsustada tuleb selles osas kohtuotsuse täitmise korda resolutsiooni p-s 3.2.
12.Alternatiivselt taotleb hageja, et kui maakohtu otsus vastuhagi rahuldamise osas jääb muutmata ja hageja peab paigaldama XXXXXXXXXX kõrvalhoone katusele vihmaveesüsteemi ja lumetõkke, peaks see toimuma kostja kulul. Hageja tugineb oma vastuväites maakohtu otsuse äärmisele ebaõiglusele selles osas. Hageja on toonud esile järgmised asjaolud: XXXXXXXXXX kinnistul paiknev kõrvalhoone on püstitatud varem kui XXXXXXXXXX (kostja) kõrvalhoone; naabri hoonele liiga lähedale ehitades võttis kostja ise riski, et vihmavesi naabri hoone katuselt voolab tema kõrvalhoonele; kostja võiks liikumisteed enda kinnistul kujundada viisil, et inimesed ei oleks ohustatud hageja kõrvalhoone üle piiri ulatuvast madalast katuseservast. Ringkonnakohus leiab, et need asjaolud ei ole aluseks hinnata hageja kohustust paigaldada talle kuuluval kinnistul asuvale kõrvalhoonele vihmaveesüsteem tema enda kulul äärmiselt ebaõiglaseks. Maakohus rahuldas vastuhagi AÕS § 148 lg-te 1-4 alusel, käsitledes kostja nõuet kinnistult XXXXXXXXXX lähtuvate kitsenduste kompensatsioonina. Maakohus võttis arvesse, et hageja on vihmaveesüsteemi ja lumetõkke paigaldamisega enda kulul ka maakohtu menetluses kompromissiläbirääkimistel nõustunud (maakohtu otsuse p 9.3). Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kompromissläbirääkimistel avaldatut ei saa pidada poole siduvaks seisukohaks ka olukorras, kus pooled asja kompromissiga ei lahendanud, samas ei ole hageja maakohtus vastuväidetes vastuhagile asunud teistsugusele seisukohale. Ehitise korrashoid on
omaniku kohustus, seega on ka vihmaveejuhtimiseks vastavate süsteemide paigaldamine omaniku kohustus, sest see tagab ka ehitise enda kaitse.
13.Hageja ei nõustu maakohtuga, et tema omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks on piisav vihmavee ärajuhtimise süsteemi ja lumetõkke paigaldamine kostja poolt kõrvalhoone katusele. Hageja vaidlustab seetõttu oma põhinõude rahuldamata jätmise ja palub kohustada kostjat kõrvalhoone juurdeehitus lammutada vastavalt hagi lisas esitatud skeemile, alternatiivselt vähendada juurdeehituse kõrgust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja kõrvalhoone lammutamine arvestades hageja väiteid tema omandiõiguse rikkumise osas (kõrvalhoone takistab õhu liikumist ja päikesevalgust hageja hoonele, tuleoht) on ebaproportsionaalne hageja õiguste kaitse vahend. Riigikohtu praktika kohaselt on igal kinnisasjal prioriteetsed tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema mandiõigus suuresti näiv (Riigikohtu 11. aprilli 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05 p 13). Kuigi maakohus tuvastas õigesti, et hageja kõrvalhoone on ehitatud varem kui kostja kõrvalhoone, asub hageja kõrvalhoone täpselt piiril ja kõrvalhoone katus ulatub üle piiri. See ei ole etteheidetav kostjale. Maakohus tuvastas arvestades asjatundja M. Sarmeti arvamust, et poolte õiguste rikkumine vihmavee juhtimisel on võimalik kõrvaldada poole omandiõigusesse vähem sekkuvamal viisil nii, et mõlemad piirinaabrid paigaldavad oma kõrvalhoone katusele vihmaveesüsteemi ja lumetõkke, mille kostja on enda väitel ka paigaldanud. Ringkonnakohus märgib, et hageja tugineb maakohtu otsuse vaidlustamisel apellatsioonkaebuses üksnes ebaõiglasele olukorrale, mille põhjustas kostja, kes ei pea kandma sellega seoses vastutust. Hageja apellatsioonkaebusest ei nähtu, et maakohus on hageja lammutusnõude rahuldamata jätmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt menetlusnorme. Puuduvad selged põhjendused, miks hageja maakohtu otsusega selles osas ei nõustu. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega hageja lammutamisnõude rahuldamata jätmisel (resolutsiooni p-d 4 ja 5) ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki neid põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebus jääb selles osas rahuldamata.
