Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Jrk nr

Nimi

Kohtutäitur A.C Kohtutäitur A.C O OÜ O OÜ

D.L.S

Kohtutäitur A.B

P.I.J

A OÜ

Rahuldamata nõue 18 eurot 18 eurot 833,70 eurot 6024,20 eurot 7690,75 eurot 48,24 eurot 11 280,68 eurot 12 251,83 eurot

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 1 1 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 1933 lg 1 alusel vähendatakse juhul, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Võlgniku suhtes lõppeks menetlus seega PankrS § 193 3 lg 1 sätestatust tulenevalt 01.07.2025. a. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 14.04.2025. a kuulas kohus ära võlgniku, võlgnik andis vande. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Kirjaliku seisukoha esitasid võlausaldajad B G.S.S OÜ ja kohtutäitur A.B. U.O.A on seisukohal, et kui võlgnik ei ole suutnud 3 aasta jooksul teha ühtegi väljamakset võlausaldaja nõuete katteks, ei saa ka järeldada, et võlgnik on tegelenud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega, seega on tegemist süülise rikkumisega PankrS § 175 lg 2 p 2 mõistes ning võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata (dtl 358). G.S.S palub jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata, olles seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet (dtl 365-367). Kohtutäitur A.B palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal teinud ühtegi makset võlasumma katteks ega näidanud üles huvi enda võlasumma tasumiseks (dtl 376-377). PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on Q.E täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud aruandlust (dtl 271, 309-313) ja konto väljavõtted (dtl 225-270, 314-350). 2022. a seisuga võlgnikul pankrotivara ja arestitav sissetulek puudus (võlgniku sissetulekuks oli miinimumpalk). Kohustustest vabastamise menetluse ajal oli võlgnik pikalt terviseprobleemide tõttu töötu, tema keskmine (bruto)töötasu oli perioodil 2022-2024 584-725 eurot. Alates 01.06.2024. a töötab võlgnik teenindajana OÜ-s P (töötasu 850 eurot kuus), kuid on alates 17.04.2025. a 2

lapsehoolduspuhkusel, lapse eeldatav sünnitähtaeg 26.06.2025. a. Kohtul puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on andnud 14.04.2025. a kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on käesoleval ajal lapseootel, lapse eeldatav sünnitähtaeg on 26.06.2025. a, mistõttu on kohtu hinnangul ebatõenäoline, et võlgnik lähiajal uuel ja tasuval töökohal tööle asub. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku ning tasuva töökoha puudumine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 210-15313 tehtud lahendis asunud seisukohale, et võlgniku vabastamine täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võib olulisel määral kahjustada võlausaldajate huve ning selleks peavad esinema erandlikud asjaolud, näiteks võlgniku töövõimetus või alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine vms. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul pidada võlgniku lapseootust erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks. Võlgnikul puudub võimalus lähitulevikus oma sissetulekuid suurendada. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt kuulub Q.E taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 3

Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.