Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 13. juuni 2025
Tsiviilasja number
2-24-1449
Tsiviilasi
Kristel Ehrbergi avaldus Foremen Invest OÜ kohustamiseks anda teavet ja võimaldada dokumentidega tutvuda
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. aprilli 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Foremen Invest OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Foremen Invest OÜ (rk: 11469935), esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Vastustaja (avaldaja): Kristel Ehrberg (ik: XXXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. aprilli 2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Foremen Invest OÜ kanda.
3.Välja mõista Foremen Invest OÜ-lt Kristel Ehrbergi kasuks menetluskulud seoses määruskaebuse menetlemisega 600 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt (600 eurot) tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Kristel Ehrberg (avaldaja) esitas 26.01.2024 maakohtule avalduse, milles palus kohustada Foremen Invest OÜ-d (puudutatud isik) andma talle teavet ja võimaldama tutvuda dokumentidega. Avaldaja palus: - kohustada puudutatud isikut esitama teavet puudutatud isiku majandustegevuse kohta alates 01.01.2023 kuni teabe esitamise ajani ja esitama (alternatiivselt võimaldama tutvumist) seda kinnitavad dokumendid, sh raamatupidamise bilansid (kus on detailselt välja toodud äriühingu vara koosseis, sh üksikasjalikud andmed põhivara, käibevara, kohustuste ja debitoorsete nõuete kohta) teabe ja dokumentide esitamise aja seisuga (alternatiivselt seisuga 31.12.2023); puudutatud isiku pearaamatu ja käibeandmikute väljatrükid iga kalendrikuu kohta alates 01.01.2023 kuni dokumentide esitamise ajani (alternatiivselt kuni 31.12.2023); - kohustada puudutatud isikut esitama teavet, millistes pankades on puudutatud isikul avatud pangakontosid, ja esitama (alternatiivselt võimaldama tutvumist) kõigi kontode väljavõtted alates 01.01.2023 kuni kontode väljavõtete esitamise ajani (alternatiivselt kuni 31.12.2023); - kohustada puudutatud isikut esitama teavet osaühingu kassatehingute kohta alates 01.01.2023 ja esitama (alternatiivselt võimaldama tutvumist) kassatehingute väljatrükid alates 01.01.2023 kuni väljatrükkide esitamise ajani (alternatiivselt kuni 31.12.2023); - kohustada puudutatud isikut esitama teavet puudutatud isiku poolt XXXXXXXX asuva kinnistu (registrikood XXXXXXXX) omandamise, koormamise ja kasutusele andmise kohta ja seda kinnitavad dokumendid, sh kinnisasja omandamise leping(ud) koos kõigi lisade, täienduste ja muudatustega; kinnisasja koormavate hüpoteekide seadmise lepingud koos kõigi lisade, täienduste ja muudatustega; samuti lepingud (eelkõige laenulepingud, krediidilepingud jne), mille täitmist kinnisasja koormavad hüpoteegid tagavad; kõik kinnisasja kasutusele andmise lepingud (rendilepingud, üürilepingud, tasuta kasutamise lepingud jne); - teabe ja dokumentidega tutvumise viisina kohustada puudutatud isikut saatma need avaldaja esindajale e-posti teel; alternatiivselt võimaldama teabe ja dokumentidega tutvumist muul, kohtu poolt põhjendatuks peetaval viisil. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku osa nimiväärtusega 1738,40 eurot omandatud avaldaja ja Argo Ehrbergi abielu kestel ning kuulub nende ühisvara hulka. Abielu sõlmiti 27.07.2000 ja lõppes abielu lahutamisega 26.09.2023. Avaldaja pöördus 20.10.2023 ja 15.01.2024 kirjadega puudutatud isiku juhatuse poole nõudega esitada kirjades loetletud teave ja dokumendid. Puudutatult isik ei ole avaldaja nõuet täitnud. Eelduslikult on soovitud dokumendid koostatud elektrooniliselt. Seetõttu on eelistatav dokumentidega tutvumise viis dokumentide edastamine avaldaja esindaja e-postile.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole õigustatud äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 1 alusel nõuet esitama ja esineb alus teabe andmisest keeldumiseks ÄS § 165 lg 1 alusel. Teabenõue pole arusaadav. Avaldaja ei ole täpsustanud,
