Poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad MTÜ Salme Jahimeeste Selts kanda.
1(11)
5.Mõista välja MTÜ-lt Salme Jahimeeste Selts menetluskulud 1080 eurot XX kasuks. Jätta rahuldamata XX taotlus menetluskulude hüvitamiseks 401,21 euro ulatuses.
6.Välja mõistetud maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludelt tuleb MTÜ-l Salme Jahimeeste Selts tasuda XX-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.XX (hageja) esitas 04.12.2017 hagi Salme Jahimeeste Seltsi (kostja, selts) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostja 02.09.2017 üldkoosoleku otsuse hageja seltsi liikmete hulgast väljaarvamise ja jahilubade kehtetuks tunnistamise kohta. Üldkoosoleku protokollilisest otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel ja millise rikkumise tõttu on hageja kostja liikmete hulgast väljaarvatud. Hageja väljaarvamise otsuse tegemine polnud põhjendatud, sest hageja ei ole toime pannud rikkumisi ega oma tegevusega ühingut kahjustanud. Rikkumiste toimepanemine ei ole tõendatud. Väidetavad rikkumised ei olnud sisult sellised, mis annaks aluse hageja väljaarvamiseks. Ühingu liikme väljaarvamine peab olema viimane abinõu, kui muud abinõud (nt märkus, noomitus, jahipidamise õiguse peatamine) poleks tulemuslikud. Vastupidisel juhul on isiku seltsist väljaarvamine ebaproportsionaalne meede. Kostja ei ole teatanud või hagejat hoiatanud, et tegu on sedavõrd olulise rikkumisega, mille kordumisel arvatakse hageja kostja liikmete hulgast välja. Väljaarvamise otsusest ei nähtu, miks ei saa tulla kaalumisele teised põhikirjas olevad distsiplinaarsed mõjutusvahendid. Kostja ei ole varasemalt hageja poole pöördunud ja metssea eest küttimistasu nõudnud. Kostja ei ole nõudnud ka jahist osavõtjate nimekirja ning viidanud sellele, et selle puudumine on oluline liikme kohustuste rikkumine. Ka ei ole kostja hageja tähelepanu juhtinud sellele, et siga kütiti ebaõiges kohas. Kostja etteheited, et hageja on metsloomi mitteametlikel söötmiskohtadel toitnud, on tõendamata. Kostja vastus hagile
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja arvati seltsist välja 03.07.2017 otsusega. Hagejale väljastati 01.10.2016 metskitse küttimise luba ja ta maksis selle eest vastavalt jahiseltsis kehtivale korrale 10 eurot. Väljastatud loa alusel ei küttinud hageja metskitse ise, vaid lasi seda teha jahituristil. 17.10.2016 kandis hageja jahiseltsi kontole 40 eurot lisatasu metskitse küttimise eest. Tegemist oli jahiloa edasimüügiga, milleks jahiseltsi liikmel õigust ei ole. Kui jahiseltsi liige kütib temale välja antud loa alusel suurulukit koos teise isikuga, on tegemist ühisjahiga (JahiS § 31). Seaduses ettenähtud ühisjahist osavõtjate nimekirja hageja 2(11)
hiljemalt 10. märtsiks 2017 ei esitanud. Sellise tegevusega rikkus hageja jahipidamisele JahiS § 40 lg-s 12 kehtestatud nõudeid ja JahiS §-s 31 ühisjahi korraldamisele ning ühisjahi dokumenteerimisele sätestatud nõudeid. Keskkonnainspektsioon teostas 11.11.2016 plaanilist kontrolli kostja jahimaadel. Inspektsiooni ametnikud tuvastasid Soome Vabariigi kodaniku YY poolt metssea küttimise ja vastav teave sai teatavaks kostjale. Vastavat küttimistasu seltsile makstud ei ole. Hageja vastas kostjale, et hoopis tema lasi sea. Hageja versioon toimunu kohta erineb inspektsiooni ametnike poolt tuvastatust. Järelikult jättis hageja jahiseltsile küttimistasu 100 eurot maksmata. Andmete täpsustamisel selgus, et 11.11.2016 kütiti metssiga maadel, kus on seltsi juhatuse 19.10.2016 otsusega kõikidel seltsi liikmetel jahipidamine keelatud. Seltsi põhikirja p 5.2.1. järgi on seltsi liige kohustatud seltsi juhtorganite otsuseid täitma. Ühisjahi korraldamisega rikkus hageja seltsi juhatuse 19.10.2016 otsust. 