3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Muud selgitused Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse saabus 05.02.2018 Vitali Borissovi kaebus Mustvee Linnavalitsuse (kaebuses märgitud Mustvee Vallavalitsus) poolt Mustvee linnas, Pihkva tänav 49 kinnistul asuva elamu-kõrvalhoonele 30.06.2006 väljastatud kasutusloa ehitise laiendamisel nr 296 tühistamiseks. Kaebaja põhjendab, et soovis 2017. aastal ehitada enda ja Lola Bašuki kinnistu vahele piirdeaeda ning kutsus välja maamõõtja, et välistada tüli piiri asukoha osas. Selgus, et kolmanda isiku hoone on ehitatud osaliselt Pihkva tn 51 kinnistu territooriumile. Kolmas isik on hoonet omavoliliselt laiendanud ning hoonele on väljastatud kasutusluba. Mustvee valla õiguseellane on seadustanud kaebaja kinnistule kolmanda isiku hoone ehitamise. Kuna kaebaja sai vaidlustatud õigusaktist ning oma õiguste rikkumisest teada 23.01.2018, on kaebus esitatud tähtaegselt.
2.Mustvee vald esitas kohtule 26.02.2018 seisukoha, milles leiab, et kaebetähtaeg tuleb vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-le 7 lugeda möödunuks ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Ehitise laiendamine ei teki kasutusloa andmisega, vaid sellele eelnes ehitise ehitamine, mida kaebaja pidi nägema. Kaebaja ja Pihkva tn 49 omaniku vahel tekkis piirivaidlus juba 2016. aasta oktoobris. Aia rajamisel selgus, et omanikel on erinevad teadmised piiride kulgemisest. Mustvee Linnavalitsus pöördus Maa-ameti poole kontrolltoimingute tegemiseks. Kontrollmõõdistamise tulemusena leidis Maa-amet, et Pihkva tn 51 katastriüksuse mõõdistamisel on maamõõtja eksinud ning Pihkva tn 51 ja Pihkva tn 49 katastriüksuse plaanidele vastavalt peab piirilõik kulgema mööda hoone seina. Piirivaidlus on arutlusel Tartu Maakohtus (tsiviilasi nr 2-17-7682).
3.Kaebaja esitas kohtule 28.02.2018 avalduse, milles põhjendab, et üks asi on elamu ehitamine, mis võib olla ebaseaduslik, teine asi on ehitise tagantjärgi seadustamine. Kaebajal ei olnud enne 23.01.2018 infot ehitise seadustamise kohta.
4.Tartu Halduskohus 17.05.2018 määruses jättis Vitali Borissovi kaebuse käiguta ja andis kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus põhjendas, et HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebajale ei ole eelnimetatud sätte kohaselt Mustvee Linnavalitsuse 30.06.2006 kasutusluba nr 296 teatavaks tehtud ning tuleb eeldada, et kaebaja sai haldusaktist teada muul viisil. HKMS § 46 lg 7 alusel tuleb kaaluda, kas kaebaja on ebamõistlikult viivitanud tühistamiskaebuse esitamisega, mistõttu on kaebetähtaeg möödunud. Kaebetähtaja alguse puhul ei ole määrav, millal isik sai teada, et haldusakt rikub tema õigusi, vaid asjaolu, millal isik sai olemasolevast haldusaktist teada. Seejärel on isikul kaebetähtaja kulgemise jooksul võimalik hinnata, kas haldusakt võib tema õigusi riivata ning kas tal on vaja haldusakti vaidlustada. Ehitise laiendamine ei teki kasutusloa andmisega, vaid sellele eelnes ehitise ehitamine, mida kaebaja pidi nägema. Kui kaebaja nägi, et tema naaberkinnistul laiendatakse hoonet ning viiakse läbi ehitustöid, pidi ta eeldama, et väljastatakse ka vastav kasutusluba. Seejärel oleks kaebaja pidanud pöörduma Mustvee linna poole, et haldusaktiga tutvuda ning selle õiguspärasuse üle otsustada, tegema valiku kaebeõiguse kasutamise või mittekasutamise vahel jne. On ilmselge, et kaebus on esitatud ebamõistliku viivitusega, mistõttu on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.