2
mida tähendab teave majandustegevuse kohta. Teabenõue on puudutatud isikut ülemäära koormav ning hea usu põhimõtte vastane. Avaldaja ei ole ühingusse rahaliselt investeerinud. Teabenõue puudutab suurt hulka puudutatud isikuga seonduvat strateegilist informatsiooni, mistõttu oleks sisuliselt tegu erikontrolliga, kuid seda ei viiks läbi sõltumatu ekspert, kellel oleks kohustus hoida ärisaladust. Avaldaja ei ole teabenõuet ja õigustatud huvi põhjendanud. Puudutatud isik taotles, et dokumentidega tutvumine määrataks puudutatud isiku asukohas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 28.04.2025 määrusega avalduse osaliselt ning kohustas Foremen Invest OÜ-d esitama K. Ehrbergile järgmise teabe ja dokumendid: 1) alates 01.01.2023 kuni teabe ja dokumentide esitamise aja seisuga Foremen Invest OÜ raamatupidamise bilansid (kus on detailselt välja toodud Foremen Invest OÜ vara koosseis, sh üksikasjalikud andmed põhivara, käibevara, kohustuste ja debitoorsete nõuete kohta), Foremen Invest OÜ pearaamatu ja käibeandmikute väljatrükid iga kalendrikuu kohta alates 01.01.2023 kuni teabe ja dokumentide avaldajale esitamise aja seisuga; 2) teave, millistes pankades on Foremen Invest OÜ-l avatud pangakontosid, ja kõigi Foremen Invest OÜ pangakontode väljavõtted alates 01.01.2023 kuni pangakontode väljavõtete avaldajale esitamise aja seisuga; 3) teave Foremen Invest OÜ kassatehingute kohta alates 01.01.2023 ja kassatehingute väljatrükid alates 01.01.2023 kuni väljatrükkide avaldajale esitamise aja seisuga; 4) teave Foremen Invest OÜ poolt XXXXXXXX asuva kinnistu (registrikood XXXXXXXX) omandamise, koormamise ja kasutusele andmise kohta ja seda kinnitavad dokumendid, sh kinnisasja omandamise leping(ud) koos kõigi lisade, täienduste ja muudatustega; kinnisasja koormavate hüpoteekide seadmise lepingud koos kõigi lisade, täienduste ja muudatustega; samuti lepingud (eelkõige laenulepingud, krediidilepingud jne), mille täitmist kinnisasja koormavad hüpoteegid tagavad; kõik kinnisasja kasutusele andmise lepingud (sh rendilepingud, üürilepingud, tasuta kasutamise lepingud). Teabe ja dokumentidega tutvumise viisina kohustati Foremen Invest OÜ-d saatma need avaldajale e-posti teel. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud puudutatud isiku kanda, rahuldas avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1850 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1800 eurot, ning viivise menetluskulude 1850 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Määruse kohaselt avaldaja oli ja on õigustatud isikuks, kel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Osaühingu osa kuulus abikaasade ühisvara hulka. Menetluse ajal ühisvara jagati. Äriregistrist nähtuvalt on puudutatud isiku osanikeks avaldaja 34%, Argo Ehrberg 34% ja Heino Sildnik 32%. ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud eeldused avaldusega kohtu poole pöördumiseks on täidetud. Avaldaja esitas puudutatud isikule 15.01.2024 nõude teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks, paludes teabe ja dokumendid edastada elektrooniliselt avaldaja esindaja epostile. Puudutatud isik teavet ega dokumente avaldajale esitanud ei ole. Avaldaja esitas avalduse kohtule 26.01.2024, järgides ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaega. 15.01.2024 juhatusele esitatud nõude sisu vastab kohtusse pöördumise nõudele. Puudutatud isik leiab, et avaldajale on pakutud võimalust tutvuda dokumentidega puudutatud isiku asukohas, kuid avaldaja ei ole huvi üles näidanud. Puudutatud isik esitas kohtule e-kirja, millest nähtub, et 10.11.2023 on avaldaja esindajale saadetud e-kiri, kus on mh öeldud, et: „Olete soovinud tutvuda äriühingute dokumentidega viidates ÄS § 182 lg 1 (ilmselt soovisite 3