11.11.2016 korraldatud ühisjahist osavõtjate nimekirja hageja kostjale jahiaasta lõpuks (s.o hiljemalt 10.03.2017) ei esitanud. Sellega rikkus hageja JahiS § 31 lg 5 p 6. Keskkonnainspektsioon kontrollis 06.01.2017 Salme jahipiirkonnas söödakohtade olemasolu ja kasutamist. Kontrolli käigus tuvastas inspektsioon mitteametlikke söötmiskohti ja väljastas kostjale 11.01.2017 märgukirja, milles palus lõpetada hiljemalt 15.01.2017 metssigade lisasöötmine ja hoiatas, et teostab järelkontrolli ning rikkumiste korral alustab väärteomenetluse. Inspektsiooni märgukirjas nimetatud neljast mitteametlikust söötmiskohast kaks asuvad Türnpuu ja Suurepõllu kinnistutel, mille kohta on hageja esitanud seltsile teavituse, et tema on sõlminud nende kinnistu omanikega jahipidamise lepingu. Hageja teatas, et tema metssigu söötnud ei ole, kuid ei andnud vastust, kes sööta välja paneb. Hageja tekitas oma käitumisega võimaluse, et seltsi suhtes algatatakse väärteomenetlus. Hageja tekitas oma hoolimatu käitumisega ohu, et seltsi jahipiirkonna kasutusõiguse luba võidakse tunnistada kehtetuks (JahiS § 20 lg 2 p 6). Hageja tegevus kahjustab seltsi mainet. Hageja rikkus seltsi põhikirja p. 5.2.1. ja p. 5.2.5. Põhikirja p. 6.3.1. kohaselt võib seltsi liikme juhatuse otsusega põhikirja p-des 5.2.1. ja 5.2.5. ettenähtud kohustuste täitmata jätmise eest seltsist välja arvata. Põhikirja p. 6.3.2. näeb liikme seltsist välja arvamise alusena ette jahiseaduse korduva rikkumise. Rikkumised olid tõsised ja korduvad. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks kostja 02.09.2017 üldkoosoleku otsuse hageja seltsi liikmete hulgast väljaarvamise ja jahilubade kehtetuks tunnistamise kohta. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2970,50 eurot.
4.Maakohus viitas JahiS §-le 4 lg 2 p 3, §-le 40 lg 12, §-le 31 lg 2 ja 3, lg 5 p 6, §-le 23 lg 4 p 5, §-le 20 lg 2 p 6, MTÜS §-le 24 lg 1. Maakohus tuvastas, et: - hageja oli kostja liige; - hageja arvati kostja liikmete hulgast välja 03.07.2017 juhatuse koosoleku otsusega; - hageja ei nõustunud juhatuse otsusega ja esitas üldkoosolekule kaebuse sellele otsusele; - kostja üldkoosolek arutas kaebust 02.09.2017 ja jättis juhatuse otsuse muutmata.
3(11)
Üldkoosoleku otsustest ei nähtu, millistel alustel ja milliste rikkumiste eest hageja väljaheitmine ja tema jahilubade tühistamine põhjendatuks loeti. Juhul, kui seltsi liige vaidlustab enda väljaarvamise liikmete hulgast, tuleb seltsi üldkoosolekul seltsi liikme väljaarvamist arutada uuesti (st mitte lähtuda juhatuse otsusest) ning sellise arutelu käik, sh see, milles seisnes seltsi maine oluline kahjustamine, rikkumised hageja poolt, peab kajastuma üldkoosoleku protokollis. Hageja selgitustest nähtus, et hageja on sisuliselt rikkumist tunnistanud. Hagejapoolne käitumine on taunitav, kuid mitte sellisel määral, et nimetatud käitumise eest seltsist välja arvata ja jahiload kehtetuks tunnistada. Seltsi otsuses puudub õiguslik alus, millele tuginedes nõudis kostja nimetatud küttimistasu 100 eurot maksmist hagejalt. 11.11.2016 toimunud ühisjaht on väidetavalt toimunud juhatuse 19.10.2016 otsusega keelatud Türnpuu kinnistul. Türnpuu ja Metsaääre kinnistud kuuluvad eraomanikele ja nende kasutusõigus on antud hagejale. 29.01.2019 Keskkonnaameti korraldusest nr. 1-3/19/168 nähtub, et: „Salme Jahimeeste Seltsil jahipiirkonna kasutajana ei ole seadusest tulenevat õigust jahimaal jahipidamist keelata. Jahis § 6 p 3 alusel on vastav õigus olemas vaid maaomanikul.„ Seega ei saa kostja heita hagejale ette rikkumist Türnpuu või Metsaääre kinnistul kui jahipidamist keelatud alal, sest kostjal puudus õigus nimetatud kinnistutel jahipidamist keelata. 11.11.2016 korraldatud ühisjahist osavõtjate nimekirja hageja jahipiirkonna kasutajale, hiljemalt 10.03.2017 ei esitanud. Sellega rikkus ta JahiS § 31. Kostja on kohtule 13.04.2018 esitanud objekti kontrollimise protokolli, mille lisaks on foto 11.11.2016 korraldatud ühisjahi jahinimekirjast. Seega oli kõnealuse 11.11.2016 korraldatud ühisjahist osavõtjate nimekiri kostjal olemas. Et seda ei esitanud hageja isiklikult, ei pea maakohus oluliseks rikkumiseks. Tuvastamist ei leidnud, et hageja on tegelenud metssigade lisasöötmisega inspektsiooni poolt mitteregistreeritud söötmise kohtades. Vastuseks kostja kirjale on hageja vastanud, et tema ei ole metssigu söötnud ning kostja on inspketsiooni märgukirjale vastates märkinud, et: „vahel võivad viia sinna ka jäätmeid külaelanikud.