5.Tartu Halduskohtusse saabus 28.05.2018 kaebaja taotlus lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt ning juhul, kui kohus leiab, et kaebus tühistamise nõudes ei ole esitatud tähtaegselt, siis taotleb kaebaja aega kaebuse muutmiseks ja kaebuse esitamiseks õigusvastasuse nõudega. Kaebaja põhjendab, et ehitamist enne vaidlustatud kasutusloa väljastamist ei olnud toimunud. Seega ei saanud ega pidanud kaebaja ehitamist nägema. Kaebaja ei pidanud ega saanud üldse teada, et toimus mingi dokumentide vormistamine ning tema õiguste rikkumine dokumentide vormistamise ajal. Kaebaja ei teadnud kuni 23.01.2018 oma õiguste rikkumisest ning kasutusloa väljastamisest. Maamõõtja tuvastas 2017. aasta suvel, et tema kinnistu piir asub Pihkva 49 hoone sees. Sellest hetkest sai kaebaja teada enda õiguste rikkumisest, kuid mitte vaidlustatud dokumendi väljastamisest. Alles 23.01.2018 sai kaebaja teada, miks tema kinnistu piir asub kolmanda isiku hoone sees, kui kaebaja esindaja pöördus 23.01.2018 Mustvee Vallavalitsuse poole, soovides teada, kuidas lahendada Lola Bašuki poolt ebaseaduslik hoone laiendamise probleem (kinnistul oli algselt elamu ja väikesed kõrvalhooned, mida kolmas isik oli enne 2006. aastat kokku ehitanud). Seega ei ole kaebaja kohtusse pöördumise tähtaega ületanud. Kui kohus leiab, et kaebaja sai juba 2017. aasta suvel teada oma õiguste rikkumisest, soovib kaebaja esitada kaebuse vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohtu seisukoht
6.Kohus käsitleb esmalt kaebuse tähtaegsust (I), seejärel lahendab kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (II) ning viimaks lõpetab haldusasja menetluse ja käsitleb menetluskulusid (III). I
7.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus kontrollis 17.05.2018 määruses, kas Vitali Borissov on kaebuse Mustvee Linnavalitsuse 30.06.2006 kasutusloa nr 296 tühistamiseks esitanud tähtaegselt ning leidis, et kaebus on esitatud tähtaega ületades (vt käesoleva määruse p 4).
8.Üldjuhul on tühistamiskaebuse esitamisel kaebuse tähtaegsuse hindamisel määravaks haldusakti teatavaks tegemise aeg HKMS § 46 lg 1 kohaselt, kuid kuna kaebajale vaidlustatud kasutusluba teatavaks ei tehtud, pidi kohus HKMS § 46 lg 7 alusel kaaluma, kas kaebaja on ebamõistlikult viivitanud kaebuse esitamisega, saades loast teadlikuks muul viisil. Kuigi kaebaja väitel sai ta vaidlustatud haldusaktist teada alles 23.01.2018 või äärmisel juhul oma õiguste rikkumisest teadlikuks 2017. aasta suvel, ei pea kohus kaebaja väiteid põhjendatuks.