viidata ÄS § 166 lg 1), mis näeb õiguse nimetatud dokumentidega tutvumiseks. Selline võimalus on alati olemas olnud“. Üldsõnaline vastus, et avaldajal on alati olnud võimalus äriühingu dokumentidega tutvuda, ei ole piisav, et lugeda teabe andmise kohustus täidetuks. Osas, milles palutakse kohustada puudutatud isikut esitama teavet puudutatud isiku majandustegevuse kohta alates 01.01.2023 kuni teabe esitamise ajani on nõue liiga üldine. Selles osas jääb nõue rahuldamata. Ülejäänud osas on nõue selgelt arusaadav ja täidetav ning kohus rahuldas nõude ülejäänud osas. Teabe ja dokumentidega tutvumise viisina kohustas maakohus puudutatud isikut saatma need avaldajale e-posti teel. Maakohus tugines Riigikohtu selgitustele 26.01.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-20-9006 (p 14). Puudutatud isik on kohtule teatanud, et nõutav teave on võimalik esitada elektroonilisel kujul. Seadusest tuleneva õiguse teostamine ei saa üldjuhul olla vastuolus hea usu põhimõttega. Väljatoodud asjaolud ei anna juhatusele alust keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Osaniku õigus saada teavet ei eelda täiendavalt õigustatud huvi põhjendamist. Asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse pidada osaniku õigust saada teavet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Puudutatud isik ei ole põhistanud, et nõutud teave või osa teabest on ärisaladus ning et selle avaldamine kahjustab oluliselt puudutatud isiku huve. Kohus rahuldas avalduse olulises ulatuses ja jättis rahuldamata marginaalses osas. Avaldaja saavutab oma eesmärgi, milleks kohtusse pöörduti. Seetõttu jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Foremen Invest OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28.04.2025 määruse tühistamist osas, millega maakohus avalduse osaliselt rahuldas ja jättis menetluskulud Foremen Invest OÜ kanda, ning uue määruse tegemist, millega jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on avaldajale olnud tagatud võimalus dokumentidega tutvumiseks ja avaldajal puudus vajadus kohtu poole pöörduda. Mõistlik isik saab puudutatud isiku advokaadi Epp Landbergi 10.11.2023 vastusest avaldaja advokaadile Aleksei Vassiljevile aru selliselt, et puudutatud isik ei tee takistusi ja avaldajal on võimalik dokumentidega tutvuda. Selle asemel, et täpsustada, kuidas, kus ja millal oleks võimalik dokumentidega tutvuda, esitas avaldaja 15.01.2024 puudutatud isikule uuesti teabenõude ning seejärel avalduse kohtule. Puudutatud isik on kinnitanud ka 07.04.2025 menetlusdokumendis, et avaldajal on võimalik teabe ja dokumentidega tutvuda puudutatud isiku asukohas. Kohus on põhjendatult viidanud, et avaldaja teabenõue on osaliselt liiga üldine. Seetõttu polnud sellele võimalik avaldaja soovitud viisil vastata ning puudutatud isik eeldas, et kui avaldajal on soov dokumentide ja teabega tutvuda, siis tuleb ta puudutatud isiku asukohta ja tutvub seal dokumentidega, mille vastu tal huvi on. Kohus pidanuks jätma avaldaja taotluse TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata; 2) taotleb puudutatud isik, et dokumentidega tutvumine toimuks elektrooniliselt puudutatud isiku asukohas arvuti vahendusel. Nõutud teabe maht on väga suur, sealjuures ei ole tegemist olemasolevate dokumentidega, vaid tegemist on andmete ja dokumentidega (nt pangakonto väljavõtted), mida on vaja andmebaaside põhjal luua. Ei ole mõistlik, kui puudutatud isik peaks hakkama dokumente looma, salvestama ja edasi saatma, võrreldes sellega, et avaldaja saaks tutvuda andmetega kohapeal, ilma et neid andmeid peaks eraldi looma ja edastama või printima.