“ Seega kostja ise möönab, et ta ei ole tuvastanud, kes on lisasöötmist teinud ja seda võivad teha kolmandad isikud. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejale ette heita vaidlusalust metssigade lisasöötmist. Kostja põhikirja p 6.3. kohaselt võib seltsi liikme juhatuse otsusega seltsist välja arvata üldkoosoleku või juhatuse otsusega kehtestatud nõuete korduva täitmata jätmise eest; põhikirja punktides 5.2.1 kuni 5.2.7. ette nähtud kohustuste täitmata jätmise eest; jahieetika, jahiseaduse ja jahieeskirja korduva rikkumise eest. Üldkoosoleku otsustest ei nähtu, millistel alustel ja milliste rikkumiste eest hageja väljaheitmine ja tema jahilubade tühistamine põhjendatuks loeti. Hageja suhtes ei ole inspektsiooni poolt alustatud süüteomenetlust ei jahiseaduse ega jahieeskirjade rikkumise osas, samuti ei ole hagejat karistatud jahiseaduse või jahieeskirjade rikkumise eest. Kostja põhikiri näeb ette mitmeid karistusi, mida juhatus saab määrata seltsi liikmetele jahiseaduse, jahieeskirja, jahiseltsi põhikirja ja seltsi kodukorra eeskirja nõuete, juhatuse ja üldkoosoleku otsuste mittetäitmise ja distsiplineerimatuse eest. Nendeks on suuline märkus üldkoosoleku ees, kirjalik noomitus juhatuse otsusega, kostja jahimaadel suuruluki individuaaljahtidest ja üldjuhtidest osavõtukeeld kuuest kuust kuni kahe aastani, jahiseltsist väljaarvamine. Ei ole tõendatud, et hageja oleks toime pannud kõiki temale etteheidetavaid
4(11)
rikkumisi. Kui hageja oleks nimetatud rikkumised toime pannud, siis hinnates iga rikkumist eraldi, ei saa maakohtu hinnangul neist ühtegi hinnata sedavõrd raskeks rikkumiseks, mis annaks aluse hageja seltsist väljaarvamiseks. Seda tõendab mh kostja enda käitumine, kes arvas hageja seltsist välja ilma hoiatamata ligi 10 kuud pärast esimest ja 6 kuud pärast väidetavat viimast rikkumist. Juhul, kui tegemist oleks oluliste rikkumistega, oleks kostja juhtinud rikkumistele tähelepanu ja esimesel võimalusel kutsunud kokku juhatuse koosoleku rikkumiste arutamiseks. Kostja tegevusetus kinnitab, et rikkumised ei ole olulised. Apellatsioonkaebus
5.Apellatsioonkaebuses palus kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus rikkus asja läbivaatamisel poolte võrdsuse põhimõtet ja tõendite hindamise põhimõtteid. Maakohus pidi TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel menetluse lõpetama, sest hageja ei andud kohtu määratud tähtajal tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Maakohtu 25.01.2018 määrusega määrati tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Hageja vaidlustas tagatise määramise määruse, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.03.2018 määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse tagatise määramise kohta muutmata. Määrus jõustus 09.03.2018 ja sellest päevast hakkas kulgema hagejale antud 10-päevane tagatise maksmise tähtaeg. Hageja kohtumääruses märgitud tähtajal, s.o 19. märtsiks 2018 tagatist summas 1584 kohtu deposiitkontole ei maksnud. 