Eesti Kunstiakadeemia hagi E A vastu võlgnevuse 1250 euro, viivise 13,15 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1363,15 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Kunstiakadeemia (registrikood 74000624, asukoht Põhja pst 7, 10412 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja esindaja xxx (e-post xxx) Kostja E A (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Eesti Kunstiakadeemia (hageja) ja E Ae (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Poolte vahel kokkulepitud kompromissina kohustub kostja tasuma hagejale järgmised summad:
viivised seisuga 09.10.2019 summas 23,29 eurot (sh viivised hagiavalduse esitamise päeva seisuga 13,15 eurot + lisandunud päevade eest kuni 09.10.2019 summas 10,14 eurot);
1.1.3.1⁄2 hageja poolt tsiviilasjas nr 2-19-119116 tasutud riigilõivust ehk 100 eurot, mida hagejale ei tagastata (ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda);
2-19-119116
1.1.4.kostjalt maksekäsu kiirmenetluses väljamõistetud, kuid käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetke seisuga tasumata võlg summas 200 eurot. Kokku tasub kostja hagejale 1573,29 eurot (üks tuhat viissada seitsekümmend kolm eurot ja 29 senti).
1.2.Punktis 1.1 sätestatud summad tasub kostja ülekandega Eesti Kunstiakadeemia arvelduskontole nr XXX (SEB Pank) koheselt peale kompromisskokkuleppe allkirjastamist, kuid hiljemalt 10. oktoobril 2019.
1.3.Kompromissis sätestatud kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi nõuete rahuldamiseks. Hagejal tekib õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks kohe, kui kostja hilineb käesoleva kokkuleppe punktis 1.1 sätestatud summa tasumisega üle ühe tööpäeva, millisel juhul muutuvad sissenõutavaks kõik käesoleva kokkuleppe punktis 1.1. nimetatud kohustused ja põhivõla summadelt edaspidi lisanduvad viivised. Võla sundtäitmise korras sissenõudmine toimub kostja kulul.
1.4.Kuni nõude rahuldamiseni kohaldub viivisintress määras 0,02% iga võla tasumisega viivitatud päeva eest.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-19-119116 menetlus.
3.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot, arvelduskontole nr XXX.
4.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Kunstiakadeemia (hageja) esitas 16.07.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E Ae (kostja) vastu 1450 euro saamiseks. Kohus tegi 26.07.2019 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 11.08.2019 nõudele vastuväite. Esitatud vastuväites tunnistas kostja nõuet osaliselt, s.o summas 200 eurot. Seoses kostja vastuväite esitamisega lõpetati 14.08.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus tegi 14.08.2019 määrusega maksekäsu, millega kohustas kostjat tasuma hagejale võlgnevuse summas 200 eurot. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 45 eurot ja menetluskulude katteks 20 eurot. Sama määrusega kohustas kohus esitama hagejat ülejäänud nõude osas hagi.
2-19-119116
3.Hageja esitas 02.09.2019 hagi, mida täpsustas 05.09.2019 ja 13.09.2019.
4.Kohus võttis 17.09.2019 määrusega hagi menetlusse.
5.Pooled esitasid 10.10.2019 kohtule kompromissi. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasja nr 2-19-119116 menetluse kompromissiga lõpetamise kõikidest õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, ning palusid kohtul kompromiss kinnitada kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata, kuna pooled ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Lisaks taotles hageja kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu summas 100 eurot tagastamist hageja arvelduskontole nr XXX. Pooled kinnitasid, et kompromissiga ei rikuta poolte endi ega ühegi kolmanda isiku õigusi.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
7.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
8.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
9.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
10.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot, ning ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
11.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
2-19-119116 Hageja on kohtule 16.07.2019 tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja 03.09.2019 hagi esitamisel riigilõivu 155 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXX.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.