Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 25.06.2018, Tartu 3-18-257 Vitali Borissovi kaebus Mustvee Linnavalitsuse 30.06.2006. a kasutusloa nr 296 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 31.05.2018. a määrus Vitali Borissovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vitali Borissov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Vitali Borissovi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.2018. a määrus muutmata.
2.Tagastada kaebajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebajal tuleb kohtule esitada andmed, millisele arvele ta riigilõivu tagastamist soovib.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. Borissov esitas 05.02.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Mustvee Linnavalitsuse (kaebuses märgitud Mustvee Vallavalitsus) poolt Mustvee linnas XXX kinnistul asuvale elamu-kõrvalhoonele 30.06.2006 väljastatud kasutusluba ehitise laiendamisel nr 296. Kaebaja märkis, et 2017. a suvel maamõõtja määras koordinaatide järgi kindlaks kinnistute XXX ja XX vahelise piiri ning selgus, et kolmanda isiku L. Bašuki hoone on ehitatud osaliselt XXX kinnistu territooriumile. Kolmas isik on hoonet laiendanud ja hoonele on väljastatud kasutusluba, millega on seadustatud kaebaja kinnistule kolmanda isiku hoone ehitamine. Kaebaja väitel sai ta vaidlustatud õigusaktist ja enda õiguste rikkumisest teada 23.01.2018, seega on kaebus esitatud tähtaegselt.
2.Mustvee vald leidis 26.02.2018. a seisukohas, et kaebetähtaeg tuleb lugeda möödunuks ja puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Valla väitel kaebaja ja XXX omaniku vahel tekkis piirivaidlus juba 2016. a oktoobris ning Maa-amet leidis kontrollmõõdistamise tulemusena, et XXX katastriüksuse mõõdistamisel on maamõõtja eksinud ning XXX ja XX katastriüksuse plaanidele vastavalt peab piirilõik kulgema mööda hoone seina. Piirivaidlus on arutlusel Tartu Maakohtus (tsiviilasi nr 2-17-7682).
3.Tartu Halduskohus jättis 17.05.2018. a määrusega V. Borissovi kaebuse käiguta ja andis kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks 10-päevase tähtaja.
4.V. Borissov esitas 28.05.2018 taotluse, milles ta palus lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt ning kui kohus leiab, et kaebus tühistamise nõudes ei ole esitatud tähtaegselt, siis taotles kaebaja aega kaebuse muutmiseks ja kaebuse esitamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kaebaja väitis, et ehitamist enne vaidlustatud kasutusloa väljastamist ei olnud toimunud, mistõttu ei saanud ega pidanud kaebaja ehitamist nägema ega ka teadma, et toimus dokumentide vormistamine ja tema õiguste rikkumine. Kaebaja väitel ei teadnud ta kuni 23.01.2018 enda õiguste rikkumisest ja kasutusloa väljastamisest. Maamõõtja tuvastas 2017. a suvel, et kaebaja kinnistu piir asub XXX hoone sees ning sellest hetkest sai kaebaja teada enda õiguste rikkumisest, kuid mitte vaidlustatud dokumendi väljastamisest.