17.10.2018 kohtumäärusega andis maakohus, ehkki tsiviilkohtumenetluse seadustikus sellist võimalust ette nähtud ei ole, hagejale uue 10-päevase tähtaja 25.01.2018 määrusega määratud kostja menetluskulu tagatise maksmiseks. Maakohus määras 17.10.2018 kohtumääruse resolutsiooni p-s 2, et hageja peab tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 1584 eurot kümne päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. E-toimiku andmetel sai nii hageja kui tema lepinguline esindaja 17.10.2018 kohtumääruse kätte samal päeval, s.o 17.10.2018. Maakohtu poolt tähtaja määramine ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Ka seekord hageja kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest, s.o. esmaspäevaks, 29.10.2018, menetluskulu tagatist kohtu deposiitkontole ei maksnud. Hageja maksis tagatise kohtu deposiitkontole alles 19.11.2018, st tähtaega rikkudes. TsMS § 423 lg 1 p-s 12 on imperatiivselt sätestatud, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohtul ei ole selle sätte kohaldamisel diskretsiooniõigust. Samuti ei ole seaduses ette nähtud võimalust kohtu määratud tähtaja korduvaks pikendamiseks. 06.03.2019 esitas kostja maakohtule veelkord taotluse, milles palus menetluse lõpetada, kuid kohus kohtuotsuses selle taotluse osas seisukohta ei võtnud. Vaatama sellele, et eelistungi aeg oli küllatki pikalt ette teada, esitas hageja vahetult enne eelistungit uusi menetlusdokumente, milles esitas uusi väiteid ning millega koos esitas uusi tõendeid. Nende suhtes ei jõudnud kostja enne 13.02.2019 eelistungit seisukohta kujundada, kuid kohus lõpetas 13.02.2019 istungil eelmenetluse ja läks üle asja sisulisele arutamisele. Seetõttu viidi eelmenetlus läbi puudulikult. Vaidlusaluses dokumendis täiendas ja parandas hageja hagiavalduses esitatud faktilisi ja õiguslikke väiteid. Ta tegi seda seisukohtade, mitte aga hagi muutmise avalduse vormis, millele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut (TsMS § 376 lg 3). Maakohus oleks pidanud neid
5(11)
menetlusdokumente hindama sisu järgi. 13.02.2019 eelistungi päevaks oli muutunud hagi ebaülevaatlikuks. Kohus ei nõudnud tervikteksti esitamist ega andnud kostjale võimalust vastuse esitamiseks. Hageja arvati seltsist välja juhatuse otsusega, milles tema väljaarvamise põhjused on põhjalikult välja toodud. Ehkki neid põhjendusi üldkoosoleku otsuses ei korratud, on otsusest mõistlikult arusaadav, et üldkoosolek nõustus juhatuse otsusega. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai juhatuse koosolekul teada, millised etteheited temale on ning et ta on juhatuse 03.07.2017 koosolekul tehtud otsuse kirjalikus vormis kätte saanud. Seega oli hagejale teada, millistel alustel ja milliste põhjendustega ta seltsist välja arvati. Seoses metskitse küttimisloaga jahituristi poolt on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et hageja on sisuliselt rikkumist tunnistanud. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et sellist rikkumist ei peaks tõlgendama seltsi maine kahjustamisena olulisel määral. Hagejat ei arvati seltsist välja mitme rikkumise tõttu. Maakohus on 11.11.2016 toimunud ühisjahi juhtumile hinnangu andmisel hinnanud tõendeid ebaõigesti ja jõudnud ebaõigetele järeldustele. Maakohus jättis tähelepanuta, et eeskätt põhjustas hageja ise oma tegevusega segadust ja ebaselgust selles, millistel kinnistutel on seltsil jahipidamine lubatud ja millistel mitte. 31.05.2016 saatis hageja kostjale teavituskirja, millele lisas kinnistute omanikega sõlmitud jahipidamise lepingud. Nende järgi olid omanikud seadunud kinnistutele jahikeelu kõikidele nendele isikutele, kellele hageja ei ole jahiõigust kirjaliku kokkuleppega edasi andnud. Hageja leppis kinnistute omanikega kokku, et kinnistute omanikud annavad temale (kasutajale) jahipidamise ainuõiguse. Kostja vaatepunktist takistab hageja selline tegevus jahiseltsi jahipiirkonna kasutusõiguse mõistlikku realiseerimist. Selliseid kokkuleppeid saaks sõlmida kinnisasja omanik ja jahipiikonna kasutusõigust omav jahiselts. Maakohus ei ole kostja vastavasisulisi väiteid analüüsinud ega sellekohaseid tõendeid hinnanud. Kostjal puudus õigus nimetatud kinnistutel jahipidamist keelata. Keelu algpõhjuseks oli hageja enda käitumine. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostjal on olemas 11.11.2016 objekti kontrollimise protokoll, mille lisaks on pelgalt foto hageja jahinimekirjast. Jahijuhatajal on kohustus esitada jahiaasta lõpuks jahipiirkonna kasutajale JahiS § 31 lg 3 nõuetele vastav originaaldokument. Järelikult rikkus hageja jahiseaduses sätestatud nõudeid. Juhatuse 03.07.2017 otsuses on märgitud, et hageja ei ole tasunud küttimistasu, mille tasumine on ette nähtud seltsi 03.09.2016 üldkoosoleku otsusega kinnitatud eelarvega. Salme Jahimeeste Seltsi põhikirja p 7.2.7. järgi moodustuvad seltsi vara ja rahalised vahendid jahindusliku tegevusega teenitud tulust. Põhikirja p 5.2.1. järgi on seltsi liikmel kohustus täita seltsi juhtorganite otsuseid. Maakohus jättis metssigade söötmise osas tähelepanuta, et hageja ei teinud seltsi juhtorganitega mõistlikku koostööd selgitamaks välja, kes vaidlusalustel kinnistutel lisasöötmisega tegeleb. Liikme võib põhikirja järgi seltsist välja arvata ka ilma, et tema suhtes oleks algatatud või läbi viidud kriminaal- või väärteomenetlust. Asjaolu, et mittetulundusühinguna ilma palgalise lisatööjõuta tegutsev jahiselts võttis hageja seltsist väljaarvamise otsuse vastu kuus kuud pärast viimase rikkumise tuvastamist, ei tõenda rikkumiste ebaolulisust. Seltsi juhatus jäi enne isiku seltsist väljaarvamise otsustamist mõneks ajaks ootele, et näha, kas inspektsiooni 11.01.2017
6(11)
märgukirjale järgneb täiendav mingi järelevalvetegevus ja kas tuvastatakse mingeid täiendavaid asjaolusid. Kostja kui spetsiifilises valdkonnas tegutseva mittetulundusühingu jaoks olid hageja rikkumised olulised. Hageja ebalojaalne käitumine ja reeglite rikkumine kahjustasid seltsi ja andsid kogumis aluse hageja seltsist väljaarvamiseks. Hageja käitus seltsi teiste liikmetega ebaviisakalt, mis avaldub kostja juhatuse liikmele saadetud e-kirjades ning ilmneb praeguses asjas tõendina esitatud juhatuse koosoleku salvestisest ja 02.09.2017 seltsi üldkoosoleku protokollist. Kostja loetleb apellatsioonkaebuses tõendid, mida maakohus ei ole uurinud. Kostja kõikide väidete analüüsimata jätmine ja kostja esitatud tõendite osaliselt arvesse võtmata jätmine on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Kostja vaidlustab maakohtu otsuses menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist. Kui ringkonnakohus ei jäta menetluskulusid hageja kanda, siis palub kostja vähendada hagejale väljamõistetud menetluskulusid vastustega tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistumise osas. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnkohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. I
8.Ringkonnakohus ei tähelda apellatsioonkaebuses viidatud maakohtu poolset olulist menetlusõiguse rikkumist kostja poolt tagatise maksmisel.
8.1.Pärnu Maakohtu 25.01.2018 määrus, millega kohustati hagejat tasuma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks, jõustus 09.03.2018. Hageja esitas maakohtule 16.03.2018 taotluse, milles palus pikendada tagatisraha nõude tasumist kuni menetlusabi taotluse lahendamiseni. Kui menetlusabi taotlust ei rahuldata, palus hageja tagatise tasumist võimaldada kolmes osas. Maakohus rahuldas 03.04.2018 määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas hageja 25.01.2018 määrusega pandud menetluskulude tagatise ettemaksust.
8.2.Viimase määruse vaidlustas kostja, kuid määruskeabus jäi läbi vaatamata kostjal kaebeõiguse puudumise tõttu. Tulenevalt ringkonnakohtu juhistest, et menetluskulude tagatise andmisel ei saa anda hagejale menetlusabi, tühistas maakohus 17.10.2018 oma 19.03.2018 menetlusabi andmise määruse, millega hageja vabastati menetluskulude katteks tagatise andmisest. Kohus kohustas hagejat tasuma 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 1584 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.11.2018 määrusega maakohtu 17.10.2018 määruse muutmata. Pärnu Maakohtu 17.10.2018 määrus jõustus 19.11.2018. Hageja tasus tagatise 1584 eurot 19.11.2018. Seega tasus hageja menetluskulude tagatise tähtaegselt ehk Pärnu Maakohtu 25.01.2018 määruse jõustumisel.