4
Riigikohus on 19.10.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-13213 (p 28) selgitanud, et kohus ei pea kohustama ühingut tegema dokumente nähtavaks elektrooniliselt, vaid piisav on, kui kohus kohustab ühingut tema asukohas dokumendid nähtavaks tegema. Detailsemat täitmisviisi lahendis kindlaks määrama ei pea. Ühing ei pea näidatavaid dokumente tegema kättesaadavaks viisil, mis võimaldaks neid kopeerida või alla laadida. Puudutatud isik peaks elektroonse tutvumise võimaldamisel võtma kasutusele eraldi meetmed, mis takistaksid avaldajal dokumentide kopeerimist või alla laadimist. 21.10.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-199918 (p 41) on Riigikohus kinnitanud, et ei ole põhjust täitmisviisi määrata kindlaks selliselt, et tutvumine oleks tingimata elektrooniline; 3) tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda. TsMS § 172 lg-s 1 sisalduva üldreegli järgi kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Puudutatud isik ei ole keelanud avaldajal soovitud teabega puudutatud isiku asukohas tutvuda ja avaldajal ei olnud oma eesmärgi saavutamiseks vaja kohtu poole pöörduda. Vaidlust oleks võinud vältida seeläbi, et isikud oleksid vahetult ilma advokaatide vahenduseta suhelnud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.K. Ehrberg vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole avaldajal võimaldatud dokumentidega tutvuda. Avaldaja on 20.10.2023 ja 15.01.2024 esitanud puudutatud isikule avaldused teabe saamiseks. Puudutatud isik vastas 20.10.2023 kirjale 10.11.2023, milline e-kiri viitab, et puudutatud isik ei olnud valmis avaldajale teavet andma ega dokumentidega tutvumist võimaldama, vaid pakkus alternatiivse lahendusena äriühingu majandusseisundi hindamist audiitori või eksperdi kaudu. Avaldaja ei olnud alternatiivse pakkumisega nõus ning nõudis 15.01.2024 kirjas jätkuvalt teabe ja dokumentide esitamist. 15.01.2024 kirjale ei ole puudutatud isik reageerinud; 2) ei ole põhjendatud puudutatud isiku taotlus, et dokumentidega tutvumine toimuks elektrooniliselt puudutatud isiku asukohas arvuti vahendusel. Maakohus on selgitanud sellise viisi põhjendamatust, viidades Riigikohtu praktikale (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 14). Kui taotletud dokumentide maht oleks väga suur (millega avaldaja ei nõustu), oleks lihtsam ja ökonoomsem edastada dokumendid elektroonilisel kujul avaldaja e-postile, selle asemel, et luua dokumendid füüsilisel kujul ning korraldada kohtumist dokumentidega tutvumise ja kopeerimise võimaldamiseks. Nõutud teabe ja dokumentide maht seisneb neljas PDF (või muus andmete tajumist võimaldavas) failis, mille alla laadimiseks ja edastamiseks ei peaks kuluma üle 5 minuti. Sellise marginaalse mahuga teabe ja dokumentide esitamine ei saa olla koormav. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu lahendis nr 2-20-9006, p 12.2) on rõhutatud, et osanik või tema esindaja võib dokumentidega tutvumise käigus dokumentidest ise füüsilisi või elektroonilisi koopiaid teha või ka nõuda dokumentide talle elektrooniliselt kättesaadavaks tegemist. Avaldaja soovib teha dokumentidest koopiad ja puudutatud isikul puudub alus sellest keelduda. Puudutatud isiku keeldumine sellisel viisil teabenõude täitmisest tekitab põhjendamatult lisakulutusi ning on seega vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isiku taotlusest nähtub eesmärk kõrvale hiilida teabenõude reaalsest täitmisest või seda oluliselt raskendada. Teabe ja dokumentidega tutvumise viisi muutmata jätmine on oluline ka määruse täitmise seisukohalt. Õigusemõistmise eesmärgiga ei ole kooskõlas olukorra loomine, kus pärast kohtuvaidluse lõppemist võivad tekkida õigusvaidlused lahendi täitmise osas;
5
3) tuleb menetluskulud seoses avalduse rahuldamisega jätta puudutatud isiku kui menetluse põhjustanud menetlusosalise kanda. Puudutatud isik ei võimaldanud avaldajal dokumentidega tutvuda. Mitme menetlusosalisega hagita menetluste osas on Riigikohus avaldanud seisukohta, et üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda neid kõiki.