14.Maakohus jättis rahuldamata ka hageja alternatiivse nõude lammutamisnõudele, kohustada kostjat täitma XXXXXXXXXX piiri poolel oleva ehitise tuleohutusnõudeid, koostades ja kooskõlastades selleks vajaliku projekti ja teostama selle alusel vajalikud tööd 90 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Apellatsioonkaebuses palub hageja selle nõude rahuldada viimase alternatiivina, st juhul, kui ringkonnakohus ei rahulda tema kaebust kostja kohustamises lammutada kõrvalhoone juurdeehitus. Pooltel ei ole vaidlust selles, et arvestades XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX kinnistutel kõrvalhoonete paiknemist ei ole tuleohutusnõuded täidetud. M. Sarmeti arvamuse kohaselt ei vasta hoonetevaheline tuletõkkekuja nõuetele ei enne ega peale XXXXX garaaži laiendamist ja on tingitud kohalikust traditsioonilisest ehitusviisist (ajalooline ridaküla stiil). Hoonete vahel puudub tuletõkkemüür või tuletõkkesein. XXXXXXXXXX garaaži laiendusega olemasolevat olukorda halvemaks ega ka paremaks ei muudetud. Ringkonnakohus nõustub asjatundja arvamusega lammutusnõude rahuldamise mõju osas tuleohutusele. Hageja enda koostatud skeemilt, mille järgi ta soovib kostja kõrvalhoone juurdeehitise lammutamist (I kd lk 21) nähtub, et kui ka see nõue rahuldada, jääb ikkagi naabrite hoonete vahele väga väike vahe. Sega ei täidaks ka juurdeehitise lammutamine hageja soovitud eesmärki. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliste õigusnormide alusel nõuab hageja kostja kohustamist tellida tuleohutusnõuete projekt. Ringkonnakohus selgitab, et kui hageja leiab, et kostja on jätnud tegemata konkreetsed tööd tuleohutuse tagamiseks, millega on rikutud hageja
omandiõigust, peab hageja ise AÕS § 98 alusel kohustamisnõude esitamiseks selliste tööde vajalikkust tõendama. Eelnevalt võib osutuda vajalikuks vastava projekti tellimine, mida peab sellisel juhul tegema see pool, kes tööde tegemist taotleb. Käesoleval juhul ei ole hageja sellist nõuet esitanud. Eraõiguslikku nõuet ei saa põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega, vaid sellega peab kaasnema ka hageja tsiviilõiguste rikkumine (Riigikohtu
11.aprilli 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 11). Olukorras, kus nii hageja nõue tuleohutuse küsimuses kui ka selle nõude alusasjaolud jäävad ebaselgeks, on maakohus jätnud nõude põhjendatult rahuldamata ja otsuses selgitanud hagejale tema õigusi pöörduda tekkinud olukorra lahendamiseks Päästeameti ja kohaliku omavalitsuse poole. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et tuleohutusnõudeid peavad täitma mõlemad pooled. Vastuseks hageja märkusele apellatsioonkaebuses, et maakohus jättis seisukoha selle nõude osas resolutsioonis kajastamata, märgib ringkonnakohus, et TsMS § 442 lg-ga 5 ja kohtupraktikaga on kooskõlas otsuse resolutsioon, milles kohus märgib kõik rahuldatud nõuded, kuid võib jätta nõuded, mille osas hagi ei rahuldata, eraldi välja toomata.
15.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus jättis otsuses TsMS § 163 lg 1 alusel seoses hagi ja vastuhagi osalise rahuldamisega tasutud riigilõivu ja poolte õigusabi kulud poolte enda kanda, kuid kostja dokumentaalse tõendi (asjatundja M. Sarmeti arvamus) saamise kulud jättis võrdsetes osades poolte kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 720 eurot. Maakohus hindas asjatundja poole pöördumist põhjendatuks ning põhjendas hageja esitatud dokumentaalse tõendi kulu jaotust erinevalt muudest menetluskuludest sellega, et arvamuse andja on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja, mis annab arvamusele usaldusväärsust. Arvamus loob olukorrast selgema pildi ja see on asjakohane tõend. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestades hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatust jätnud põhjendatult riigilõivu ja poolte õigusabikulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu määratud menetluskulude jaotust selles osas muuta. TsMS § 163 lg 1 võimaldab kohtul otsustada, millisel viisil menetluskulusid hagi osalise rahuldamise korral jaotada ning menetluskulude täielikult või osaliselt poolte enda kanda jätmine on üks võimalik kulude jaotamise viis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul puudub alus jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda seetõttu, et kostja ei nõustunud maakohtu poolt pakutud kompromissiga. Maakohus on oma diskretsiooni ka selles osas piisavalt põhjendanud (otsuse lk 17) ja ringkonnakohus nõustudes maakohtuga ei hakka neid seisukohti kordama. Ringkonnakohus märgib, et vaidluse eset arvestades on seda liiki vaidluste lahendamine kõige mõistlikum kompromissiga ja maakohus tegi käesolevas asjas kompromissi saavutamiseks suuri jõupingutusi. Maakohus arutas pooltega kompromissi 27. aprilli ja 5. mai 2022 kohtuistungitel ning pärast seda edastas pooltele 10. mail 2022 kompromissi teksti (II kd tl 61), mille sisu vastab suures osas maakohtu poolt lõpplahendis otsustatule (eelkõige vihmavee süsteemide paigaldamine mõlema poole kõrvalhoonete katustele). Kompromissiga nõustus hageja, kostja kompromissi ei allkirjastanud, vaid soovis saada täiendavalt nõustamist kahelt asjatundjalt, kelle arvamused ta esitas maakohtule vastavalt 10. mail 2022 (I. Jevlanov) ja
21.juulil 2022 (M. Sarmet). M. Sarmeti arvamusest nähtub, et vastavalt kohtu soovitustele pöördus ka hageja tema kui asjatundja poole, kuid hagejalt saadud informatsiooni puudulikkuse tõttu ei saanud M. Sarmet hagejat huvitanud võimalikele kitsendustele tehnilisi lahendusi pakkuda, st M. Sarmet ei ole andnud asjatundjana vastust hageja küsimustele. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd just kostja soov saada asjatundja arvamust ei võimaldanud pooltel lõpetada menetlust kohtu poolt pakutud 10. mai 2022 kompromissi alusel, siis ei ole
põhjendatud maakohtu seisukoht, et erinevalt menetluskulude üldisest jaotusest käesolevas asjas, tuleb pool kostja esitatud dokumentaalse tõendiga seotud kulust jätta hageja kanda ja välja mõista temalt kostja kasuks 720 eurot. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ja jätab kõik poolte menetluskulud poolte endi kanda.
16.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.