8.3.17.10.2018 tühistas maakohus 19.03.2018 menetlusabi andmise määruse ja andis hagejale 10-päevase tähtaja menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Ka nimetatuga ei rikkunud
7(11)
maakohus menetlusõiguse norme, sest menetlusabi määruse tühistamisel oli kohtu poolt tekitatud segaduses põhjendatud hagejale tähtaja andmine tagatise maksmiseks, st selleks esines mõjuv põhjus. TsMS § 64 lg 1 I lause kohaselt võib kohus määratud menetlustähtaega pikendada põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel. Tähtaega tagatisraha tasumiseks kui menetlustähtaega sai maakohus pikendada mõjuval põhjusel ka juhul, kui see oli juba 16.03.2018 taotluse esitamise ajaks mööda lastud (vt RKTKo 3-2-1-96-10, p 12, 3-21-67-16, p 18).
9.Isegi, kui maakohus ei andnud kostjale hageja poolt hagi täiendamisel tähtaega oma seisukohtade esitamiseks ega nõudnud hagi tervikteksti esitamist, ei ole see oluline menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu tuleks maakohtu otsus tühistada. Kostjal oli võimalus esitada oma vastuväited apellatsioonkaebuses. Tegemist ei ole õiguslikult niivõrd keeruka ja mahuka tsiviilasjaga, mille puhul oleks põhjendatud olnud tervikteksti nõudmine hagejalt seoses hagi ebaülevaatlikuks muutumisega. II
10.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja oli teadlik kostja juhatuse 03.07.2017 põhjendustest, kostja üldkoosolek nõustus nimetatud põhjendustega, jättis juhatuse koosoleku otsuse hageja kaebuse alusel muutmata ning kinnitas sisuliselt juhatuse otsust hageja väljaarvamise kohta. Iseenesest on põhjendatud maakohtu seisukoht, et seltsi liikme poolt enda väljaarvamise vaidlustamisel tuleb seltsi üldkoosolekul väljaarvamist arutada uuesti (st mitte lähtuda juhatuse otsusest). Seadusest ei tulene aga, et sellise arutelu käigu puudumine üldkoosoleku protokollis annaks aluse tunnistada üldkoosoleku otsus kehtetuks. MTÜS § 26 lg 6 II ja III lause kohaselt kantakse protokolli üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust, kas üldkoosoleku protokollis vastav arutluskäik esines. Vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.
11.Riigikohtu praktikas on leitud, et ühistu liikme ühistust väljaarvamise õigustamiseks peavad olema mõjuvad põhjused, mis esmajoones takistavad ühistu edasist tegutsemist. Üldjuhul peaks väljaarvamine kõne alla tulema, kui ühistu liige rikub oluliselt kohustusi ning muude vahenditega ei saa kohustuse täitmist tagada või kui kohustuste täitmata jätmisega on ühistut oluliselt kahjustatud (RKTKo 3-2-1-65-03 p 29).
12.Vaidlust ei ole, et enne 11.11.2016 toimunud ühisjahi juhtumit oli hageja kostjat teavitanud asjaolust, et tal on kindlate kinnistu omanikega jahiõiguse ainuomaniku kokkulepe, samuti oli hageja saatnud kostjale vastavad lepingud (I kd, tl 165-169). Kuna vaidlust selles ei olnud, et pidanud maakohus vastavaid tõendeid hindama.
12.1.Samuti puudub vaidlus, et selts oli võtnud tulenevalt hageja esitatud jahpidamise ainuõiguse omamist reguleerivatest lepingutest vastu otsuse keelata seltsi liikmetel vastavatel aladel jahipidamine. Nimetatu ei tähenda kolleegiumi hinnangul, et jahipidamise ainuõiguse omanikul ehk hagejal ei ole õigust vastavatel kinnistutel küttida ja ka tema peab täitma seltsi otsust. Seltsi käitumine, kus üheltpoolt aktsepteeritakse hagejat kui jahiõiguse ainuomanikku ja teisalt heidetakse talle kui seltsi liikmele ette keelust üleastumist, on vastuoluline. Jahikeelu kehtestamise eesmärk sai olla hageja ainuõiguste aktsepteerimine.
