Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 13. juuni 2025
Tsiviilasja number
2-24-1449
Tsiviilasi
Kristel Ehrbergi avaldus Foremen Invest OÜ kohustamiseks anda teavet ja võimaldada dokumentidega tutvuda
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. aprilli 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Foremen Invest OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Foremen Invest OÜ (rk: 11469935), esindaja vandeadvokaat Kristel Viru Vastustaja (avaldaja): Kristel Ehrberg (ik: XXXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
mida tähendab teave majandustegevuse kohta. Teabenõue on puudutatud isikut ülemäära koormav ning hea usu põhimõtte vastane. Avaldaja ei ole ühingusse rahaliselt investeerinud. Teabenõue puudutab suurt hulka puudutatud isikuga seonduvat strateegilist informatsiooni, mistõttu oleks sisuliselt tegu erikontrolliga, kuid seda ei viiks läbi sõltumatu ekspert, kellel oleks kohustus hoida ärisaladust. Avaldaja ei ole teabenõuet ja õigustatud huvi põhjendanud. Puudutatud isik taotles, et dokumentidega tutvumine määrataks puudutatud isiku asukohas.
viidata ÄS § 166 lg 1), mis näeb õiguse nimetatud dokumentidega tutvumiseks. Selline võimalus on alati olemas olnud“. Üldsõnaline vastus, et avaldajal on alati olnud võimalus äriühingu dokumentidega tutvuda, ei ole piisav, et lugeda teabe andmise kohustus täidetuks. Osas, milles palutakse kohustada puudutatud isikut esitama teavet puudutatud isiku majandustegevuse kohta alates 01.01.2023 kuni teabe esitamise ajani on nõue liiga üldine. Selles osas jääb nõue rahuldamata. Ülejäänud osas on nõue selgelt arusaadav ja täidetav ning kohus rahuldas nõude ülejäänud osas. Teabe ja dokumentidega tutvumise viisina kohustas maakohus puudutatud isikut saatma need avaldajale e-posti teel. Maakohus tugines Riigikohtu selgitustele 26.01.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-20-9006 (p 14). Puudutatud isik on kohtule teatanud, et nõutav teave on võimalik esitada elektroonilisel kujul. Seadusest tuleneva õiguse teostamine ei saa üldjuhul olla vastuolus hea usu põhimõttega. Väljatoodud asjaolud ei anna juhatusele alust keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Osaniku õigus saada teavet ei eelda täiendavalt õigustatud huvi põhjendamist. Asjas ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse pidada osaniku õigust saada teavet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Puudutatud isik ei ole põhistanud, et nõutud teave või osa teabest on ärisaladus ning et selle avaldamine kahjustab oluliselt puudutatud isiku huve. Kohus rahuldas avalduse olulises ulatuses ja jättis rahuldamata marginaalses osas. Avaldaja saavutab oma eesmärgi, milleks kohtusse pöörduti. Seetõttu jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.
Riigikohus on 19.10.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-13213 (p 28) selgitanud, et kohus ei pea kohustama ühingut tegema dokumente nähtavaks elektrooniliselt, vaid piisav on, kui kohus kohustab ühingut tema asukohas dokumendid nähtavaks tegema. Detailsemat täitmisviisi lahendis kindlaks määrama ei pea. Ühing ei pea näidatavaid dokumente tegema kättesaadavaks viisil, mis võimaldaks neid kopeerida või alla laadida. Puudutatud isik peaks elektroonse tutvumise võimaldamisel võtma kasutusele eraldi meetmed, mis takistaksid avaldajal dokumentide kopeerimist või alla laadimist. 21.10.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-199918 (p 41) on Riigikohus kinnitanud, et ei ole põhjust täitmisviisi määrata kindlaks selliselt, et tutvumine oleks tingimata elektrooniline; 3) tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda. TsMS § 172 lg-s 1 sisalduva üldreegli järgi kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Puudutatud isik ei ole keelanud avaldajal soovitud teabega puudutatud isiku asukohas tutvuda ja avaldajal ei olnud oma eesmärgi saavutamiseks vaja kohtu poole pöörduda. Vaidlust oleks võinud vältida seeläbi, et isikud oleksid vahetult ilma advokaatide vahenduseta suhelnud.
3) tuleb menetluskulud seoses avalduse rahuldamisega jätta puudutatud isiku kui menetluse põhjustanud menetlusosalise kanda. Puudutatud isik ei võimaldanud avaldajal dokumentidega tutvuda. Mitme menetlusosalisega hagita menetluste osas on Riigikohus avaldanud seisukohta, et üldjuhul on õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga (vt käesoleva määruse p 7.1), et avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult. Seetõttu ei ole õige puudutatud isiku seisukoht, et kohtumenetluse põhjustas avaldaja ning seetõttu tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.