9.Mustvee linnale Pihkva tn 49 asuva ehitise laiendamise kasutusloa taotluse esitamisel 21.06.2006 oli Pihkva tn 49 omanik Demid Repkin, kes oli vaidlusaluse kinnistu omanik alates 27.01.1999 (23.11.1998 kinnistamisavalduse alusel). Pihkva tn 49 omanik vahetus 03.11.2011 (31.10.2011 asjaõiguslepingu alusel), mil omanikuks sai Lola Bašuk. Kaebaja on Pihkva tn 49 naaberkinnistu Pihkva tn 51 asuva kinnistu omanik alates 08.02.2000 (07.12.1999 kinnistamisavalduse alusel). Kuna kasutusloa taotlus esitati ajal, mil Pihkva tn 49 omanikuks oli Demid Repkin, samal ajal oli Demid Repkini naabriks kaebaja, ei ole usutav, et kaebaja ei olnud teadlik oma naabri poolt ehitise laiendamisest. Kuigi kaebaja väidab, et reaalseid ehitustöid enne 2006. aasta kasutusloa väljastamist ei toimunud, kinnitab kaebaja ise, et ehitati kokku Pihkva tn 49 asuvad elamu ja kõrvalhooned. Kaebaja pidi olema teadlik oma naaberkinnistul toimuvatest ehitustöödest, mis eelnesid 2006. aastal kasutusloa väljastamisele. Seda isegi juhul, kui ehitustööd oleksid toimunud aastad varem enne kasutusloa väljastamist. Kaebaja oleks saanud ehitustegevuse tuvastamisel pöörduda Mustvee linna poole, et hinnata, kas tema naaberkinnistul toimuv on õiguspärane või mitte.
10.Kohus selgitas 17.05.2018 määruses, et võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja –toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust ega ootust kord juba vastu võetud lahenduste püsimajäämise suhtes (K. Merusk ja I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, lk 192). Kohtul puudub teave selle kohta, millal kaebaja täpselt sai teadlikuks ehitise laiendamisest, kuid on ilmselge, et kaebus on esitatud ebamõistliku viivitusega, arvestades, et Mustvee Linnavalitsus väljastas kasutusloa nr 296 juba 30.06.2006, s.o ligikaudu 12 aastat tagasi, mistõttu on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebetähtaega on ületatud isegi juhul, kui pidada vaidlustatud kasutusloast teadlikuks saamise ajaks 2017. aasta suve, arvestada, et Riigikohus on mõistlikuks ajaks haldusakti vaidlustamiseks pärast selle olemasolust teadasaamist pidanud kahte kuud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p-d 10-12).
11.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kuigi kohus andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus, ei ole kaebaja vastavat taotlust ja kaebetähtaja ületamist tinginud mõjuvat põhjust esitanud, mistõttu ei saa kohus taotlust lahendada ega tähtaega ennistada. II
12.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
13.Jättes kõrvale muud nõude lubatavuse kriteeriumid, tuleb kohtul ka õigusvastasuse kindlakstegemise nõude puhul HKMS § 124 lg-st 1 lähtudes hinnata, kas järgitud on kaebetähtaega ja kas kaebetähtaja rikkumise korral esineb tähtaja ennistamise alus.
14.HKMS § 46 lg 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. Mustvee Linnavalitsuse kasutusluba nr 296 anti juba 30.06.2006 ning seega möödus kolmeaastane kaebetähtaeg 30.06.2009. Kohtu hinnangul ei saanud esineda mõjuvaid põhjuseid ning takistusi kaebuse tähtaegsele esitamisele, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamise, arvestades tühistamisnõudega seonduvaid põhjendusi ning menetlusosaliste seisukohti.
15.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetaks kohus määrusega tuvastamiskaebuse menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu vastavalt sama seadustiku § 124 lg-le 2. Seetõttu ei ole lubatav ka kaebuse muutmine. Arvestades eeltoodut jätab kohus Vitali Borissovi taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata. III
16.Nagu juba märgitud, siis HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
17.Kuna kaebus ei ole tähtaegne, kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust ning kohus ei luba kaebuse muutmist, lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja HKMS § 124 lg-st 2 lähtudes käesoleva asja menetluse.
18.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
19.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Mustvee vallale ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud.
20.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel ning kaebuselt on 05.02.2018 tasutud riigilõivu 15 eurot, on kaebajal õigus riigilõivu tagastamisele. HKMS § 104 lg 8 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu on tasunud CARTEX OÜ. Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist viimati nimetatud isikule, tuleb tal sellest kohtule teada anda. Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist endale või muule isikule, tuleb tal kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.