8(11)
12.2.Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja vaatepunktist takistab hageja selline tegevus (lepingute sõlmimine kinnistute omanikega) kostja jahipiirkonna kasutusõiguse mõistlikku realiseerimist, võib olla põhjendatud, kuid nimetatut ei ole hagejale kostja liikmete hulgast väljaarvamisel ette heitnud. Seetõttu pole selle asjaoluga käesoleva vaidluse lahendamisel võimalik arvestada. Apellatsioonkaebuse väited, mis seonduvad küsimusega, kes saavad jahipidamise ainuõiguse andmise lepingu pooled olla ja kas hageja oli õigustatud vastavaid lepinguid sõlmima, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel seetõttu olulised ja ringkonnakohus neid ei analüüsi. Samal põhjusel puudub vajadus analüüsida Keskkonnaministeeriumi veebilehel avaldatud väljatrükki jahiseaduse tõlgendusest ning Pärnu Maakohu 05.06.2015 kohtumäärust väärteoasjas nr 4-15-4133 (I kd, tl 170-173).
13.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et ühisjahist osavõtjate nimekiri tuleb JahiS § 31 lg-st 3 tulenevalt kostjale originaaldokumendina esitada. Samas puudub vaidlus, et 11.11.2016 ühisjahist osavõtjate nimekiri on kostjal olemas, tõsi küll mitte originaaldokumendina ja mitte hageja poolt saaduna. Seega on hageja jahiseadust rikkunud ega ole tõendanud, et ta nimekirja oleks kostjale originaaldokumendina esitanud. Tegemist ei ole aga kolleegiumi hinnangul olulise rikkumisega, mis esmakordsel asetleidmisel vääriks hageja väljaarvamist seltsi liikmete hulgast. Arvestada tuleb asjaolu, et kostjal on tegelik võimalus nimekirjaga tutvuda ja sellest tulenevalt hageja suhtes oma õigusi teostada (küttimistasu nõuda).
14.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et küttimistasude maksmise aluseks on kostja 03.09.2016 üldkoosoleku otsusega kinnitatud eelarve (I kd, tl 141 pöördel – 143) koosmõjus majandusaasta eelarvega 2016/2017 (I kd, tl 143 pöördel). Seega leidis maakohus põhjendamatult, et küttimistasu nõudmiseks pidanuks olema juhatuse 03.07.2017 otsuses õiguslik alus.
15.Maakohus leidis õigesti, et hageja poolt metssigade söötmine selleks mitteregistreeritud kohtades ei leidnud tõendamist. Puudub vaidlus, et metssigu söödeti lubamatult ka kinnistutel, mille suhtes oli hageja sõlminud kinnistu omanikega jahipidamise ainuõiguse lepingud. Kostja ei ole täpsustanud, millist koostööd pidanuks hageja tegema seltsi juhtorganitega, et teha kindlaks isik, kes metssigade lisasöötmisega tegeleb. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik kostja väiteid hinnata. Ainuüksi see, et hageja vastas seltsile mittelugupidavas toonis (14.01.2017 ekiri seltsi juhatuse liikmele) ja sellest vastusest ei olnud kostjal kasu probleemi lahendamiseks, ei anna alust hageja väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast.
16.Mis puudutab maakohtu seisukohta, et hagejat ei ole karistatud jahiseaduse või jahieeskirjade rikkumise eest, ei oma see tähendust käesoleva vaidluse kontekstis. Kostja leiab põhjendatult, et liikme võib välja arvata ka ilma, et selliseid asjaolusid esineks. Samas on maakohus nimetatut, nagu ka kostja hilist reageerimist hageja rikkumistele ja varasemate hoiatuste puudumist seltsi poolt hinnanud põhjendatult selles kontekstis, kas tegemist oli tõsiste ja seltsi kahjustavate rikkumistega ning kas kostja oleks pidanud kaaluma teisi mõjutusvahendeid hageja väidetavatele rikkumistele reageerimiseks. Kostja näol võib olla tegemist palgalise lisatööjõuta tegutseva jahiseltsiga, millest tulenevalt otsuste langetamised võivad võtta pikemat aega. Samas võib selline rikkumistele pikka aega mittereageerimine anda liikmetele signaali rikkumise ebaolulisuse kohta.
17.Hageja on esile toonud, et seltsist väljaarvamine toob talle kaas raskeid tagajärgi ning takistab tema eneseteostust viisil, et võtab temalt täielikult võimaluse tegeleda oma hobiga, mis on hageja elu osaks. Hageja on esile toonud ja tõendanud töölepinguga (II kd, tl 98), et osutab
9(11)
jäägriteenuseid ka töölepingu alusel, mistõttu seltsist väljaarvamine toob hagejale kaasa raskeid tagajärgi. Kostja on leidnud, et kostja ei ole ainus Eestis tegutsev jahiselts ja hageja saab ennast teostada ka mõne teise seltsi liikmena.