5.Tartu Halduskohus jättis 31.05.2018. a määrusega V. Borissovi taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata; lõpetas haldusasja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel; jättis menetluskulud poolte endi kanda. Määruse põhjendused: 1) Kuna kaebajale kasutusluba teatavaks ei tehtud, peab kohus HKMS § 46 lg 7 alusel kaaluma, kas kaebaja on ebamõistlikult viivitanud kaebuse esitamisega, saades loast teadlikuks muul viisil. Kuna kasutusloa taotlus esitati ajal, mil XXX omanikuks oli D. Repkin ning samal ajal oli D. Repkini naabriks kaebaja, ei ole usutav, et kaebaja ei olnud teadlik naabri poolt ehitise laiendamisest. Kuigi kaebaja väidab, et reaalseid ehitustöid enne 2006. a kasutusloa väljastamist ei toimunud, kinnitab kaebaja ise, et ehitati kokku XXX asuvad elamu ja kõrvalhooned. Kaebaja pidi olema teadlik naaberkinnistul toimuvatest ehitustöödest, mis eelnesid 2006. aastal kasutusloa väljastamisele. Seda isegi juhul, kui ehitustööd oleksid toimunud aastad varem enne kasutusloa väljastamist. Kaebaja oleks saanud ehitustegevuse tuvastamisel pöörduda Mustvee linna poole, et hinnata, kas naaberkinnistul toimuv on õiguspärane või mitte. Puudub teave, millal kaebaja täpselt sai teadlikuks ehitise laiendamisest, kuid on ilmselge, et kaebus on esitatud ebamõistliku viivitusega, arvestades, et kasutusluba nr 296 väljastati 30.06.2006, s.o ca 12 aastat tagasi. Kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebetähtaega on ületatud ka juhul, kui pidada kasutusloast teadlikuks saamise ajaks 2017. a suve, arvestada, et Riigikohus on mõistlikuks ajaks haldusakti vaidlustamiseks pärast selle olemasolust teadasaamist pidanud kahte kuud (09.05.2007. a määrus nr 3-3-1-23-07, p-d 10-12). Kuigi kohus andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, ei ole kaebaja vastavat taotlust ja kaebetähtaja ületamist tinginud mõjuvat põhjust esitanud, mistõttu ei saa kohus taotlust lahendada ega tähtaega ennistada. 2) Jättes kõrvale muud nõude lubatavuse kriteeriumid, tuleb ka õigusvastasuse kindlakstegemise nõude puhul HKMS § 124 lg-st 1 lähtudes hinnata, kas järgitud on kaebetähtaega ja kas kaebetähtaja rikkumise korral esineb tähtaja ennistamise alus. Kasutusluba nr 296 anti 30.06.2006. Seega möödus 3-aastane kaebetähtaeg 30.06.2009. Esineda ei saanud mõjuvaid põhjuseid ja takistusi kaebuse tähtaegsele esitamisele, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamise, arvestades tühistamisnõudega seonduvaid põhjendusi ja menetlusosaliste seisukohti. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetaks kohus määrusega tuvastamiskaebuse menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Seetõttu ei ole lubatav kaebuse muutmine.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.V. Borissov esitas 11.06.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.2018. a määrus täies ulatuses ja saata asi tagasi halduskohtule. Määruskaebuse põhjendused:
Hoone laiendamine toimus ammu enne vaidlustatud loa väljastamist. Dokumentide vormistamine ehituse kohta puudutas kinnitut XXX , mitte kinnistut XXX. Kaebajat toimunust ei teavitatud. Faktiliselt asuvad hoone hoordinaadid kaebaja kinnistu sees, kuid kaebaja seda ei teadnud. Tülid naabriga piiride osas olid, mille lõpetamiseks kutsus kaebaja maamõõtja, kes tuvastas 2017. a suvel koordinaatide järgi XXX ja XX kinnistute vahelise piiri asukoha. Sellest hetkest sai kaebaja teada enda õiguste rikkumisest (piiri asukohast), kuid mitte vaidlustatud dokumendi väljastamisest. Alles vestlusest vallavalitsuse töötajaga (23.01.2018. a pöördumine) selgus, et väljastatud on kasutusluba ehitise laiendamisel. Kaebajale ei olnud teada dokumendi „Kasutusluba ehitise laiendamisel“ olemasolu. Seetõttu ei ole kaebaja ületanud kohtusse pöördumise tähtaega. Kohus kaebaja 28.05.2018 esitatud taotlust ei rahuldanud ega andnud kaebajale aega kaebuse muutmiseks. Kohus leidis põhjendamatult ja tõendite vastaselt, et kaebaja pidi teadma tema kinnistu kohta dokumendi väljastamisest. Kaebaja ei saanud teada, et väljastati kasutusluba hoonele, mis asub tema kinnistul. See on dokumendi väljastamine tema kinnistu kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et V. Borissovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Arvestades käesolevas asjas vaidluse all olevat küsimust ning asjaolu, et Mustvee Linnavalitsus on halduskohtule endapoolse seisukoha 26.02.2018 esitanud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks Mustvee Linnavalitsuselt seisukohta.