7.Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Puudutatud isik on jätkuvalt seisukohal, et avaldajale oli tagatud võimalus tutvuda dokumentidega ning seetõttu puudus avaldajal vajadus kohtusse pöördumiseks. Maakohus on puudutatud isiku nimetatud seisukohta käsitlenud määruse p-s 7.2 ning asunud põhjendatud seisukohale, et puudutatud isiku 10.11.2023 e-kiri (vastus) avaldaja esindajale seda ei tõenda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 10.11.2023 e-kiri, milles puudutatud isik märgib, et avaldajal on alati olnud võimalus äriühingu dokumentidega tutvuda, on liiga üldsõnaline, et sellega lugeda täidetuks ÄS §-s 166 sätestatud teabe andmise kohustus. 15.01.2024 esitas avaldaja puudutatud isikule korduva nõude teabe saamiseks, millele puudutatud isik ei reageerinud. 15.01.2024 nõudekirjas märkis avaldaja muuhulgas, et nõude täitmata jätmise korral pöördub avaldaja kohtusse. Eeltoodu kinnitab, et avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult.
7.2.Riigikohus on 26.01.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-20-9006 käsitlenud dokumentidega tutvumise nõude täitmise viisi küsimust ning ühtse kohtupraktika kujundamise huvides märkinud järgmist. Dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal juhtumil valida kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormis osaühingule oleks võimalikult väike. Arvestades elektroonilise dokumendikäibe üha laiemat levikut, oleks otstarbekas võimaldada ka osanikel dokumentidega tutvuda eelistatult digitaalsel kujul. Avaldaja on taotlenud, et kohus kohustaks puudutatud isikut saatma nõutud dokumendid avaldajale e-posti teel. Puudutatud isik on teatanud 20.03.2025, et avaldaja taotletud dokumendid on võimalik esitada elektroonilisel kujul. Arvestades ülalnimetatud Riigikohtu ning menetlusosaliste seisukohti, kohustas maakohus põhjendatult puudutatud isikut saatma maakohtu määruse resolutsiooni p-des 4.1-4.4 nimetatud teabe ja dokumendid avaldajale e-posti teel. Puudutatud isiku määruskaebuses esitatud taotlus, mille kohaselt dokumentidega tutvumine toimuks elektrooniliselt puudutatud isiku asukohas arvuti vahendusel, ei ole seetõttu põhjendatud. Puudutatud isiku viited Riigikohtu 19.10.2020 määrusele tsiviilasjas nr 2-1813213 ja 21.10.2020 määrusele tsiviilasjas nr 2-19-9918 ei ole praegusel juhul asjakohased, kuna Riigikohus on 26.01.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-20-9006 varasemat kohtupraktikat muutnud. Nimetatud määruses märkis Riigikohus muuhulgas, et otstarbekas ega osaühingu ressursse maksimaalselt säästev ei pruugi olla ka see, kui osanik peaks digitaalsete dokumentidega tutvumiseks igal juhul minema osaühingu asukohta ja nende dokumentidega seal (osaühingu arvuti vm seadme abil) tutvuma.
7.3.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatult puudutatud isiku kanda.
6
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga (vt käesoleva määruse p 7.1), et avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult. Seetõttu ei ole õige puudutatud isiku seisukoht, et kohtumenetluse põhjustas avaldaja ning seetõttu tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda.
8.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud õigusabile seoses määruskaebusele vastuse koostamisega kokku 975 eurot (6,5 tundi x 150). Avaldaja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu suurus 150 eurot ei ületa sarnase õigusabiteenuse turuhinda. Seetõttu lähtub ringkonnakohus avaldaja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tunnitasu suurusest 150 eurot. Avaldaja lepinguline esindaja on koostanud vastuse puudutatud isiku määruskaebusele ning menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kulutanud selleks 6,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et kuna vastuses määruskaebusele on tuginetud samadele faktilistele asjaoludele, milliseid käsitleti maakohtu menetluses, siis on põhjendatud ja vajalik ajakulu (TsMS § 175 lg 1) seoses määruskaebusele vastamisega kokku 4 tundi. Puudutatud isikult tuleb seega mõista avaldaja kasuks välja 600 eurot (4x150).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.