18.Kostja märgib, et hageja tegutseb aktiivselt kostja tegevuse takistamisel, st hageja on esitanud 2018 Keskkonnaametile taotluse seltsile väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks. 29.01.2019 korraldusega (II kd, tl 102-105) on hageja ja teiste isikute vastav taotlus jäetud rahuldamata. Kuigi hageja oli selleks ajaks juba seltsi liikmete hulgast välja arvatud, ei saaks isegi seltsi liikmelt võtta õigust kontrollida kostja tegevuse õigsust. Seetõttu ei saa poolte huvide kaalumisel arvestada hageja vastava tegevusega.
19.Kostja heidab maakohtule ette Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2018 otsusele hinnangu andmata jätmist. Kuigi maakohus oleks pidanud nimetatud tõendi analüüsimata jätmist põhjendama, saab ringkonnakohus maakohtu menetlusliku minetuse kõrvaldada. Hageja väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamise vaidluses saab poolte huvide kaalumisel arvestada nende etteheidetega, mis sisaldusid väljaarvamise otsuses. Hageja ja CC vaheline deliktist (ebaõigete andmete avaldamisest) tulenev õigussuhe ei olnud väljaarvamise aluseks ega omanud asja lahendamisel tähendust. Seetõttu ei tulnud eelnimetatud kohtuotsusele hinnangut anda.
20.Eeltoodut arvestades on lõppjärelduses õige maakohtu seisukohta, et ei esine aluseid kostja põhikirja p 6.3. kohaldamiseks ja hageja seltsist väljaarvamiseks juhatuse otsuste täitmata jätmise eest, põhikirja p-des 5.2.1 – 5.2.7 ettenähtud kohustuste korduva täitmata jätmise eest või põhjusel, et hageja on rikkunud korduvalt jahiseadust. Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja ei ole kahjustanud kostja mainet.
21.Maakohus ei ole mõistnud välja põhjendamatult suurt esindajakulu seoses hageja esindaja poolt kostja vastusega tutvumisega ja kohtuistungi ettevalmistamisega. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotstus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Kõrgema astme kohus saab dikretsiooniotsustusse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul on maakohus hagejale osutatud õigusabi toiminguid ja nende toimingute ajakulu põhjendatust hinnanud ning analüüsi tulemusena vähendanud hagejale väljamõistetavat lepingulise esindaja kulu. Maakohtu seisukoha kujunemine on otsuse põhjenduses jälgitav ja arusaadav, seega on maakohus järginud menetluskulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonireegleid. Maakohtu otsuse muutmiseks puudub seetõttu alus. III
22.Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad seoses kaebuse rahuldamata jätmisega apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1).
23.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse (TsMS § 174 lg 1).
23.1.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 1094,34 eurot (millele lisandub käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Vandeadvokaat Grete Lind on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 7h 49min ulatuses tunnitasuga 140 eurot (lisandub käibemaks) järgmiselt: - apellatsioonkaebusega tutvumine ja õiguslik analüüs – 17min; 10(11)
- vastuse koostamine apellatsioonkaebusele - 6h 19min; - istungiks ettevalmistamine 1h 30min. Lisaks palus hageja välja mõista esindajakulu ringkonnakohtu istungil osalemise eest vastavalt tegelikult kulunud ajale (istung kestist 1h).
23.1.Hageja kinnituse kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
23.2.Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele.
23.4.Kolleegium leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on olnud vajalikud. Toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, v.a apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud 6h 19min. Arvestades vastuse sisu ja mahtu, menetluse käigu kirjeldamist ja suures osas varasemate seisukohtade kordamist, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks vastuse koostamisele 4h. Seega on hageja asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu 8h 49min – 2h 19min = 7h 30min ulatuses. Sellises ulatuses kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega.
23.5.Hageja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 140 eurot (lisandub käibemaks) ei ole mõistlik ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1 tähenduses). Hagi esitamisel peab hageja menetluskulude suurus, mida kostjal tuleb hagi rahuldamise korral hüvitada, olema kostja jaoks üldjoontes ettenähtav. Kohtupraktika järgi ei saa menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu puhul üldjuhul pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11513, p 25). Tunnitasu tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest lähtudes. Käesolevat vaidlust võib pidada õiguslikult vähekeerukaks ja mittemahukaks. Nimetatut arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu 120 eurot (millele lisandub käibemaks). See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
23.6.Eelmärgitut arvestades on hageja menetluskulude suuruseks (144*7h 30min) 1080 eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Hageja taotlus jääb rahuldamata 401,21 euro ulatuses (1313,21+ 168 – 1080 = 401,21).
24.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.