9.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse Mustvee Linnavalitsuse 30.06.2006. a kasutusloa nr 296 (tl 40) tühistamiseks. 28.05.2018. a taotluses (tl 54-55) taotles kaebaja, et kui kohus leiab, et kaebus tühistamise nõudes ei ole esitatud tähtaegselt, siis anda kaebajale aega kaebuse nõude muutmiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudeks. Halduskohus lõpetas vaidlustatud määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, leides, et kaebaja ei ole taotlust kaebetähtaja ületamist tinginud mõjuvate põhjuste kohta esitanud, mistõttu ei saa kohus tähtaega ennistada. Halduskohus luges ilmselgeks, et kaebus on esitatud ebamõistliku viivitusega, arvestades, et kasutusluba nr 296 väljastati peaaegu 12 aastat tagasi. Halduskohus jättis kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata, märkides, et kohus lõpetaks määrusega tuvastamiskaebuse menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu vastavalt HKMS § 124 lg-le 2, sest esineda ei saanud mõjuvaid põhjuseid ja takistusi kaebuse tähtaegseks esitamiseks (3-aastane kaebetähtaeg möödus 30.06.2009, HKMS § 46 lg 5), mis võiksid kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise. Sellest tingituna leidis halduskohus, et kaebuse muutmine ei ole lubatav. Kaebaja kordab määruskaebuses juba halduskohule esitatud kaebuses ja 28.05.2018. a taotluses väidetut, millele halduskohus on vaidlustatud kohtumääruses põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 31.05.2018. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
10.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001. a määrus nr 3-3-1-59-00, p 2). Halduskohus jättis 17.05.2018. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ja andis kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks
10 päeva. Kuigi kaebaja esitas halduskohtule 28.05.2018 taotluse, jäi ta selles üksnes kaebuses väidetuga analoogsele seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust ega kaebetähtaja ületamist tinginud mõjuvat põhjust esitanud. Ka ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
11.Halduskohus on määruses põhjendanud, miks ta jätab kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudeks rahuldamata. Kaebaja märgib määruskaebuses üksnes, et kohus kaebaja taotlust ei rahuldanud, kuid kaebaja ei ole selles osas määruskaebuses halduskohtu väidetele sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu seisukoht kaebuse muutmata jätmisel õiguspärane. Ringkonnakohus selgitab halduskohtu määrusele täiendavalt, et olenemata tuvastamiskaebuse mittetähtaegsusest, mida käsitledes ei pidanud halduskohus kaebuse muutmist põhjendatuks, välistavad kaebuse muutmise ka HKMS §-s 45 sätestatud kaebeõiguse piirangud. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebuse muutmine hüvitamiskaebuseks poleks ebamõistlik aga HKMS § 46 lõikest 4 lähtudes, mille kohaselt ei saa hüvitamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti andmisest. Kuna kasutusluba hoonele väljastati 30.06.2006, polnuks halduskohtul võimalik menetleda ka kaebaja võimalikku kahju hüvitamise nõuet.
12.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus V. Borissovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.05.2018. a määruse muutmata.
13.Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 15 eurot. Määruskaebusele lisatud maksekorralduse nr 396 kohaselt on riigilõivu tasunud CARTEX OÜ. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on Tartu Halduskohtu 31.05.2018. a määruse peale esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eelnevat arvestades tuleb kaebajale tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (15 eurot) ning kaebajal tuleb esitada kohtule andmed, millisele arvele ta riigilõivu tagastamist soovib.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.